Suur kehaline aktiivsus võib olla halva vaimse tervise tunnusmärk

30.10.2012

Columbia ülikooli teadlaste uuring näitas, et nädalas keskmiselt 2,5-7,5 tundi sporti tegevatel inimestel on keskeltläbi parem vaimne tervis, kuid suurem tundide arv on taas seotud halvema vaimuseisundiga.

Teadlased analüüsisid 7600 inimese enese kohta antud hinnangut ning seetõttu tuleb meeles pidada, et statistilised seosed ei näita veel põhjuslikkust ja tegemist on esmalaadse uurimusega, mis tuvastab seose vaimse tervise ning kehalise aktiivsuse vahel, vahendab teadus.err.ee.

Enese vaimset tervist heaks või halvaks pidavate inimeste vahe oli kõige suurem grupis, kus kehaline aktiivsus jäi 2-4 tunni vahele. Sellest alates hakkas aga olukord vastupidiseks muutuma ning alates 7,5 tunnist suurenes depressiooni ning ärevuse sümptomitega inimeste hulk järsult, kuigi leid ei sõltunud vastajate soost, vanusest ega füüsilisest tervisest.

 

http://www.naine24.ee

Loe edasi

Eestis on tänavu diagnoositud 256 HIV-nakatunut

29.10.2012

Terviseameti andmetel on sel aastal Eestis 19. oktoobri seisuga diagnoositud 256 HIV-nakatunut, kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud 8318 inimesel ning sealhulgas aids 381 inimesel.

Tallinnas diganoositi tänavu HIV nakkus 119 inimesel, Ida- Virumaal 163, Tartumaal 15, Harjumaal 9 ja Lääne-Virumaal 3 inimesel.

Jaanuaris registreeriti 34 nakatunut, märtsis 31, veebruaris ja aprillis 27, mais 26, juunis 27, juulis 27,  augustis 16, septembris 8 ja oktoobris seni 12 nakatunut.

Omandatud immuunpuudulikkuse sündroom (AIDS) muutus arstide ja teadlaste huviobjektiks 1981. aastal USA-s, mil esmakordselt diagnoositi inimestel raku-immuunsuse puudulikkusega kulgev haigus.

Viited analoogse haiguse esinemise kohta pärinevad 1970-datest aastatest Aafrikast, Põhja- ja Kesk-Ameerikast ning Euroopast.

Tänapäeval on AIDS ja HIV-nakkus kogu maailmas pandeemiliselt leviv nakkushaigus.

Loe edasi

Arstide streik peatub reedel

26.10.2012

Arstide liit ja tervishoiutöötajate kutseliit sõlmisid täna haiglate liiduga eellepingu, mille järgi on pooled kokku leppinud kollektiivlepingu tähtsamates tingimustes, arstide streik peatatakse alates 26. oktoobrist.

Kokkuleppe kohaselt hakatakse arst-residentidele alates järgmise aasta 1. jaanuarist maksma palka täistööaja eest. Arstide ja õdede koormust vähendatakse ambulatoorses töös 20 ja statsionaarses töös 16 protsenti. Alates 2013. aasta 1. märtsist tõuseb hooldajate miinimumtunnitasu 23, õdedel 17,5 ja arstidel 11 protsenti.

Sellega võttis haiglate liit vastu läbirääkimiste käigus tervishoiutöötajate esitatud kompromissettepaneku. Täiendava kompromissina nõustusid töötajad tingimuste jõustumise edasilükkamisega kahe kuu võrra.

Läbirääkimiste käigus saavutati kompromiss, et sõlmitavas kollektiivleppes kehtestatakse alates 1. märtsist 2013 arsti töötasu alammääraks 8 eurot tunnis (arvestuslikult 1344 eurot kuus), õdede töötasu alammääraks 4,5 eurot tunnis (756 eurot kuus), hooldaja töötasu alammääraks 2,6 eurot tunnis (436,8 eurot kuus) ning kiirabitehnikud 3,83 eurot tunnis (599,8 eurot kuus). Arst-residentide töötasu alammääraks kehtestatakse 7,6 eurot tunnis (arvestuslikult 1276,8 eurot kuus) ning alates 1. jaanuarist 2014 on arst-residendi töötasu alammäär võrdne arsti tunnitasu alammääraga.

Miinimumpalga tõus kehtib ka kiirabile ja teistele riigieelarvest rahastatavatele tervishoiutöötajatele.

Eelkokkuleppe sõlmimisel osalesid riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna, sotsiaalminister Hanno Pevkur ja haigekassa juht Tanel Ross, kes lubasid, et tervishoiutöötajate koormuste vähendamiseks ja palgatõusuks vajalik raha tagatakse haigekassast ja riigieelarvest. Kui vajalikud otsused on tehtud, saab kollektiivlepingule alla kirjutada ja töörahu tervishoius taastada.

Sotsiaalkomisjoni esimees on lubanud arutada sotsiaalkomisjonis arstide liidu ja tervishoiutöötajate kutseliidu ettepanekuid tervishoiu rahastamise suurendamiseks ja viia tervishoiu jätkusuutlikkuse kui riiklikult tähtsa küsimuse arutelu ka riigikogu saali.

