Gümnasistid saavad AHHAAs uurida oma immuunsust HIV tüvede suhtes

29.03.2013

132978_51.-12. aprillini korraldab Teaduskeskus AHHAA geeniõppepäevad gümnaasiumiklassidele, kus õpilased kriminalistide kombel lahendada juhtumeid DNA-proove uurides ning enda immuunsust HI-viiruse tüvede suhtes testides.

"Varem on geneetika praktilisest poolest osa saanud vaid need koolid, millel on õnn asuda ülikooli lähedal. Kunagi varem pole aga Eestis korraldatud geneetika õppepäevi, millest saaksid osa võtta koolid üle Eesti," teatas ajakirjandusele AHHAA geeniõppepäeva koordinaator Mari Järve. "Usun, et õppepäevad aitavad geneetikat õpilastele huvitavamaks ja arusaadavamaks muuta."

Ühepäevaseid praktikume juhendavad Tartu Ülikooli geenitehnoloogia, molekulaarbioloogia ja biokeemia doktorandid. Päeva jooksul uuritakse vastuseid järgmistele küsimustele: kuidas DNA-d tegelikult uuritakse, kas kõigi inimeste DNA on ühesugune? Lisaks analüüsitakse praktikumides erinevate inimeste DNA järjestusi.

Kriminalistika praktikumis lahendatakse juhtumit, kus on kaks kuriteopaigalt kogutud DNA-proovi ja kolme kahtlusaluse DNA-proovid. Neid võrreldakse omavahel, et teada saada, kas mõni kahtlusalustest võib olla süüdlane.

HIV retseptori praktikumis analüüsib iga osaleja omaenda DNAd. Inimese immuunpuudulikkuse viirus ehk HI-viirus nakatab immuunsüsteemi rakke. Aastate pärast ei suuda organism end enam haigusetekitajate eest kaitsta ja lõpuks saabub surm mingi nakkuse tõttu. Praegu pole HIV-nakkuse vastu ravi.

Mõned inimesed on aga mõnede HI-viiruse tüvede suhtes immuunsed. Praktikumis tehakse kindlaks, kas mõnel osalejatest on DNA mutatsioon, mille tõttu ta ei nakatu mõnede HI-viiruse tüvedega.

Praktikumides kasutatakse Tartu Ülikooli Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituudi laborivarustust. "Oleme väga tänulikud lahketele laenajatele, kellel on kiiduväärt suhtumine, et järelkasvu tuleb harida," ütles AHHAA juhatuse liige Andres Juur.

"Aparatuuri kalliduse tõttu on arusaadav, et koolidel puudub võimalus taolisi praktikume oma jõududega läbi viia. Üksainus automaatpipett maksab üle 100 euro ja üht DNA lõiku paljundada võimaldav PCR-i masin, milliseid on õppepäevadel kaks, umbes 6400 eurot."

http://www.ohtuleht.ee/515211

Loe edasi

Gates otsib uue põlvkonna kondoomi

26.03.2013

pic_340x255Tehnoloogiafirma Microsoft asu­taja Bill Gates esitas väljakutse, lubades uue põlvkonna kon­doomi loojatele miljon dollarit. Uue kondoomi loomist rahastab Gatesi asutatud fond, edastab huffingtonpost.com.

Fond kuulutas välja uute kon­doomide valmistamise konkur­si. Eesmärk on luua kondoom, mis ei takista mehel naudingu saamist nii palju kui nüüdsed kondoomid.

Kui meestel on kondoomi kasutamine mugavam, või­dakse rohkem ära hoida su­guhaiguste levikut. Seda just arengumaades. Kondoomid on maailmas kõige levinumrases­tumisvastane vahend. Neid kasutab maailmas umbes 750 miljonit inimest.

Loe edasi

Ülemaailmne tuberkuloosi vastu võitlemise päev

23.03.2013

24.märts - ülemaailmne tuberkuloosi vastu võitlemise päev.

