Kas kondoom teeb seksi turvaliseks?

31.08.2012


Vahekorras kondoomi kasutada tundub ilmselt enamikule, eriti juhusuhetes, üsna loomulik - kellel haigusi ja soovimatut rasedust ikka tarvis on. Ometi kaasneb kondoomiga mõndagi ebamugavat.

POOLT

Kondoomid kaitsevad nii seksuaalsel teel levivate haiguste kui ka soovimatu raseduse eest.

Eesti on Euroopa Liidus esikohal HIVi leviku ja uute nakatunute osakaalu poolest ning viirusesse nakatub üha enam noori just seksuaalsel teel. Igal juhul kaalub kaitse HIVi ja sugulisel teel levivate haiguste eest üles mõningase ebamugavuse kondoomi kasutamisel, [www.hiv.ee)

Kondoomi kasutamine on lihtsaim viis vältida soovimatut rasedust. Rasestumisvastased tabletid on küll väga usaldusväärsed, kuid need ei kaitse seksuaalsel teel levivate nakkuste ega HIVi eest. (Tervise Arengu Instituut)

Ei kujuta ette, et julgeksin vahekorras olla ilma kondoomita - HIV suguhaigused, soovimatu rasedus, seda küll ei tahaks. Ohutus kaalub igal juhul üles pisikese tülina, kui kõige magusamal hetkel pead kummi otsima hakkama. Kaasas on see mul igaks juhuks alati. (Paul, 30, vallaline)

Kondoome on lihtne hankida: need on saadaval igas poes, bensiinijaamas, apteegis, kioskis, internetis. Erinevalt paljudest teistest rasestumisvastastest vahenditest ei ole vajalik arsti juures käimine ega retsept.

Kondoome on ju igasuguseid, erineva tekstuuri ja maitsega. Miks mitte oma seksuaalellu veidike vaheldust tuua! (Annika, 21, abielus)

Kondoomi ei armasta need, kes usaldavad oma partnerit. Kõrvalehüppeid tuleb ette parimateski suhetes ja halvad asjad ei juhtu sugugi ainult teistega, nii et kondoomi tasub kasutada igal juhul! (Siim Värv, seksuaaltervise ekspert)

Kondoom on ainus vahend, mis laseb mehel otsustada, kellest saab tema laste ema. Kõik teised rasestumisvastased vahendid jätavad lõpliku otsustamisvõimaluse naisele.

Kondoom on küll tõhusaim vahend kaitseks seksuaalsel teel levivate haiguste eest, kuid rasestumisvastase vahendina on veelgi efektiivsemad hormonaalsed vahendid: pillid, rasestumisvastane plaaster ja tuperõnagas. Noortele soovitataksegi seetõttu sageli kasutada topeltkaitset - korraga hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid ja kondoomi iga vahekorra ajal.

VASTU

Kondoomidele võib esineda allergiat. Seda võib tekitada kondoomi valmistamiseks kasutatud aine (lateks või polüuretaan) või töötlemiseks kasutatud libesti või spermitsiid. Müügil on ka libesti või spermitsiidita kondoome. Lateksiallergia korral võiks osta polüuretaanist kondoome, polüuretaaniallergiaga aga proovida lateksit. Kui igasugune kondoom tekitab allergiat, tuleks arstilt nõu küsida.

Ükski vahend ei ole 100% efektiivne ja ka kondoomiga on alati väike võimalus suguhaiguste ja HIViga nakatuda. Ka võib kondoom seksi ajal katki minna. Seetõttu on ka kondoomiga seksides ja isegi ühe ja sama partneriga soovitatav ennast vähemalt kord aastas seksuaalsel teel levivate haiguste suhtes kontrollida.

Suguhaigused, mis levivad nahakontaktil (nt herpes või kondüloomid) võivad levida ka siis, kui kondoomi kasutatakse, kuna haiguskolded võivad asuda suguelundite lähedal piirkondades, kus kondoom ei kata peenist. Seega tuleks herpese ja kondüloomidega olla ekstra hoolikas ja aktiivsel haigus-perioodil pigem mitte vahekorras olla.

Tähtaja ületanud kondoomiga seksida ei maksa. Kondoomi ei ole soovitatav kaasas kandes hoida kohtades, kus see hõõrdub (rahakoti vahel, teksaste tagataskus jne). See võib lõhkuda kondoomipaki ning kondoom võib kokkupuutel õhuga aja jooksul hapraks muutuda. Kioskites müügil olevad ja päikese käes pleekinud kondoomid on sageli kõlbmatud.

2010. aastal tehtud uuringust selgus, et 35% noormeeste arvates vähendab kondoom mõnutunnet, 20% vastanutest ei soovinud seda kasutada ning ligi pooled peavad kondoome liiga kalliks. Varasemad uuringud on näidanud, et kondoomi mittekasutamine on sageli seotud piinlikkustundega, eriti juhusuhetes, kus ollakse ebakindel.

Algul võib kondoom tunduda ebamugav. Kiireks ja mugavaks kasutamiseks tuleb pisut harjutada.

www.hiv.ee Tervise Arengu Instituut Siim Värv

Loe edasi

HIV- nakatunute statistika.

28.08.2012


226 inimesel oli reedese seisuga Eestis tänavu terviseameti andmetel diagnoositud HI-viirus, aids aga 24 inimesel. Augustis on lisandu­nud 27 HIV-nakatunut.

Tänavu registreeritud HJV-nakatanuid ebb kõige enam Tallin­nas -109, Valgamaal on neid lisandunud üks.

2011. aastal diagnoosisid arstid Eestis 369 HIV-nakatunud inimest. Kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud 8288 inimesel, sealhulgas aids 378-l.

Autor BNS
Valgamaalane

Loe edasi

(ENG) Potential Drug Molecule Shows Enhanced Anti-HIV Activity

13.08.2012

Terviseameti andmetel on sel aastal Eestis 10. augusti seisuga diagnoositud 215 HIV-nakatunut, kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud 8277 inimesel ning sealhulgas aids 376 inimesel.

Tallinnas diganoositi tänavu HIV nakkus 105 inimesel, Ida- Virumaal 83, Tartumaal 13, Harjumaal 8 ja Lääne-Virumaal 3 inimesel.

Jaanuaris registreeriti 34 nakatunut, märtsis 31, veebruaris ja aprillis 27, mais 26, juunis 27, juulis 27 ning augustis 16. nakatunut.

Loe edasi

Teadlane: HIV-vaktsiin valmib aastaks 2019

10.08.2012

Alates 2009. aastast, kui Tais viidi läbi esimene kliiniline uuring, kus näidati, et inimestel on võimalik HIV-d ära hoida, on teadlased leidnud üha paremaid vaktsiine. Nüüd usuvad teadlased, et litsentseeritud vaktsiin ei ole enam kaugel.

 

Teadlased teevad ettevalmistusi uuteks kliinilisteks uuringuteks Lõuna Aafrikas ja Tais. Uuringus kasutatakse taas Sanofi vaktsiini, aga lisaks uuritakse ka uut vaktsiinikandidaati Novartiselt, edastas Reuters.

HIV vaktsiini otsiva töörühma juht kolonel Nelson Michael ütles, et nad töötavad nii kiiresti, kui vähegi saavad. Isegi vaktsiini 50-protsendiline efektiivsus võib epideemiale olla väga suure mõjuga. Michael loodab, et esimene HIV-vaktsiin saab litsentsi 2019. aastaks.

 

http://www.tarbija24.ee

 

Loe edasi

Hakake vabatahtlikuks ?

Liituge uudiskirjaga