Haiglate liit: streigi lõppemise eelduseks on haigekassa hinnakirja muutmine

Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees Urmas Sule ütles, et kollektiivleppe sõlmimiseni loodetakse jõuda novembri lõpuks. Ta märkis ka, et suuremat palgatõusu on oodata eelkõige madalama palgaastmega meedikutel.

Haiglate liit teatas, et eelkokkulepe sätestab vajaduse pikendada alates 1. märtsist 2013 esmase ambulatoorse visiidi pikkust arsti ja õe puhul 5 minutit, mis võimaldab vähendada arstide ja õdede töökoormust ambulatoorses arstiabis. Tänaste läbirääkimiste käigus lisandus töökoormuse vähendamise kokkulepe ka statsionaarses ravis. Eelkokkulepe näeb ette suurendada arsti tööaega voodipäeva arvestuses 4 minuti võrra ning õe tööaega 17 minuti võrra.

«Eesti Arstide Liidul ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidul on jätkuvalt streigiõigus, mis lõpeb kollektiivleppe allkirjastamisega. Kollektiivleppe allkirjastamise eelduseks on haigekassa teenuste hinnakirjas palgakomponendi muutmine ning sotsiaalministri ja riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe kirjalik kinnitus, et sõlmitava kollektiivlepinguga võetavad rahalised kohustused on riigieelarve seisukohast aktsepteeritavad,» teatas haiglate liit.

 

http://www.tarbija24.ee

Loe edasi

Täiskasvanud on Eestis väga loiud end vaktsineerima

23.10.2012

Vaktsineerida saaks kümnete nakkushaiguste vastu, kuid oma taskust maksmine vähendab huvi.

Vähesed Eesti täiskasvanud elanikud lase­vad end vaktsineerida ja revaktsineerida ning sellest tulenevalt on vaktsineerimi­sega hõlmatus väike. Seega panustavad nad vakt­siiniga välditavate nakkushaiguste suhtes popu­latsiooni immuunsuse püsimisse vähe, kuna lap­sepõlves alustatud immuniseerimiskava jääb min­gil põhjusel pooleli.

Täiskasvanuid vaktsineeritakse nakkushaigus­te vastu kolmel põhinäidustusel:

1) kui nakkushaiguse leviku sagenemisest tulenev nakatumisoht on suur;

2) kui inimese (eeskätt üle 65 aastase) terviseseisund on kahjustatud (põeb kroonilisi haigusi või tal on kujunenud immuunpuudulikkus);

3) kui inimene reisib mõnda välisriiki, kus ohtli­kud nakkushaigused on ulatuslikult levinud ning nakatumisrisk suur.

Mille vastu tasub vaktsineerida?

GRIPP

Gripi vastu on soovitatav vaktsineerida kõiki täis­kasvanuid ning eeskätt üle 65 aasta vanuseid ini­mesi ühe annuse inaktiveeritud gripivaktsiiniga igal aastal enne gripihooaja algust ehk septembris-oktoobris ning näidustuse korral kogu gripi­hooaja vältel.

PNEUMOKOKKNAKKUS

Pneumokokknakkuse vastu on soovitatav vakt­sineerida täiskasvanuid meditsiiniliste ja muu­de näidustuste esinemisel. Näiteks tuleks immuniseerida:

a) kroonilisi kopsuhaigusi (k.a astma), südame-, maksa- (k.a maksatsirroos) ja neeruhaigusi põde­vad inimesi;

b) anatoomilise või funktsionaalse aspleeniaga isi­kuid;

c) diabeetikuid;

d) immuunpuudulikkusega (k.a HIV-nakkusega ja immuunpärssivat ravi saavaid) isikuid;

e) sisekõrvaimplantaadiga isikuid;

f) seljaajuvedeliku lekkega patsiente;

g) kroonilisi alkohoolikuid. Ühtlasi võiks vaktsineerida:

h) hoolekandeasutuste elanikke;

i) suitsetajaid;

j) üle 65 aasta vanuseid inimesi (enne gripihooaja algust).

B-HEPATHT

B-hepatiidi viiruse vastu on otstarbekas vaktsinee­rida täiskasvanuid riskirühma kuulumisel või epidemioloogilistel näidustustel. Riskirühma kuuluvad:

a) sageli partnereid vahetavad seksuaalselt aktiiv­sed isikud;

b) sugulisel teel levivaid haigusi põdevad isikud;

c) süstivad narkomaanid;

d) meestega seksivad mehed;

e) B-hepatiiti põdeva isiku seksipartnerid;

f) B-hepatiiti põdeva isikuga alaliselt koos elavad inimesed;

g) vere ja muude kehavedelikega kokku puutuvad tervishoiu-, labori- ja korrakaitsetöötajad;

h) krooniliste maksahaigustega patsiendid;

i) krooniliste neeruhaigustega isikud ja hemodialüüsipatsiendid;

j) diabeetikud;

k) HIV-nakkusega isikud.

Epidemioloogilistel näidustustel vaktsineeri­takse:

1) kroonilise B-hepatiidiga inimese lähi- või pere-kontaktseid ja seksipartnereid; m) hoolekandeasutuste ja arenguhäiretega inimes­te raviasutuste patsiente ja nendega kokku puutu­vat personali; n) vange;

o) inimesi, kes reisivad riiki, kus B-hepatiiti hai­gestumus on suur.