Sel pühapäeval (24.03) algusega kell 12.00 kutsub Eesti HIV-positiivsete Võrgustik Teid tuberkuloosi vastu võitlemise päeva üritusele Tallinnas, Tammsaare pargis ning Jõhvi Keskväljakul. Kell 13.00 algab tuberkuloosi ennetav üritus Narvas RIMI kaupluse juures.

Lisaks toimub Jõhvi kaubanduskeskuses Tsentraal kell 10.00-15.00 koostöös Tervise Arengu Instituudi, Corrigo ja AIDS Healthcare Foundationiga HIV- kiirtestimine.

  • Kanname respiraatoreid, et näidata, kuidas ennast ja teisi kaitsta tuberkuloosi leviku eest.
  • Hoiame käes karikakraid (TB vastu võitlemise sümbol alates 1912 aastast)
  • Jagame laiali 1000 pakikest taskurätikutega, mis sisaldavad infot tuberkuloosi kohta.
  • Kingime möödujatele kauneid karikakraid.
  • Kutsume inimesi üles loobuma suitsetamisest.

Kombineeritud HIVi ja tuberkuloosi testimine päästab paljude HIV-positiivsete elusid, sest tuberkuloos on suurim võimalik terviserisk HIV-positiivsetele inimestele.

Maailmas on umbes 12 miljonit inimest, kes on nakatunud tuberkuloosi ja HIVi samaaegselt.  

24.03.1882 avastas Robert Koh tuberkuloosi kepikese, mida nimetatakse ka Kohi kepikeseks. See avastus aitas oluliselt kaasa tuberkuloosi ravimite väljatöötamisele.

Infektsioonhaiguste hulgas on tuberkuloos surma põhjustajana hetkel maailmas esikohal. Igal aastal sureb sellesse ligi 3 miljonit inimest.

1/3 inimkonnast on infitseeritud tuberkuloosibakteriga. Nakatunutest haigestub elu jooksul 5-10%. Aastas diagnoositakse ligikaudu 8 miljonit uut haiget, kelledest pooled on nakkusohtlikud.

Tuberkuloosi vastu võitlemise päeva üritust toetab Zewa Softis.

 

 

Loe edasi

HIV-kiirtestimine Jõhvi Tsentral kaubanduskeskuses

22.03.2013

24.03. viib Eesti HIV-positiivsete Võrgustik koostöös MTÜ Corrigoga, Tervise Arengu Instituudi (www.tai.ee) ja AIDS Healthcare Foundationi (www.aidshealth.org) toetusel viib läbi HIV-kiirtestimise Jõhvi Tsentral kaubanduskeskuses.

Testimine toimub kell 10.00- 15.00

Kohtumiseni!

Loe edasi

Vahur Valvere: kroonilised põletikud tõstavad vähiriski

21.03.2013

Põletikulist muutust ja preinvasiivset vähki on tihti keeruline eristada, rääkis Vahur Valvere.

