Rasedad peaksid infrapunasauna vältima

26.09.2013

 Infrapunasaun kuumutab kudesid ja tõstab seeläbi kehatemperatuuri, sauna toimet organismile on aga vähe uuritud.

Eesti ämmaemandate ühingu juhatuse liige Made Bambus selgitas, et erinevalt leili­saunast, kus soojuskandjaks on õhk ja kuum veeaur, jõuab infrapunasaunas soojuskiirgus otse kehani. «Teatakse, et infrapunakiired soojendavad nahaaluseid kudesid kuni nelja sentimeetri sügavuselt, kutsudes esile pindmise rasvkoe ja lihaskoe temperatuuri tõusu. Sellega kaasneb tugev higistamine, kuigi saunaõhu enda temperatuur on suhteliselt madal, umbes 35–45 kraadi,» rääkis Bambus.

Ta lisas, et infrapunasaun on saunade seas kõige uuem leiutis, mistõttu pole pikaajalist kogemust ega täpseid andmeid ja uuringuid selle mõju kohta. «Ka tervetel inimestel, sealhulgas mitte rasedatel, ei soovitata infrapunasauna kasutada rohkem kui kolm korda nädalas ning osa allikaid peab infrapunasauna rasedatele täiesti vastunäidustatuks,» kõneles Bambus.

Ta selgitas, et põhjuseks on just kudede süvakuumutamine, mis tõstab kogu keha temperatuuri paari-kolme kraadi võrra, ning suure hulga vedeliku kaotus lühikese aja jooksul. Mõlemad võivad rasedale olla ohtlikud. «Jääb üle loota, et iga rase tahab ja oskab käituda vastavalt oma seesmisele äratundmisele,» lisas Bambus.

Ka Tartu Ülikooli kliinikumi naistekliiniku vanemarst-õppejõu Ülle Kadastiku sõnul on infrapunakiirte mõju rasedatele ja rasedusele vähe hinnatud, kuid senistes uuringutes on leitud, et lootevee temperatuuri tõus on kahjulik ning suurendab loote väärarengute ohtu. «Eriti suur oht lootele on raseduse alguses, kui toimub organite areng. On ka raseduse iseenesliku katkemise oht, eriti raseduse varajases staadiumis,» selgitas Kadastik, kelle sõnul ei tasuks ka lühiajalisi protseduure teha regulaarselt.

Kui infrapunasauna tavaseansi pikkus on pool tundi, siis näiteks Keila ja Lahmuse taastusravikeskuses soovitatakse rasedatele kuni kuueminutilisi seansse, samas Kalev SPAs ja Narva-Jõesuu SPAs ei soovitata rasedatel üldse infrapunasauna minna.

Ämmaemandate ühingu juhatuse liige Ingrid Kaoküla infrapunasauna rasedatele ei soovita, kuigi päris keelatud see ei ole. Ta lisas, et temperatuuri tõusuga kaasneb hulk muutusi, mis ei ole rasedusele soodsad ning mida ei tohiks kunstlikult esile kutsuda. «Seda põhjusel, et kehas toimuvad biokeemilised protsessid, nagu rakkude kasv ja paljunemine, aine-, gaasi- ja energiavahetus, väga kindlal temperatuuril ja keha lihtsalt ei toimi normaalselt ei kõrgemal ega madalamal temperatuuril,» selgitas ta.

Kaoküla nimetas ühe riskifaktorina ka seda, et intensiivse soojuse toimel vabanevad kudedest mitmesugused mürgised ühendid, näiteks raskemetallid, nagu elavhõbe, plii ja kaadmium. «Enamik vabanenud mürkidest väljub higiga, aga osa satub vereringesse ja võib jõuda ka looteni,» selgitas ta.

Kaoküla lisas, et kindlasti tuleks hoolitseda sellegi eest, et kaotatud vedelik saaks asendatud. Seepärast tuleks nii enne kui pärast sauna piisavalt vett juua. Ka vanniprotseduurid suurendavad vedelikuvajadust, mispärast soovitas Kaoküla rasedatel spaas igal ajal joogiveepudel käepärast hoida.