A-HEPATIIT

A-hepatiidi viiruse vastu vaktsineeritakse järgmi­si riskigruppi kuuluvaid isikuid:

a) meestega seksivaid mehi;

b) süstivaid narkomaane;

c) A-hepatiidi viirustega kokku puutuvaid labori-töötajaid;

d) krooniliste maksahaigustega või C-hepatiidiga isikuid;

e) patsiente, kellel esineb verehüübimisfaktori häire.

Epidemioloogilistel näidustustel vaktsineeritak­se A-hepatiidi vastu:

f) isikuid, kes reisivad A-hepatiidi suure endeemi­lisusega maadesse;

g) isikuid (uued vanemad, vanavanemad, teised pereliikmed, hooldajad jm), kes on vähemalt kahe kuu jooksul lähikontaktis A-hepatiidi suure endeemilisusega maadest adoptee­ritud lastega. Neile manustatakse vakt­siini kahe annusega, kusjuures esime­ne annus antakse kaks nädalat enne lap­se saabumist.

PUUKENTSEFALIIT

Maades, kus puukentsefaliit on endee-miline, sealhulgas Eestis, on otstarbekas selle haiguse vastu vaktsineerida järgmi­si riskirühma kuuluvaid täiskasvanuid:

a) puukentsefaliidi endeemilistes piir­kondades elavaid, puhkavaid ja tööta­vaid inimesi;

b) metsa-, põllumajandus-, loodus- ja keskkonnakaitse töötajaid ning jahimehi;

c) väliõppustel viibivaid kaitseväelasi;

d) sageli metsades marjul või seenel käi­vaid inimesi.

Pärast puukentsefaliidi vaktsiini ma­nustamise põhiskeemi täitmist revakt-sineeritakse täiskasvanut kolme aas­ta möödumisel ja seejärel iga viie aasta möödumisel.

TUULERÕUGED

On tõenäoline, et vähemalt 95% elanikest on täiskasvanuks saades tuulerõuged lä­bi põdenud ning seetõttu loetakse, et nad on omandanud herpesviirus 3 ehk tuule-rõugete-vöötohatise viiruse vastase im­muunsuse.

Nii näib, et täiskasvanute vaktsineeri­miseks ei ole vajadust, sest enamik neist on lapsena haigust põdenud või täiskas­vanuna omandanud immuunsuse kokku­puutel haigete lastega.

Probleemil on aga teine külg, sest pä­rast tuulerõugete põdemist jääb herpes­viirus 3 latentses olekus püsima närvi­ganglionide selgmistes juurtes. Organis­mi immuunsüsteemi talitluse nõrgene­mise tagajärjel pärast 50. eluaastat aga suureneb viiruste reaktiveerumise tõe­näosus ja sageneb nakkusprotsessi aval­dumine vöötohatise vormis.

On küll olemas vöötohatise viiruse vastane vaktsiin, kuid selle manustami­ne on näidustatud täiskasvanutele alles alates 50. eluaastast eesmärgiga vältida herpesviirus 3 nakkusprotsessi reakti-veerumist.

Seega juhul, kui puudub usaldusväärne kinnitus tuulerõugetevastase immuun­suse olemasolu kohta, on otstarbekas al­la 50 aasta vanune täiskasvanu tuulerõu­gete vastu vaktsineerida. Täiskasvanul viitavad tuulerõugetevastase immuun­suse olemasolule:

a) arsti kinnitatud tuulerõugete diagnoos haigusloos või tervisekaardis;

b) laboratoorselt kinnitatud tuulerõuge­te diagnoos;

c) arsti kinnitatud vöötohatise diagnoos;

d) laboratoorselt kinnitatud tuulerõugete immuunsuse olemasolu;

e) arsti kinnitatud andmed tuulerõugete vastu vaktsineerimise kohta kahe vakt-siiniannusega, mis manustati vähemalt neljanädalase intervalliga.

Immuunsust mitteomavaid täiskasva­nuid on otstarbekas vaktsineerida tuule­rõugete vastu juhul, kui nad:

a) on pidevas lähikontaktis immuunpuu­dulikkusega isikutega ja eeskätt lastega;

b) töötavad tervishoius ning puutuvad pidevalt kokku tuulerõugete tüsistustest ohustatud patsientidega;

c) on ise nakatumisohus;

d) võivad levitada viirusi teistele kollektii­vi liikmetele (lasteaedade ja koolide õpeta­jad, laste hooldajad, lapsevanemad, ühis­kodudes elavad üliõpilased, kaitseväe aja­teenijad jt);

e) reisivad riiki, kus tuulerõugetesse hai­gestumus on suur.

LEETRID, PUNETISED JA MUMPS

Leetrite ja mumpsi komponendiga vakt­siini (MMR) täiendava (teise) annusega on soovitatav vaktsineerida:

a) täiskasvanuid, kes on äsja kokku puu­tunud leetrihaigega;

b) täiskasvanuid, kes viibivad kollektiivis, kus kulgeb leetrite puhang;

c) üliõpilasi ja kaitseväelasi;

d) patsientidega kokku puutuvaid tervis­hoiutöötajaid;

e) sageli reisivaid inimesi.

Punetiste komponendiga vaktsiini (MMR) üks annus manustatakse:

a) naistele, kellel on laboratoorselt tuvas­tatud punetistevastase immuunkaitse puudumine ja kes ei ole rasedad;

b) punetistevastase immuunsuseta rase­dale naisele pärast sünnitust;

c) reproduktiivses eas naistele, kelle pu­netistevastase immuniseerimise kohta puuduvad andmed. Ühe kuu jooksul pä­rast vaktsineerimist tuleb naisel hoidu­da rasestumisest.