„Vaadates vähi teket ja arengut, siis protsess normaalsest rakust invasiivse vähini ja metastaaside tekkeni on pikk ja kestab aastaid. Vahepealsed astmed on düsplaasia ja preinvasiivne in situ kartsinoom. Vähi ja põletiku seoste puhul on just düsplaasia faas keerukas, tihti on patoloogidel raske eristada põletikulist muutust ja preinvasiivset vähki,“ rääkis PERH onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku juhataja foorumil „Põletik ja kasvaja“.Peamised vähi tekkepõhjused on seotud inimese elulaadiga - suitsetamine, alkoholi liigne tarbimine ja mittetervislik toitumine. Kroonilised infektsioonid moodustavad vähi tekkepõhjustest 15-20%. „Kindlasti tuleb siin rääkida hepatiit B ja hepatiit C viiruste rollist vähi tekkes, sest maksavähk tekib tihti just neil, kes on varem kroonilist hepatiiti põdenud. Samuti on inimese papilloomviirusel (HPV) oluline roll emakakaelavähi tekkes. Epstein-Barri viirusel on oluline roll maliigsete lümfoomide, pea- ja kaelakasvajate tekkes ning ka täna on juba mainitud H. pylori rolli maovähi tekkes,“ rääkis Valvere viiruste ja vähi seostest. „Viimastel aastatel on sagenenud vähijuhtude arv, mis seotud HIV kandluse ja AIDSi kui väljakujunenud haigusega. Igapäevapraktikas näeme sageli maliigsete lümfoomidega patsiente, kellel kaasuvalt on ka HIV kandlus või immuunpuudulikkuse sündroom,“ lisas Valvere. „On teada, et kroonilised põletikud tõstavad nii kopsu-, söögitoru-, kolorektaal-, emakakaela- ja munasarjavähi riski,“ nentis Valvere. „Rääkides iatrogeensetest põhjustest, siis kasvajate tsütostaatiline ja kiiritusravi võivad tõsta erinevate vähipaikmete tekkeriski,“ lisas ta. Vähivastase võitluse võib Valvere sõnul jagada neljaks. Eraldi toob ta esile sõleuuringute rolli vähi ja vähieelsete seisundite, kaasa arvatud krooniliste põletike varases avastamises. Euroopas soovitatakse skriinida patsiente rinna-, emakakaela -ja kolorektaalvähi suhtes. „Sõeluuringud annavad olulise lisaväärtuse, sest lisaks põhihaigusele avastatakse emakakaelavähi skriiningu käigus ka põletikulisi muutusi. Kolorektaalvähi sõeluuringu puhul diagnoositakse sageli polüüpe ja soolepõletikke,“ rääkis Vahur Valvere.Meditsiinifoorum “Põletik ja kasvaja – pilk minevikku ja tulevikku” toimus Tallinnas 21. veebruaril.

http://www.med24.ee

Loe edasi

HIV-positiivsed saavad abi rühmatööst

21.03.2013

tumblr_lygarx4vrj1r38m1ho1_400Tartu kesklinnas Munga tänavas koguneb kaks korda kuus rühm inimesi, kes on üksteisele tunnistanud, et nad on HIV-positiivsed. Iga kord arutatakse läbi mõni teema ning räägitakse, mis hingel pakitseb.

Vestlust juhib 37-aastane Avo Vesberg, kes on ise samuti HIV-positiivne.

Vesberg on õppinud Tervise Arengu Instituudi koolitustel kogemusnõustajaks ning sidunud oma soovi aidata teisi saatusekaaslasi mittetulundusühingu Hingekeel pakutavate nõustamis- ja tugiteenustega.

Vesberg teab oma HIV-positiivsusest 12 aastat. Ta on läbi elanud kõik etapid, mida sellise info teadasaamine paratamatult kaasa toob. Ehmatuse, hirmu, segaduse, arsti juures käima ja ravima hakkamise, saatusega leppimise, lähedastele ja sõpradele oma olukorrast rääkimise.

Hirm tõrjutuse ees

«Sotsiaalvaldkonna inimesed eiravad seda probleemi, öeldes, et see on meditsiiniline, mitte sotsiaalne probleem,» sõnas ta. «Aga minu meelest on see just sotsiaalne probleem. Kui inimene käib arsti juures, on oma haiguse eripärast teadlik ning võtab ravimeid, siis ainus mure, mis tal jääb, on hirm tõrjutuse, töö leidmise ja suhete loomise ees.»

Vesbergi sõnul käib kogemusnõustamise rühmas praegu kuus inimest. Lõviosa neist on Lõuna-Eestist, vaid üks on pärit Tartu linnast.

Käijate seas on mehi ja naisi ning vähemalt paar inimest neist on Vesbergile tunnistanud, et lähedased ja sõbrad ei tea nende HIV-positiivsusest ning nad ei riskigi seda neile esialgu tunnistada.

Vesberg selgitas, et varasematest aegadest on inimestele jäänud mulje, et see teema puudutab ainult homoseksuaale ja narkomaane ning mitte kuidagi neid ehk tavalisi inimesi.

«Aga praegu on uute nakatunute seas aina rohkem just tavalisi inimesi, kes on viiruse saanud juhuslikust seksuaalvahekorrast suhtumisega, et temaga ei saa seda juhtuda, tema on haavamatu,» rääkis ta.