Teiste saunadega on asi lihtsam. Soome, auru- ja suitsusauna puhul võiks rase eelkõige jälgida oma enesetunnet. Bambus lisas, et naine, kes on harjunud saunas käima, kelle tervis on korras ja kes tunneb end saunas ka rasedana hästi, võib saunamõnu endale lubada.

Kaoküla lisas, et aurusaun ja teised madalama temperatuuriga saunad, nagu soola-, Rooma ja Türgi saun sobivad rasedale hästi. «Kuid aroomisauna juures tuleks kaaluda, kas minu kehas arenev loode vajab praegu seda aroomiainet. Eeterlikel õlidel on toime kogu organismile ja need jõuavad läbi platsenta ka looteni,» selgitas Kaoküla.

Ämmaemandad rõhutasid, et kindlasti ei sobi rasedale ekstreemsused – liiga kõrge temperatuur, kaua saunas viibimine ning külma ja kuuma järsk vaheldumine. Samas märkis Kaoküla, et tähtsaim on hea enesetunne: tuleks jälgida, et ei tekiks pearinglust, õhupuuduse tunnet ega südamekloppimist.

http://www.tarbija24.ee/2085674/rasedad-peaksid-infrapunasauna-valtima

Loe edasi

Ravimiusu pahupool

25.09.2013

Ravimitootjad paiskavad igal aastal turule aina rohkem ja rohkem uusi prepa­raate ning üha vähemaks jääb haigusi, mille taha saab kirjutada sõna „ravimatu". Kuid nagu ikka, on sellelgi medalil kaks külge. Ükski arstim pole ideaalne - pole sellist „võlukuuli", mis tabaks täpselt haiget kohta ega puudutaks terveid kudesid. Tegelikkuses võib enamikku ravimeid võrrelda kartetšilasuga, mis tabab organis­mis suurt ala. Kahjuks ei hooli paljud nimetatud tõsiasjast või pole sellest tead­likud. Rohtusid neelata on ju mugavja elu häirinud sümptomid kaovad kiiresti. Need asjaolud võimaldavadki ravimiusul meie seas kanda kinnitada. Loodusravi, füüsilised harjutused ja muud loomulikud enesetervenduse võtted ei ole mu­gavad: nõuavad aega, regulaarsust ja tahtejõudu. Üle maailma tuntakse muret, et inimesed võtavad tablette kamalute kaupa, ning olukorda halvendab tõik, et ravimite mõju ei tunta.

Paljude maade teadlased peavad nüüdisaegse inimese lausa arutut kiin­dumust arstirohtudesse ja nende korra­tut võtmist suureks probleemiks. Eriti suurt muret teeb see USA-s ja Venemaal, kus ravimid on muutunud väga kättesaadavaks. Euroopa Liidus on pii­rangud rangemad, kuid ka siin aima­takse ohtu: kui inimene ikka väga tahab mõnd rohtu kätte saada, siis leiab ta selleks mooduse.

Oletatakse, et Venemaal on eneseravimise ohvrite arv autoõnnetustes hukkunute omast kolm korda suurem. USA-s satub igal aastal haiglasse üle kahe miljoni inimese, kes on kannata­nud arstimite võtmise tagajärjel. Sur­maga lõppevate haiguste seas on ravimitüsistused südameveresoonkonna haiguste, pahaloomuliste kasvajate ja insuldi järel neljandal kohal ning viivad igal aastal hauda üle 100 000 inimese.

Ravimitalumatust on kirjeldatud ju­ba XX sajandi algul. Siis nimetati seda ravimihaiguseks, tänapäeval räägitakse kõrvaltoimetest. Need on kirjas prepa­raatidega kaasas olevatel infolehtedel. Ometi on selge, et kõiki mõjusid, mida arstim inimese organismile avaldab, ei ole katsetades võimalik arvesse võtta. Näiteks tõsiasi, et streptomütsiin hal­vendab kuulmist, ilmnes alles kliini­kutes, kus haigeid raviti, loomkatsetes seda omadust ei avastatud.

Õnneks on kõrvalmõjud enamasti nõrgad ja kaovad pärast võtmise lõpe­tamist või ravimi annuse vähendamist, kuid leidub ka selliseid, mis teevad märgatavat kahju. Kõrvalmõju võib olla otsene (näiteks limaskesta ärritus) või kaudne (soolestiku mikrofloora häire­test tingitud vitamiinipuudus).

