Eestis on tänavu diagnoositud 172 HIV-nakatunut

13.07.2012

Terviseameti andmetel on sel aastal Eestis 29. juuniks diagnoositud 172 HIV-nakatunut, kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud 8234 inimesel ning sealhulgas aids 374 inimesel.

Tallinnas diganoositi tänavu HIV nakkus 86 inimesel, Ida- Virumaal 66, Tartumaal 11, Harjumaal 7 ja Lääne-Virumaal 2 inimesel.

Jaanuaris registreeriti 34 nakatunut, märtsis 31, veebruaris ja aprillis 27, mais 26 ja juunis 27 nakatunut.

 

http://uudised.err.ee/

Loe edasi

Hea firmajuht, osale initsiatiivis: „HIV EI LEVI TÖÖD TEHES!“

03.07.2012

MEIE EESMÄRK KÄESOLEVA PROJEKTI RAAMES: 

EHPV soovib selgitada Eesti HIV-positiivsete inimeste kogukonnale, et Eesti firmad ei diskrimineeri HIV-positiivseid ning ootavad neid rõõmuga oma kollektiividesse tööle kui kvalifitseeritud spetsialiste. Just seepärast  üritab Eesti HIV-positiivsete Võrgustik (EHPV) leida Eestist 100 firmat kelle sisekliima ja personalipoliitika ei diskrimineeri HIV-positiivseid inimesi.

PROBLEEMI KESE: 

Eestis elab üle 8000 HIV-positiivse inimese. HIV-positiivsed tunnevad, et nad on tõrjutud ja nad pole oodatud paljudestöökohtades ning asutustes. HIViga elavad inimesed puutuvad väga tihti kokku diskrimineerimise ja stigmatiseerimisega. Stigma põhineb igapäevase elu kriteeriumidel. AIDS-iga seotud arusaamad soodustavad stigma kasvamist ning seeläbi tugevneb sotsiaalne ebavõrdsus. Näiteks suhtutakse HIV-positiivsetesse meestesse ja naistesse erinevalt.  Naisel on oluliselt vähem šansse, et teda ei tõrjuta välja ringkonnast, kuhu ta kuulub. Kui on olemas inimese sisemine stigma siis lisandub ka diskrimineerimine.

KES ME OLEME?

Me oleme HIV-positiivsed inimesed ja HIV-aktivistid, kes pole humaansuse küsimuses ükskõiksed. Põimides humanismi ja soovi aidata, töötame me selle nimel, et HIV-positiivsetel inimestel oleks tervis korras ning oleks võimalus täisväärtuslikuks eluks.Me soovime lammutada HIV-müüte ja tõstada, et HI-viirus ei levi tööd tehes.

MEIE MISSIOON:

Parandada HIV-positiivsete inimeste elukvaliteeti kaasates kõiki asjast huvitatud osapooli.

KOOSTÖÖPARTNERITE PROGRAMM:

Kujutab endast nimistut firmadest, kes mõistavad HIV-problemaatikat ning on tolerantsed HIV-positiivsete inimeste suhtes ning pole vastumeelsed HIV-positiivsete spetsialistide palkamise osas.

PERSPEKTIIV TÖÖANDJALE:

Firma järjepidev edukus põhineb tööliste oskustes ja motivatsioonis. Firmajuhi huvides on luua õhkkond,
kus iga indiviid tunneks end olulise ning respekteerituna. Kui hinnata töötajate eripära ja vajadusi, saaks
iga töötaja palju konsentreeritumalt panustada enese arengusse ning tehtava töö kvaliteeti.

VISIOON:

Me töötame selle nimel, et tööandjad muudaksid oma vaateid HIV-positiivsete töötajate suhtes, ning samaaegselt ka selle nimel, et HIV-positiivsed ei elaks läbi niivõrd tugevat stigmatsiooni ning muganduksid erinevatesse töökeskondadesse. Regulaarselt korraldame foorumeid, mis aitavad HIV-positiivsetel üle saada sisemisest stigmast ja sellega kaasnevast diskrimineerimisest. Usume, et head tööandjad mõistavad, et töötaja on produktiivsem ja lojaalsem, kui ta saab töökohal olla tema ise, tundes end võrdse ja vabana.

TÖÖPÕLD:

Töökultuuri loomine, mis tõeliselt hindab inimesi ning nende eripärasid on suur väljakutse
firmajuhtidele, kuid samas ka suur võimalus millega seisab silmitsi iga enesest lugupidav organisatsioon.

LIITUJATELE PAKUTAKSE:

- HIV-lindikest süboliseerimaks oma tolerantsust.