INIMESE PAPILLOOMIVIIRUSE NAKKUS

Täiskasvanud naiste vaktsineerimine ini­mese papilloomiviiruse vastu on näidus­tatud 26. eluaastani, kuid on leitud and­meid, et see on kaitsva toimega ka sel­lest vanematel seksuaalselt aktiivsetel naistel.

Vaktsiini efektiivsus on väiksem nais­tel, kes on juba nakatunud inimese papil­loomiviiruse tüübiga 6,11,16 või 18. Vaktsineerida võib ka naisi, kellel esinevad genitaaltüükad või kelle Papanicolau testi või HPV DNA testi tulemus on olnud positiivne.

Ühtlasi soovitatakse vaktsineerida 19-26 aasta vanuseid mehi.

DIFTEERIA, TEETANUS JA LÄKAKÖHA

Eesti immuniseerimiskava põhjal kordusvaktsineeritakse täiskasvanuid, keda lapse- ja nooru­kieas on vaktsineeritud difteeria, teetanuse ja lä­kaköha vastu, alates nende 25aastaseks saamisest iga kümne aasta järel.

Varem täielikult vaktsineerimata, teadmata vaktsineerimise anamneesiga või katkenud vakt­sineerimise skeemiga (saanud vähem kui kolm an­nust) täiskasvanutele antakse vaktsiini Td/Tdap kolme annusega: kaks esimest manustatakse nel­janädalase vahega ja kolmas 6-12 kuud pärast tei­se annuse manustamist.

Prioriteetselt on otstarbekas Tdap-iga vaktsi­neerida:

a) üle ühe aasta vanuste laste lähikontaktseid (va­nemaid, vanavanemaid, lapsehoidjaid jt);

b) immuunsuseta patsientidega lähikontakti sat­tuvaid tervishoiutöötajaid;

c) immuunsuseta vanuritega lähikontaktis olevaid hoolekandetöötajaid;

d) rasedaid naisi pärast kahekümnendat rasedus-nädalat või naisi pärast sünnitamist;

e) üle 65aastaseid inimesi, kes on lähikontaktis üle ühe aasta vanuste väikelastega;

f) teadmata vaktsineerimise anamneesiga või vaktsineerimata täiskasvanuid (vaktsiini kaks esi­mest annust tuleks manustada vähemalt neljanä­dalase intervalliga ja kolmas 6-12 kuud pärast tei­se annuse manustamist).

Vaktsiini Tdap võib manustada vaktsiini Td vii­mase annuse manustamise intervallist sõltumata.

POLIOMÜELIIT

Epidemioloogilisel näidustusel vaktsineeritakse täiskasvanuid poliomüeliidi inaktiveeritud vakt­siini ühe annusega, kui:

a) Eestisse tuuakse sisse metsik polioviirus ning taastub selle ringlemine elanikkonna seas;

b) tekib poliomüeliidipuhang;

c) täiskasvanu reisib riiki, kus poliomüeliit on en-deemiline haigus või kus kulgeb poliomüeliidi­puhang.

Poliomüeliidi vastu peaksid olema vaktsineeri­tud inimesed, kes reisivad näiteks Pakistani, Afga­nistani ja Nigeeriasse. Veel möödunud aastal kuu­lus nende riikide hulka ka India.

VÖÖTOHATIS

Vöötohatise vaktsiini ühe annusega on soovitatav immuniseerida on üle 50 aasta vanuseid inimesi. Eeskätt tuleks vaktsineerida üle 60aastaseid.

Kuulo Kutsar

meditsiiniuudised

Loe edasi

HIV-kiirtestimine Tallinnas

22.10.2012

Head sõbrad,

Tuletame teile meelde, et sel reedel viib Eesti HIV-positiivsete
Võrgustik koostöös Tervise Arengu Instituudi (www.tai.ee) ja AIDS Healthcare
Foundationiga (www.aidshealth.org) läbi HIV-kiirtestimise geiklubis G-punkt.
Teil on hea võimalus teha tasuta HIV-test, mis on anonüümne ning
kestab vaid mõne minuti.

Testimine toimub öösel 26.10 kell 00.00- 03.00

Lisainfo:  http://www.facebook.com/GpunktClub

Kohtumiseni!

Loe edasi

HIV-kiirtestimine Tallinnas!

16.10.2012

Kutsume kõiki geiklubide külastajaid kontrollima oma HIV-staatust!
Pole oluline, kas sulle meeldib Eurovisiooni võidulaul, raske rokk või vanaema unelaul. Pole oluline kas oled gei, bi- või hetero. Tuletame sulle meelde, et regulaarne HIV-testimine on sinu tervise seisukohalt arukas ettevõtmine. HIV-testi sooritades näitad ka, et hoolid oma sekspartnerist/partneritestja kogu gei-kogukonnast.

Teadmine, mõistmine, ausus ja riskiteadlik seksuaalkäitumine aitavad meil üheskoos HIVi seljatada. Vot see on väga oluline!

HIV- testimine on anonüümne, tasuta ning kestab vaid mõne minuti. Vali sobiv testimise aeg oma lemmik klubis! Testimisüritused toimuvad tänu EHPV, AHFi ja TAI koostööle Tallinna geiklubidega.