Saatusekaaslaste tugi

Vesberg märkis veel, et igal aastal lisandub Tartus ja Tartu ümbruses paarkümmend uut nakatunut, kelle hulgas on enamasti üliõpilased ja teised – täiesti tavalised inimesed.

«Kõik nad elavad läbi selle, mida oleme läbi elanud mina ja mu rühmakaaslased,» leidis Vesberg. «Suure šoki ning hirmu tundmatuse ees – mis saab edasi.»

Vesbergi sõnul ei ole HIV-positiivsusest teada saaval inimesel algul julgust oma mõtteid mitte kellegagi jagada, sest ta ei tea, kuidas seda teha, kuna ei mõista iseendagi pingeid maandada. «Kohanemisaeg on igaühel erinev, aga mõnel võib see lõppeda psüühikahäirete ilmnemisega,» rääkis ta.

Avo Vesbergi rühmatundides arutataksegi läbi kõik niisugused teemad. Enne aga onHIV-positiivsel vaja endas leida soov niisuguse kogemusnõustamise rühmaga liituda.

«Mõni helistab, et algul lihtsalt rääkida. Mõni saadab anonüümse kirja,» meenutas Ves­berg erisuguseid tulemisi. «Minu ülesanne on kontakt luua ja usaldust hoida. Ka olen märganud, et eestlastel on rühmatööga liitumine palju raskem kui näiteks venelastel. Venelased on palju avatumad.»

Vesberg ütles, et tema teab täpselt, kuidas ja millal ta viirusega nakatus. «Ma olen sellele inimesele andeks andnud ja iseendale ka,» sõnas ta. «Elan täiesti tavalist talupidaja-inimese elu ja tervise üle ei kurda. Ainus, mida ma unustada ei tohi, on üks kord päevas kolme tableti neelamine.»

Kogemusnõustamine

• Kogemusnõustamine õpetab, kuidas elada HIV-positiivsena ja tunda end ühiskonna täisväärtusliku liikmena.

• Registreerumine meiliaadressil hingekeel@gmail.com, telefonil 5371 0970 (Avo Ves­berg) või telefonil 5397 1245 (Riina Kenn).

• Rühma kokkusaamine on kaks korda kuus pärast tööpäeva Tartus Munga 4, MTÜ Hingekeel. Vestlusi suunab Avo Ves­berg.

• Teenus on tasuta ja anonüümne.

Loe edasi

Tuberkuloosi haigestutakse ikka veel

20.03.2013

Probleem Muret teeb haiguse multiresistentsus

Kui inimestele öelda "tu­berkuloos", siis mis mõtteid see tekitab? Peamiselt seos­tub see ikka köhimise ja elu-heidikutega. Paljude arva­tes on tuberkuloos aga hai­gus, mida tänapäeval enam ei eksisteerigi, ning seetõt­tu pole seda vaja karta. Sa­muti kiputakse uskuma, et kui eluheidikutega kokku ei puututa, siis tuberkuloos ei ohusta.

Tegelikult pole ükski neist arvamustest õige. Tuberku­loos on õhu teel leviv piisknakkus. Sellesse haigestutakse ik­ka veel ning seda juhtub täies­ti tavaliste noorte ja edukate inimestega.

Maailma Terviseorganisat­siooni värske raporti järgi na­katub tuberkuloosi igal aastal ligi 9 miljonit inimest. Eestis registreeriti mullu 291 tuberkuloosijuhtu, millest 62 olid ravimiresistentsed. Noorim hai­gestunu oli kaheaastane, va­nim 98aastane. Tuberkuloosi suri 39 inimest.

Haigestumine kulgeb lainetena

Tuberkuloos oli Eestis mure­laps eelmise sajandi 20. aasta­tel, kui iseseisev Eesti alustas tuberkuloosiraviasutuste võr­gu rajamist ning haigestumu­se ja suremuse registreerimist.

1924. aastal registreeriti 100 000 inimese kohta 237 tuberkuloõsijuhtu, 1937. aastaks oli see arv kahanenud 161-le, kuid kasvas uuesti keerukatel sõja-ja sõjajärgsetel aastatel. Toona puudusid tuberkuloosiraviks ka medikamendid, ravi oli sa­natoorne või kirurgiline.