-Oma firma sümboolika eksponeerimist EHPV kodulehel

-Igal aastal planeerime meedias avaldada nimistu Eestis opereerivatest firmadest, kes on tolerantsed

HIV-positiivsete suhtes ning mõistavad HIV-probleemi.

-Firmasümboolika presenteerimist EHPV organiseeritavatel üritustel.

-Kutseid HIV-positiivsete kogukonna korraldatavatele üritustele (kaks korda aastas).
-Tasuta kondoomide ja infomaterjalide jagamise võimalust.

-HIV-teemalisi konsultatsioone ning HIV-kiirtestimist.

PS! Mitte ükski tööandja ei peaks eelistama HIV-positiivset töötajat, HIV-negatiivsele töötajale. Meie arvame, et nii HIV-positiivsetel kui HIV-negatiivsetel peaksid olema võrdsed võimalused!

Me hoolime Eesti inimestest! Me hoolime HIV-positiivsetest inimestest.

Loe edasi

Kalikova: metadoon ja naloksoon – vastuolulised päästjad 19.06

03.07.2012

Tervisekeskuses Elulootus metadooniravi projektijuht ja arst Nelli Kalikova kritiseerib Eesti tervishoiuorganisaatorite suutmatust ja aeglast tegutsemist narkosurmade ennetamisel oluliste vahendite - metadooni ja naloksooni - kasutusele võtmisel. Meie Eestis armastame väga igasuguseid edetabeleid ja kiivalt jälgime, kas oleme mõne pügala võrra ülespoole saanud või ei. Teatud irooniaga, kuid salamisi seda soovides ootame, millal saame viie Euroopa rikkama riigi hulka. Ja täiesti ootamatult oleme saavutanud kaks esikohta, jättes teised Euroopa riigid kaugele tahapoole. Ainult need esikohad ei rõõmusta kedagi, vastupidi tekitavad õõva ja hämmingut. Üks nendest on HIV levik ja teine narkosõltlaste suremus üledoosidesse. Kuidas võis juhtuda, et väike Eesti sai üleeuroopaliselt kuulsaks just negatiivse poole pealt? Miks narkomaania on meil võtnud nii laia leviku, et marginaalsest nähtusest on ta muutunud riigi julgeolekut mõjutavaks probleemiks? Miks HIV nakkus levis kui kulutuli ja nüüd, 12 aastat pärast epideemia algust oleks nagu stabiliseerunud, kuid kolmsada uut nakkust aastas on ikka lubamatult kõrge arv nii väikse rahvastikuga riigile? Transiidimaal peale eeliste on ka suured ohud. Mitte ainult legaalsed kaubad, vaid ka narkootikumid otsivad ja leiavad transiidi võimalusi, liikudes üle meie idast läände. Siit ka põhjus, miks alguses olid haaratud vene keelt kõnelevad inimesed Ida-Virumaal, hiljem ka Tallinnas, sest narkootikum liikus Venemaalt üle piiri Eestisse. Viimase 10 aastaga on olukord nii HIV-nakkuse leviku kui ka narkomaania osas märkimisväärselt muutunud. Tagasihoidliku arvestuse järgi on kogu riigis 14 000 narkosõltlast, eeldatavasti pooltel nendest on HIV, 80-90 protsendil C-hepatiidi viirus. Eestlasi on süstivate narkomaanide seas juba ligi kolmandik ja see arv ei ole lõplik. Jõudsalt kasvab naiste osa ja siin on omad ohud: soovimatud rasedused, hüljatud lapsed, purunenud pered. Ka naiste ravi ja rehabilitatsiooni tulemused on hulga kasinamad kui meestel. Kui mõõta kahju rahas, siis ainult narkomaffia taskusse laekub aasta jooksul minimaalselt 125 000 000 eurot, rääkimata mitu korda suurema kahjuga, mida kannab ühiskond, makstes kinni meditsiinilised, korrakaitse ja muud kulud narkomaanidele. Kas on olemas lahendus sellele probleemile? Võluvitsa ei ole, kuid kõik jalgrattad on leiutatud enne meid, meil on vaja ainult parimad praktikad ellu viia. Süstlavahetus, mis meil Eestis on küllalt hästi arenenud, hoiab ära HIV-nakkuse ja B- ja C-hepatiidi leviku. Metadoon aitab hoida narkosõltlast eemal kriminaalsest keskkonnast, taastab töövõime, aitab taastada purunenud perekondlikud sidemed. Metadoonil on tulihingelisi pooldajaid ja vihaseid vastaseid. Metadooni puhul tuleb jätta eemale emotsioonid ja suhtuda sellesse ravimisse kainelt. Metadoon ei ravi sõltuvust nagu näiteks kargud ei ravi jalaluumurdu, kuid ei ühe ega teiseta ei saa inimene hakkama. Metadoon on