Olge positiivsed, kuid jääge HIV-negatiivseks!

Kohtumiseni!

Järgmine testimine toimub...

november

09.11 RING 00.00 - 03.00 ( Juhkentali 11)http://www.ringclub.ee/eng/index.htm

23.11 Sauna 69 19-00 - 23-00 ( Sakala 24) http://www.club69.ee/

detsember

15.12 RING 00.00 - 03.00 ( Juhkentali 11) http://www.ringclub.ee/eng/index.htm

21.12 X- baar 00.00 - 03.00 ( Tatari 1) http://www.xbaar.ee/

Loe edasi

HIV-patsientide arvamus arstide streigi teemal

13.10.2012

Tere,
Meile tundub, et meditsiinitöötajate streigi raames räägitakse palju
rahast, meditsiinitöötajatest,töökoormusest, kõiksugustest nõudmistest,kuid patsiendid on selle kõige foonil sootuks ära    unustatud! Kogusime kokku erinevad patsientide arvamused meditsiinitöötajate streigi teemal.

Meil on tarvis täna arsti juurde minna! Me ei saa selle eest maksta.
Pole raha. Oleme kuulnud nii meditsiinitöötajate,kui ka poliitikute
suust/sulest arvamust, et patsient peaks suures mahus oma ravikulud ise kinni maksma. Seesugused arvamused-väljaütlemised peavad surema nüüd ja kohe!

Meie patsientide hulgas on palju inimesi, kel raskusi kliiniku
visiiditasu ja vajalike ravimite eest maksmisega väidab Anastassia
Peterson Eesti HIV-positiivsete Võrgustikust.Raviteenuse eest tasumise jutt tundub tulevat nende inimeste suust, kes ei adu üldse millised on ühe keskmise Eesti patsiendi rahalised võimalused, lisab Peterson.

Jekaterina Voinova Eesti HIV-positiivsete Võrgustikust mõistab arstide nõudmisi ning arvab, et iga töötaja peab saama väärikat palka aga kindlasti ei nõustu ta sellega, et palgaläbirääkimistel tuuakse ohvriks patsientide tervis! Arstide käitumine ja oma probleemile tähelepanu juhtimise meetod on hetkel täiesti kohatu! Tervise ja inimeste eludega mängimine pole kindlasti sobiv moodus oma finantseesmärkide saavutamiseks!

HIV-positiivse Lena sõnul käib tema end hetkel ravimas hulludel päevadel ja osturallil - allahinnatud viinerid ja poole hinnaga margariin on ainus teraapia mida ta saab endale lubada. ARV-ravimid on küll tasuta, kuid kõik muud vajalikud ravimid tuleb ju endal kinni
maksta.

HIV-positiivne Eve, kelle igakuine sissetulek on 200 eurot, ei oska sõna võtta arstide ja medtöötajate palga teemal, küll aga soovib meile meelde tuletada järgmist: Patsientidel on õigus saada arstiabi! Arstid tuletagu meelde antud arstivannet! Poliitikud meenutagu viivuks milleks nad on valitud! Hetkel pole kannatajateks ei arstid ega
poliitikud vaid patsiendid, kes on sõltuvad riiklikust tervishoiusüsteemist. Streik mõjub kroonilise haigusega patsiendi tervisele laastavalt, külvab teadmatust ja hirmu. Poliitikute ja arstidega dialoog paneb lihtsalt nördima ning konflikti  lahendamisest ei tundu kumbki osapool huvitatud olema.

Pole õiglane, et arstiabi on hetkel tagatud vaid lastele ja onkoloogilistele patsientidele. Krooniliste haiguste puhul on kättesaadav arstiabi samavõrd oluline, arvab HIV-positiivne Irina.

Arstidel on moraalne kohustus töötada riigis, kus saadi haridus.Kui arstide nõudmisi ei suudeta täita kannatavad jälle patsiendid, kes on niigi logiseva tervishoiusüsteemi ohvrid väidab Eesti Reumaliidu liige.

HIV-positiivne Maksim soovib näha meie riigis seadusi, mis tagaksid igale inimesele kvaliteetsed meditsiiniteenused. Ta leiab, et tervishoiusüsteemi normaalse toimimise eest vastutavad inimesed peaksid tunnistama probleemi olemust ning hakkama lõpuks ometi tööle. Nende tehtava töö efektiivsuse mõõtmiseks on vajalik organiseerida patsientide poolne kontroll. Maksim on veendunud, et patsientide poolne kontollorgan peab sündima nii kiiresti kui võimalik, sest vastasel juhul olukord ei muutu.

HIV-positiivne Martin näeb olukorda tragikoomiliselt: Kallid patsiendid! Te olete meie jaoks liiga kallid! Saage jalamaid terveks! Abrakadabra!.......ja juba nüüd pole teil häda midagi! Riigiisad saatsid raha Kreekasse ning arstid tahavad minna Soome prostituudiks. Kõikide teie haiguste vastu aitab pärnaõie tee ja naabrinaise musi.