Nõukogude ajal muudeti tuberkuloosivastase võitluse käi­gus kohustuslikuks kogu ela­nikkonna regulaarne röntgen-fluorograafiline uurimine. Tu­berkuloosi korral säilitati hai­ge töökoht ühe aasta vältel.

Alates eelmise sajandi kesk­paigast on tuberkuloosiraviks saadaval efektiivsed ravimid. Kolmekümne aastaga - 1960-1990 - vähenes haigestumus 100 000 elaniku kohta 227 ju­hult 21-ni.

Uus kasvulaine tabas Ees­tit 1990. aastatel, kui haiges­tumus kahekordistus viie aas­taga ning uute juhtude arv üle­tas Põhjamaade näitajaid küm­me korda.

See oli aeg, kui vana tuberkuloosidispanserite võrk enam ei töötanud ja uus tervishoiu-süsteem oli veel üles ehita­mata.

Haiguse algust on raske märgata

Tuberkuloosibakterid levivad ümbritsevasse õhku kopsutuberkuloosi põdevalt inimeselt rääkides, eriti aga köhides ja aevastades. Kõige sagedamini antakse nakkus edasi pereliik­mele või neile, kellega ühiseid ruume kasutatakse.

Haigus algab tavaliselt olu­liste vaevusteta. Esineda võib köha, väsimust, öist higista­mist ja väikseid õhtuseid pa­lavikke.

Seega, kui nn külmetushaigus ei möödu koduste rahva-meditsiinivõtetega ning köha on kestnud üle kolme nädala ja sellega kaasneb rögaeritus, tuleks kindlasti pöörduda pe­rearsti poole.

Kui inimese lähikontaktsete seas on teada tuberkuloosi hai­gestunuid või on inimene va­rem ise tuberkuloosi põdenud, võib ta minna kohe kopsuars­ti vastuvõtule. Tubefkuloosi-kahtluse korral ei ole vaja pe­rearsti saatekirja ja uuringud on kõigile tasuta.

Tuberkuloos võib kahjus­tada kõiki elundeid, kuid kõi­ge sagedamini kannatavad kopsud.

Ohtlikem on ajukelme- ja ajutuberkuloos, ent tuberku­loos võib haigust põhjustada ka lümfisõlmedes, nahal, kopsukelmel, neerudes, sool­tes, luudes, liigestes, silmades ja mujal.

Kopsuvälisesse tuberkuloo­si haigestus Eestis eelmisel aastal 25 inimest. Õnneks ei nakka see üldjuhul teistele.

Palju põdejaid Tallinnas ja Virumaal

Tuberkuloosi võib saada iga­üks. Haigete seas on igal aastal mõni Õpilane, üliõpilane, õpe­taja, ametnik, raamatupidaja, elektrik, meditsiinitöötaja, IT-spetsialist, müügimees...

2011. aastal oli vaid üks maakond, kus haigust ei esi­nenud - Hiiumaa. Suurima haiguskordajaga piirkonnad on Tallinn ning Lääne- ja Ida-Virumaa. Eesti suuruselt teises linnas Tartus on haiguskorda-ja üks väiksemaid.

Täpsemalt näitas 2011. aasta statistika, et tuberkuloosihaigete seas on enim mehi - 72%. Nakatunute keskmine vanus oli 46,9 aastat.

88%-l tuberkuloosihaigetest oli püsiv elukoht, kodutuid oli 6% ja juhusliku elukohaga pat­siente 6%.

Töötuid oli tuberkuloosi-haigete seas 23%, pensionäre ja töövõimetuspensionäre 29% ning töötavaid inimesi 24%. Samalaadsed näitajad iseloomus­tasid 2012. aastat.

Laste ja noorukite seas re­gistreeritakse tuberkuloosi igal aastal 2-6 juhtu. Enamasti on see neile levinud vanematelt. Kõik nakatunud lapsed on saa­nud ravi ja paranenud.