Kõrvalnähte võivad tekitada mis ta­hes arstimid. Nende kindlakstegemise muudab keeruliseks eakate hulgas levi­nud polüpragmaasia, mille puhul võe­takse korraga rohkem kui viit ravivahendit. Kõigele lisaks ei puugi prepa­raadid omavahel sobida. Ka nende annustamine võib olla vale: doos peab vastama vanusele ja kehakaalule. Tava­line terapeutiline annus, mis on arves­tatud umbes 70 kilo kaaluvale inime­sele, ei sobi 40-kilosele.

Paljud inimesed on sattunud arsti­rohtudest sõltuvusse. Et muutuda „ravi-minarkomaaniks", ei pea ilmtingimata tarvitama psühhotroopseid preparaate. Kui võtate liiga palju peavalutablette, võite hankida peale migreeni endale uue, ravimiliialdusest tekkinud peava­lu. Sõltuvus võib tekkida ka nina veresooni ahendavatest tilkadest, kui neid tarvitatakse pika aja jooksul. Sooned harjuvad sellega kiiresti ja nõuavad üha suuremat annust.

Sageli tekitab probleeme asjatund­matus. Näiteks stimuleerib antibiooti­kumide ebakorrapärane määramine ja võtmine uute, vastupidavate bakteritü­vede tekkimist. Järgmisel korral, kui patsiendil tekib raske nakkushaigus, on seda juba väga raske ravida.

Oma panuse annavad ravimitüsis-tuste sagenemisse ka meedikud. Paljude maade tervishoidu uurivad teadlased kurdavad, et ravimite põhjendamatu määramine on hakanud muutuma igapäevaseks. Farmaatsiafirmad koguni „värbavat" arste - sellised meedikud on kohustatud määrama uut moodsat pre­paraati ning saavad selle müügist prot­sendi.

PIHTA SAAVAD PALJUD

Suu kaudu manustatava ravimi toi­met saavad esimesena tunda suuõõs, magu ja soolestik. Kõrvalnähtude hulka võivad kuuluda hambaemaili lagune­mine, stomatiit ja seedehäired: iiveldus, kõhupuhitus, isukaotus ning kõhukinni­sus või -lahtisus. Osa rohtusid stimulee­rib soolhappe eritumist, aeglustab kaitsva lima tootmist või pärsib mao limas­kesta loomuliku uuenemise protsesse, luues niiviisi eeldused haavandite tek­kimiseks. Selline mõju on kortikoste-roididel, põletikuvastase, valuvaigista­va ja palavikku alandava toimega va­henditel.

Suhteliselt tihti mõjuvad arstimid halvasti maksale. Just see organ võtab enda peale esimese löögi. Maksatalit-luses tekivad tüsistused sageli neil, kes kasutavad arseeni ja elavhõbedat sisal­davaid rohtusid ja mõningaid anti­biootikume.

Löögi alla satuvad ka neerud, mis peavad ravimite jäägid kehast välju­tama, et nende kuhjumine ei tekitaks märgistust. Neerudele mõjuvad halvasti mõned antibiootikumid, sulfoonamii-didjaveresooni ahendavad vahendid.

Arstirohtude kõrvalmõju võib aval­duda veel närvisüsteemi funktsioonide häirumises. Närvirakud on keemiliste ainete suhtes eriti tundlikud. Kesknärvi­süsteemi tunginud ravimid põhjustavad pahatihti peavalu, peapööritust ja pi­durdust ning häirivad töövõimet. Kesknärvisüsteemile pidurdavalt mõjuvate preparaatide (neuroleptikumide) pika­ajaline kasutamine soodustab mõnikord depressiooni ja Parkinsoni tõve arengut; hirmu ja närvilisust vähendavad ravi­mid (trankvillisaatorid) häirivad kõnna­kut, ergutavad vahendid tekitavad pika­ajalist unetustja nii edasi.