Väga närviline olukord valitseb nii Eesti HIV-positiivsete Võrgustiku kui ka Eesti Reumaliidu ridades. Aina vaadatakse kella ja kalendrit...Millal saab arsti juurde? Eesti Patsientide Esindusühing toetab täielikult Eesti HIV-positiivsete Võrgustiku patsientide soove ning loeb oluliseks ülalpool mainitud teemadega tegelemist kiiremas korras. Kindlasti ei saa patsiendi omaosalus ravis suureneda ega riiklik teenuste pakett väheneda. Arstide stregi valguses ootame üksmeelseid arutelusid patsiendikeskse tervishoiu loomiseks. Leiame, et arstide heaolu tõstmine patsientide arvelt ei ole aktsepteeritav.

Loe edasi

Katrin Rehemaa: töötüli lahendamisse ei saa kaasata teisi osapooli

12.10.2012

Haiglate liit on tänaseks kokku kutsunud arstide liidu, tervishoiutöötajate kutseliidu, perearstide seltsi, õdede liidu, tervishoiutöötajate ametiühingute liidu ja kiirabi liidu esindajad, et läbi rääkida haigekassa eile pakutud tingimustest. Arstide liidu esindaja Katrin Rehemaa kinnitas Delfile, et nad jätkavad tööandjatega töötüli lahendamist.

"Leppisime eile haiglate liiduga kokku, et jätkame töötüli lahendamist ja töötajate poole pealt rohkem organisatsioone sinna ei kaasata," selgitas Rehemaa, et uute osapoolte kaasamine tähendaks tegelikkuses uusi läbirääkimisi, mis võiks panna küsimärgi alla töötülis osalevate tervishoiutöötajate streigiõiguse.

 

Rehemaa selgitas, et algselt läbirääkimistele kutsutud mittestreikivate osapoolte - õdede liidu ja tervishoiutöötajate ametiühingute liidu - nõudmised erinevad streikivate meedikute nõudmistest ning neil on omapoolsed läbirääkimised pooleli. "Neid kahte asja praegu kokku panna ei saa, kuna meil on käimas töötüli ja streik, siis ei saa selle lahendamisele kaasata teisi osapooli," ütles arstide liidu esindaja.

Küsimusele, kas kokkuleppe saavutamisel lõppeb ka streik, vastas Rehemaa, et arstid ei ole haiglate liidult veel ametlikku pakkumist saanud ning seega on vara rääkida ka mingisugustest otsustest. "Näiteks meie koormuse vähendamise ettepanek sai heakskiidu ainult poolikult ehk siis ambulatoorses osas, aga haiglaravi osas mitte, see on asi, millega me ei tahaks nõus olla. Teiseks on residentide täistööaja küsimus, me ei tea, kuidas see lepingusse läheb. See peaks kehtima hakkama 1.jaanuar  2013  ja sellest me ei tagane," rääkis ta.

Rehemaa selgitas ka, et tervishoiutöötajad on oma esialgsetes nõudmistes teinud suure kompromissi, kuid eile meedias kõlanud haigekassa pakkumine ei ole selline, millega meedikud peaksid rahule jääma.

Pärast eilset haigekassa nõukogu koosolekut ütles sotsiaalminister Hanno Pevkur, et arstid, õed ja hooldajad saavad palgatõusu eeldusel, et streik lõpeb kohe.

Hooldajate palk tõuseb ministri tänase pakkumise järgi järgmisel aastal ligi 15 protsenti, õdedel ligi kümme ning arstidel kuus protsenti. Kahe aasta jooksul saadakse aga ministri tänase pakkumise kohaselt soovitud palgatõus.

Tööandjad soovisid lükata palgatõusu kolme aasta peale.

www.delfi.ee

Loe edasi

Igal haigel peab olema õigus ohutuimale ravile

11.10.2012

Eestis vajab esmajoones kaks pisikest poissi ohutut hemofiiliaravi, ütleb PERH-i hematoloog Edward Laane.

••Hemofiilia ehk veritsustõbi on kaasasündinud, raske ja harvaesinev?

Nii see on. Hemofiiliasse haigestuvad ainult mehed ja esineb nii A- kui ka B-hemofiiliat. Kusjuures haiguse kandjateks on naised, sest haigus päritakse X-kromosoomiga. A-hemofiilia esinemissagedus on 1 juht 10 000 mehe kohta aastas ja B-hemofiilia esinemissagedus 1 juht 50 000 mehe kohta aastas.

••Mis vahe on A- ja B-hemo-fiilial?

A-hemofiilia korral ei produtseerita vere hüübimiseks vajalikku valku – VIII hüübimisfaktorit (FVIII) või on selle produktsioon vähenenud või defektne. B-hemofiilia korral esinevad sarnased probleemid IX hüübimisfaktoriga (FIX). B-hemofiiliat nimetatakse mõnikord ka Christmasi tõveks esimese patsiendi perekonnanime järgi, kellel see haigus diagnoositi.

••Hemofiilia võib olla nii kerge, mõõdukas kui ka raske?

Raskeks nimetatakse hemofiiliat siis, kui vastava hüübimisfaktori (FVIII või FIX) aktiivsus on alla 1% normaalsest. Raske hemofiiliaga kaasnevad sageli spontaansed verejooksud (st verejooksud, mis pole põhjustatud traumast või vigastusest).

Kergeks nimetatakse hemofiiliat siis, kui vastavate hüübimisfaktorite aktiivsus on üle 5%, kuid siiski allpool normi piiri. Mõõdukas on hemofiilia siis, kui hüübimisfaktorite aktiivsus on 1–5% normiväärtusest. Ligikaudu 50% hemofiiliahaigetest põevad haigust raskel kujul ja võivad vajada verejooksuravi mitu korda kuus.