Viimase kümne aasta jook: sul on tuberkuloosi haigestu­mus Eestis jälle vähenemis-tendentsi näidanud, kuid pea­le tavatuberkuloosi, mille ravi kestab 6-10 kuud, tuleb nii meil kui ka kogu maailmas võidel­da ravimiresistentsete tuber-kuloosivormidega, mille ravi­le kulub aastaid.

Karda haigust, mitte inimest

Tuberkuloosi epidemioloogi­lise olukorra Eestis muudab­ki ohtlikuks multiresistentse tuberkuloosi suur osakaal: üle 20% positiivsest esmasjuhtudest, 40% retsidiividest ja 75% muudest kordusravijuhtudest on multiresistentsed või eriti resistentsed (M/XDR-TB) tuberkuloosivormid.

Vaatamata süngele prognoo­sile, et aastaks 2015 võib HIV-epideemia mõjul oodata kuni kahekordset tuberkuloosi es­mashaigestumuse kasvu, pole HIV-nakatunute osakaal hai­gete hulgas Õnneks plahvatus­likult suurenenud.

See kasvab küll pidevalt, kuid samas on tuberkuloosi haigestunute üldarv siiani jär­jekindlalt vähenenud.

Kuigi Eesti võib oma saavu­tuste üle uhke olla, ei pruugi tulemus olla püsiv, sest nakku­se levik ei ole ühiskonnas veel sugugi peatunud.

Paljud terveks ravitud pat­siendid on tunnistanud, et hai­gusest teadasaamisel tundsid nad suurt hirmu häbimärgistamise ees. Seetõttu jäetakse sa­geli tuberkuloosist ka oma lä­hedasi teavitamata, mis oma­korda annab haigusele võima­luse edasi liikuda.

Tuberkuloosi võib nakatuda igaüks

Riik on tuberkuloositõrje ju­ba oma prioriteediks võtnud ja on aeg, et sama teeks iga ini­mene ise.

Oma tervise eest hoolitse­mine ning teadlikkuse suuren­damine on siinkohal peamised võtmesõnad. Tuleb teadvusta­da, tuberkuloos levib meie seas endiselt ja võib tabada igaüht.

Number 291 tuberkuloosijuhtu regist­reeriti eelmisel aastal Eestis, neist 62 puhul oli tegu ravi-miresistentse vormiga. Noo­rim haigestunu oli kaheaasta­ne, vanim 98aastane. Tuber­kuloosi suri,39 inimest. Suure, haiguskordajaga piirkonnad Eestis on Tallinn ning Ida- ja Läane-Virumaa.

Tasub teada:

Kuidas saada abi tuberkuloosi korral?

# Tuberkuloosiuuringule pöördumiseks ei ole vaja pe­rearsti saatekirja. Uuringud on tasuta, ka neile inimeste­le, kellel ravikindlustust ei ole.

# Nimekirja raviasutustest, kus uuringuid tehakse, leiab aadressilt seinfo.ee/et/valdkonnad/tuberkuloos/kuhu-suunata-abi-vajaja.

# Tuberkuloos on ravitav, kui võtta ravimeid arsti määratud skeemi järgi ning läbida kogu kuur. Lühim ravi kestab kuus kuud ning korraga alustatak­se vähemalt nelja ravimi võt­mist.

# Ravikuuri katkestamisel, ebaregulaarse ravi korral või ainult osa ravimite võtmisel võib välja kujuneda ravile ras­kesti alluv ehk ravimiresistentne tuberkuloos. Sel juhul pikeneb ravikuur mitme aas­tani, on tõenäoliselt vähem edukas ning võib paari aasta jooksul lõppeda surmaga.

# Ravi tuleb alustada enamas­ti haiglas, kuid valdav osa ra­vikuurist toimub ambulatoor­selt tervishoiutöötaja kontrol­li all.

#Kõik tuberkuloosiravimid on haigele tasuta ning neid tu­leb alati võtta ravi jälgija ot­sese kontrolli all. Koju kaasa ravimeid ei anta ja apteegist neid osta ei saa.