ravim, mis täielikult asendab illegaalse opiaadi (heroiin, fentanüül, moonivedelik jms.) ja säilitab terve mõistuse, ilma «kaifita» ja ülemeeliku tujuta. Metadooniravil narkosõltlane ei lähe varastama, läheb tööle, mõni nendest esimest korda elus (!). Mitte kõik ravile tulijad ei ole motiveeritud kainet eluviisi järgima. Mõni tahab lihtsalt natukene vargustest puhata ja hiljem uuesti tarvitama hakata. Ka metadooniravil olles kipuvad nad samaaegselt illegaaseid narkootikume pruukima. Kuid sellised selguvad üsna kiiresti ja kui nad kipuvad ravirežiimi rikkuma, lõpetatakse nendega ravileping varsti. Inimesed võivad metadooniravil olla kuid ja aastaid. Muide, kui vene kuulus laulja Võssotski oleks saanud metadooni, oleks ta siiamaani elus. Kas ta ka laule kirjutaks, see on iseasi. Kui narkosõltlane otsustab loobuda metadoonist ja jätkata oma elu ilma igasuguse narkootikumita, seda on võimalik teatud metoodika järgi teha igal ajal. Meie probleemiks on see, et metadooniravil on meil liiga vähe opiaatsõltlasi. Välisekspertide arvates peab metadooniraviga olema haaratud vähemalt 30 protsenti opiaatsõltlasi, meil on neid ravil 7-8 protsenti. Põhjus ei ole rahas, sest metadooniravil oleva patsiendi ravi maksumus on 2,5 eurot päevas, ilma ravita varastab ta päevas vähemalt 50-100 euro ulatuses. Põhjus on tervishoiuorganisaatorite suutmatuses vajalikus ulatuses ravi korraldada. Väited, et metadoon on oluline narkosurma põhjus, on väheusutavad. Praktiliselt kõikides üledoosi surmades, kus oli tegemist metadooniga, teise ja tähtsama komponendina oli fentanüül, mis on mitu korda tugevama toimega kui metadoon. Kui analüüsida narkosurmade ajalugu ja põhjusi, siis tuleb ilmsiks järgmine tendents: iga narkosurmade laine tuleb siis, kui riiki saabub uus ja kangem narkootikum. Nii oli 1998. aastal, mil moonivedelik asendus mitmekordselt kangema heroiiniga. 2002. aasta tõi narkoturule fentanüüli ehk «valge hiinlase», mis oli juba mitukümmend korda kangem kui heroiin. Ja surmade laine ei lasknud oodata. Mõne aasta pärast saabus 3-metüülfentanüül, ehk «afgaanlane», mis oli veel kangem ja uus surmade laine oli kaaslaseks. Kuna kõikidel nendel juhtudel on tegemist opiaatidega, siis ka siin on jalgratas leiutatud. Juba aastaid paljudes Euroopa riikides on kasutusel naloksoon mis on opiaatide antagonist ja elustab hinge heitva narkosõltlase praktiliselt momentaalselt peale selle preparaadi süstimist. Seda kasutab meil kiirabi, kuid mitte alati ei jõua kiirabi kohale ja vahel teda ka ei kutsuta, sest narkomaanid teavad, et koos kiirabiga tuleb politsei. Kuidas teistes riikides välditakse neid mõttetuid narkosurmasid opiaatidest? On olemas terved narkosurmade ennetuse programmid, mis eeldavad, et ravim on kättesaadav kõikides organisatsioonides, kes tegelevad narkosõltlastega, preparaat on olemas narkosõltlastel endil ja nende vanematel. Kõigile neile tehakse koolitusi, kuidas naloksooni kasutada. Ja surmad jäävad tulemata. Mis segab seda teha Eestis? Jällegi tervishoiuorganisaatorite suutmatus ja aeglane tegutsemine. Probleem, mida saaks lahendada paari kuuga, on planeeritud mitmeks aastaks, ja see tähendab, et iga venitatud aasta eest me maksame vähemalt 130 noore inimese elu. Ja need on normaalsete perede lapsed, mitte paadialuste järelkasv. Internetis loed iga päev arvamusi, et mis neid ravida, surevad ja ongi hea. Aga kui see on teie laps? Aga kui seda last saaks päästa, hiljem ravida ja rehabiliteerida ja temast saaks normaalne noor inimene? Kuid mis siin rääkida rehabilitatsioonist, kui need vähesed taastusravi kohad, mille entusiastid on loonud, kägistab riik surnuks finantseerimise katkestamisega. Kuid see on juba hoopis teine lugu… www.postimees.ee

Loe edasi

Hakake vabatahtlikuks ?

Liituge uudiskirjaga