••Millal avaldub raske hemofiilia?

Lapse esimestel eluaastatel, kui põnn hakkab iseseisvalt liikuma-kukkuma. Siis tekivad sageli verejooksud liigestesse, eriti põlve- ja hüppeliigesesse. Sellised liigesesisesed verejooksud põhjustavad korraliku ravita suuri valusid, püsivaid kahjustusi ja invaliidistumist.

Kerged ja mõõdukad, aga paraku eluohtlikud verejooksud võivad ilmneda lihastes, pehmetes kudedes, seedetraktis, kuid ka ajus. Hemofiilia puhul on sageli peamiseks surmapõhjuseks ajuverejooks.

Täiskasvanueas diagnoositakse rasket hemofiiliat harva.

••Ohtlike verejooksude peatamiseks manustatakse puuduva hüübimisfaktori asendusraviks VIII või IX hüübimisfaktorit.

Jah, need asendatavad hüübimisfaktorid saadakse tavaliselt inimese vereplasmast või ka rekombinantsel meetodil (tehnogeneetiliselt).

••Ja siin jõuamegi suurima probleemini?

Kahjuks küll. Inimese vereplasmast saadavad hüübimisfaktori preparaadid peavad olema vabad verega üle kantavatest viirustest nagu B- ja C-hepatiit, kuid ka HIV.

••Aga ei ole?

Ei ole. Probleem tõusis maailmas päevakorda siis, kui inimese vereplasmast saadava hüübimisfaktori manustamisel said hemofiiliapatsiendid fataalse ehk surmaga lõppeva HI-viiruse, ja suur osa neist haigetest ongi surnud. Aastatel 1980–1985 sai näiteks Rootsis plasmakomponentide ülekannetega HIV infektsiooni ligi sada hemofiilikut.

••Rääkimata B- ja C-hepa-tiidist?

Eestis ei ole veel tuvastatud neid patsiente, kes oleks saanud vereplasmast eraldatud hüübimisfaktori süstimisel HI-viiruse. Paraku põeb enamik eakatest Eesti hemofiiliapatsientidest juba B- või C-hepatiiti – C-hepatiidiga on meil nakatunud 98% hemofiiliahaigetest!

••Ja nad said selle vereplasmast saadud hüübimisfaktori süstimisel?

Jah. Lisaks jääb oht senitundmata patogeenidele või viirustele, mis võivad ilmneda alles aastate möödudes. Keegi ei saa väita, et plasmaproduktid on lõpuni ohutud.

••Aga rekombinantne faktor on viirustest puhas?

On, ja seda peetakse praegu kõige ohutumaks.

••Ometi on sellelgi väidetavalt miinuspooli?

On väidetud, et rekombinantne faktor loob rohkem inhiibitoreid ehk antikehi. Inhibiitorid on antikehad-valgud, mida toodab organism, et eemaldada nende abil kehale võõraid valke. Hemofiiliahaigel võivad tekkida antikehad, mis võitlevad võõra valgu, antud juhul hüübimisfaktori vastu, sest hemofiiliahaigel see puudub. Kui inhibiitoreid toodetakse liiga palju, pole ravi enam tõhus. Paraku on need siiani vaid teesid ja rekombinantset faktorit peetakse kindlasti ohutumaks kui vereplasmast saadavat hüübimisfaktorit. Kõige tugevam argument inhibiitorite tekkel on siiski geneetikal.

••Seda on raske mõistusega võtta. Ma lasen ühe raske haiguse ravimiseks süstida endale ravimit ja saan kaasa teise raske haiguse. Ja see võib ka olla surmaga lõppev viirus.

Paraku jah. Kellelgi ei ole võimalik seda eitada, oht püsib alati. Neid probleeme poleks, kui Eesti haigekassa kompenseeriks rekombinantset faktorit kui ohutut ravimeetodit. Me oleme täna jõudnud kahjuks olukorda, kus oleme EL-i liikmesriikidest ainus, kes seda ohutut ravi oma patsientidele ei võimalda. Rekombinantset faktorit võimaldavad oma hemofiiliapatsientidele ka meie naabrid Leedu ja Läti, isegi Venemaa, aga ma ei saa väita, et need on meist rikkamad riigid.

••Eestis manustatav vereplasma jõuab meieni laiast maailmast ja me ei tea, kes on doonor. Kus ta veetis eelmise õhtu, kellega magas või millega hakkama sai?

See on ausalt tunnistades julmalt öeldud, kuid paraku võib olla tõsi. Kuigi tänapäeval on plasmaproduktidele kindlad kvaliteedinõuded ja programmid ning doonorid peaksid olema kõik kontrollitud, jääb siiski mõnepäevane aknaperiood – ajavahemik, kus doonor on mõne patogeeniga nakatunud, kuid testid seda veel ei näita. Vaadates HI-viiruse juhtumit ja hepatiiti, me testime ainult tuntud patogeene. Raske on testida seda, mida me ei tunne. Eriti globaliseeruvas maailmas, kus inimesed pidevalt liiguvad. Põhimõtteliselt võivad ka tuntud patogeenid evolutsiooni käigus muutuda ja testidele nähtamatuks jääda. Seega on doonorite küsimus igati õigustatud. Kuigi Eesti vereteenistus ja doonorite kontroll on praegu parimal tasemel, pole me nii rikas riik, et saaks ise oma doonorite jõul endale vereplasmast saadavat hüübimisfaktorit toota.