# Eestis vaktsineeritakse tu­berkuloosi vastu üksnes ter­veid vastsündinuid, kuid see ei kaitse neid tuberkuloosi na­katumise eest. Vaktsineerimi­ne hoiab lapsi nakatumise jä­rel rasketesse tuberkuloosi-vormidesse haigestumise eest.

* WHO soovitab BCG-vaktsi-neerimist suure tuberkuloo­si levimusega riikides kõigile lastele, välja arvatud HlV-nak-kuse või aidsi sümptomite esi­nemisel.

$ BCG-vaktsineerimisel on väike (või peaaegu olematu) mõju kopsutuberkuloosi vä­hendamisel täiskasvanute hulgas, mistõttu on selle efekt tuberkuloositõr jes piiratud.

Allikas: Tervise Arengu Instituut

http://monitooring.ee

Loe edasi

HIV-kiirtestimine Tallinnas 23.03.13

20.03.2013

Sel laupaeval 23.03. viib Eesti HIV-positiivsete Võrgustik koostöös Tervise Arengu Instituudi (www.tai.ee) ja AIDS Healthcare Foundationiga (www.aidshealth.org) läbi HIV-kiirtestimise klubis G-Punkt, mis asub Parnu mnt. 23.

Testimine toimub kell 00.00- 03.00

Kohtumiseni!

Loe edasi

HIV-kiirtestimine 20.03. Tallinna Tööstushariduskeskuses

19.03.2013

Sel kolmapäeval 20.03. viib Eesti HIV-positiivsete Võrgustik koostöös Tervise Arengu Instituudi (www.tai.ee) ja AIDS Healthcare Foundationiga (www.aidshealth.org) läbi HIV-kiirtestimise Tallinna Tööstushariduskeskuses, mis asub Sõpruse pst-l 182.

Testimine toimub kell 10.00- 15.00

Kohtumiseni!

Loe edasi

Iga kümnenda varajase HIV-diagnoosiga patsiendi saab terveks ravida

18.03.2013

 HIV-viiruse kiirtest riigikogus.HIV-viiruse kiirtest riigikogus.
foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Prantsusmaa teadlased ütlevad, et tänu kiirele ravile pärast HIV-infektsiooniga nakatumist võib iga kümnenda varajase diagnoosiga patsiendi terveks ravida.

Teadlased analüüsisid 14 patsienti, kes lõpetasid HIV-viiruse ravi, kuid kellel ei ole sellest ajast saati olnud mingeid märke viiruse tagasitulekust. Uuringus jälgiti ka raporteid, kus kirjeldati Ameerikas HI-viirusest terveks ravitud väikese imiku juhtumit, kirjutab BBC.

Enamik inimesi, kes HI-viirusega nakatuvad, saavad sellest teada alles siis, kui viirus on täielikult nende organismi imbunud.Uuritud patsientide grupp alustas aga HIV-viiruse ravi 10 nädala jooksul pärast nakatumist.

Patsiendid said diagnoosi nõnda vara, kuna pöördusid haiglasse mõne muu terviseprobleemi tõttu ning vereproovi käigus leiti ka viirus. Seejärel ravisid nood end kolme aasta jooksul viirusevastaste rohtudega ja lõpetasid ravi. Üldjoontes tuleb viirus ravi lõpetades tagasi.

Ent nendega seda pole juhtunud. Mõned on suutnud hoida infektsiooni kontrolli all juba kümneid aastaid.

«Enamus indiviide, kes järgivad sama ravi, ei suuda infektsiooni kontrollida, kuid on mõned, kes suudavad,» kommenteeris Pariisi asuva instituudi Institute Pasteur professor doktor Asier Saez-Cirion. Mehe sõnul on 5–15 protsenti patsientidest võimalik ravida nõnda, et nad ei vaja enam ravimeid. Selle jaoks tuleb aga viirust rünnata ruttu pärast nakatumist.

«Neil on endiselt HIV, see ei ole hävituslik HIV, see on teatud tüüpi infektsiooni remissioon,» rääkis Saez-Cirion. See tähendab, et haigusnähud justkui nõrgenevad ja kaovad.

http://www.tarbija24.ee

Loe edasi

Hakake vabatahtlikuks ?

Liituge uudiskirjaga