••Kui palju on Eestis patsiente, kes seda ohutut rekombinantset faktorit kohe vajaksid?

Kui Eestis on ligi 70 hemofiiliapatsienti, siis praegu vajavad ohutut ja pikaajalist profülaktilist ravi esmajoones kaks pisikest poissi. Nemad on meie kõige suurem vajadus.

••Need kaks väikest poissi ei tohiks ju haigekassale üle jõu käia?

Vaadates Eesti meditsiinilist tehnoloogiaparki uusimate aparaatidega, võime kindlalt väita, et ei. Küsimus on prioriteetides. Võib tunduda kummaline, kuid sedasama väikest last on võimalik peaaegu lõputult uurida moodsaimate ja kallite aparaatidega, sest meie meditsiin on üldiselt uuringumeditsiin, ja mitte ravimeditsiin. See on ilmselt peamine põhjus, miks Eesti hematoloogide seltsi taotlust pole aastaid rahuldatud ja pidevalt küsitakse lisaandmeid. Ravi kompenseerimist võivad mõjutada ka EL-i direktiivid, kuid siiani on ravi kompenseerimine liikmesriikide kompetents. See on nende laste suhtes väga karm, sest kaalukausile asetatakse ühelt poolt meie laste tulevik ja tervis ning teisele poole raha. See on iga EL-i liikmesriigi otsus.

••Ja äraütlemise peamine põhjus on?

Eestis on vereplasmast eraldatud hüübimisfaktor ja teenus on tagatud. Ravi on, veritsust pole. Ravi ohutus ei ole siiani piisav argument olnud.

••Kas see pole siis piisav põhjendus, et ükski lapsevanem ei soovi oma lapse tervisega riskida?

Siiani ei ole ja ma usun , et keegi ei taha oma lapse tervisega riskida. Kujutage ette olukorda, te olete noored vanemad ja teil sünnib hemofiiliahaige laps. Te pole isegi lapse haiguses süüdi, laps veel vähem, aga te ei saa valida ohtliku või ohutu ravi vahel.

Lapsevanemana lasub aga kohustus oma last kaitsta ja tema eest hoolitseda. Kahjuks ei ole see arusaamine meie ametnikeni ikka veel jõudnud või on lihtsalt raha osakaal siin riiklikult tähtsam.

••Ja profülaktiline ravi?

Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas tehakse profülaktilist ravi veritsuste ära hoidmiseks ja tänu sellele ravile suudetakse raskest hemofiiliast teha mõõdukas hemofiilia. Selle ravi tulemusena ei saagi kõrvaltvaataja aru, et tema kõrval elab hemofiiliahaige. Eesti on kahjuks moodsast hemofiiliaravist maas kaks põlvkonda.

••Esineb ju ka omandatud hemofiiliat?

Need on üliharvad juhtumid ja Eestis on teada vaid üks. Patsient põdes autoimmuunhaigust ja sai selle foonil kaasa hemofiilia.

••Avalikkus hemofiiliast kui haigusest palju ei tea?

Kahjuks mitte. Teema tõstatub meedias vaid korra aastas, kui tähistatakse ülemaailmset hemofiiliapäeva. Vahel ka siis, kui päevakorral on Romanovite dünastia. Arvatavasti põdes tsaariperekonna noorim võsu B-hemofiiliat. Samal ajal teame palju enam veritsustele vastupidiseid seisundeid. Kõik on kursis kolesterooli kahjuliku toimega, et sellega tuleb võidelda ja veri ei tohi olla n-ö paks. Selle temaatikaga ravimid on üldiselt hästi kompenseeritud.

••Mida te PERH-i hematoloogiakeskuse juhatajana veel soovite?

Euroopas on hemofiilia kõrgendatud tähelepanu all ja see peaks nii olema ka Eestis. Meil ei ole siiani riiklikku kontseptsiooni, kuid kohe tuleks luua tsentraalne hemofiiliaorganisatsioon, kes nõustab sotsiaalministeeriumi ja vastutab ravistrateegia eest. Ja siin peaks appi tulema nii haigekassa kui ka sotsiaalministeerium. Me ei tohi lasta tekkida olukordadel, et hemofiilik satub ratastooli. Seda saab vältida ohutu ja profülaktilise raviga ning selleks on vaja riiklikku tuge. Meie omalt poolt soovime luua kaksikkeskust Helsingiga, et jõuda järele diagnoosimises ja haigete tänapäevases jälgimises-toetamises. Praegu on õnneks soomlased huvitatud.

http://www.epl.ee

Loe edasi

Kiirtestimine geisaunas

08.10.2012

Reedel 5. oktoobri öösel viis Eesti HIV-positiivsete Võrgustik koostöös Tervise Arengu Instituudi ja AIDS Healthcare Foundationiga läbi HIV-testimise gei saunas Club 69.

Täname kõiki inimesi kes testima tulid!

Suur tänu partnerorganisatsioonidele koostöö eest.

Teie EHPV ( www.ehpv.ee)

Loe edasi

Hakake vabatahtlikuks ?

Liituge uudiskirjaga