RAVIMIALLERGIA

Üha sagedamini ollakse sunnitud rääkima ravimiallergiast, mille tekke­mehhanisme pole veel põhjalikult uuri­tud. Võib üksnes üldjoontes oletada, et see on organismi kaitsereaktsioon sün­teetilisele preparaadile, mille manus­tamise tagajärjel paiskub verre suur kogus antikehi. Mida suurem on nende kontsentratsioon, seda ägedam on reaktsioon ja seda raskemini inimene seda talub.

Ravimiallergia ei pruugi sõltuda ro­hu võtmise kestusest ega annusest. Haiglasse sattumiseks piisab mõnikord agressiivse aine mikroskoopilisest ko­gusest. Arstidele on teada juhtumeid, mille puhul äge allergiline reaktsioon tekkis isegi siis, kui inimene hingas sisse talle potentsiaalselt ohtliku prepa­raadi aure või kriimustas ennast koge­mata süstlanõelaga, millega oli süstinud haiget sugulast.

Kõige sagedamini vallandavad ra­vimiallergia valuvaigistid, vaktsiinid, mittesteroidsed põletikuvastased pre­paraadid (aspiriin, paratsetamool) ja pe-nitsilliinirühma antibiootikumid. Väga raskeid reaktsioone on ette tulnud pärast sulfoonamiidide võtmist. Allergiat on põhjustanud teetanusevastased seeru­mid, vererõhku alandavad preparaadid ja isegi vitamiinid (kõige sagedamini B-rühma omad). Üldiselt võivad aller­gilise reaktsiooni tekitada kõik ravimid, sealhulgas allergiavastased.

Kui teil on ravimiallergiat juba ol­nud, peate edaspidi väga tähelepaneli­kult lugema arstimite juhendeid, vasta­sel korral võib mingi populaarne külmetusevastane vahend, mida „võtavad kõik", nimelt teil põhjustada ebasoovi­tava reaktsiooni. Paratsetamooliallergia korral ei tohi näiteks ravida ennast pre­paraatidega, mille koostisse see kuulub.

Üks levinumaid on aspiriiniallergia. Polüüpide tõttu kroonilist nohu põde­vatel haigetel võib atsetüülsalitsüülhappe võtmisest tekkida astma. Tuleb mee­les pidada, et mõni toiduaine ja toidu­lisand sisaldab värvaineid ja konservan­te, mis koostise poolest sarnanevad as­piriiniga. Ohtu võivad endas kätkeda konserveeritud ja marineeritud toidu­ained, vorstid, sink, kondiitritooted, kollase kreemiga tordid ja koogid, ka­ramell ja marmelaad.

Ravimiallergia tekib mõnikord ka nendel, kes võtavad palju ravimeid, eriti antibiootikume ja sulfoonamiide. Aller­geen kuhjub organismis, kuni selle ra-vimirühma vastu tekib ülitundlikkus. Allergiat põhjustavad järjest enam ka sagedased pooleli jäetud ravikuurid.

Suurimasse riskirühma kuuluvad bronhiaalastmat, pollinoosi ehk heinapalavikku, allergilist nohu ja atoopilist dermatiiti põdevad patsiendid. Kui inimesel on pollinoos, tuleb tal olla väga ettevaatlik end maarohtudega ravides, sest taimedest valmistatud arstimid, tõm­mised, keedused ja vannid võivad kut­suda tal esile allergilise reaktsiooni.

ERINEVAD REAKTSIOONID

Ravimiallergia nähud on mitme­kesised - anafülaktilisest šokist naha­punetuseni. Võivad tekkida palavik, limaskestade põletik (nohu ja silma­põletik), lööve, sügelus, näo-, kaela-ja kõriturse, bronhide spasm, närvisüstee­mi kahjustused ja vere koostise muu­tused. Sulfoonamiidiallergia korral il­mub tavaliselt kohe pärast rohu võtmist alati ühele ja samale kohale lööve. Su­vel võivad mõne preparaadi (sulfoonamiidid, veresuhkru alandajad, uriini-eritust soodustavad ja mittesteroidsed põletikuvastased vahendid) võtmisele järgneda päikesekiirte mõjul fotoallergilised reaktsioonid. Seejuures ei pea tingimata päevitama, piisab isegi läbi aknaklaasi tungivatest päikesekiirtest. Reaktsioon kordub vahel mitme kuu pä­rast, kui olete juba ammu unustanud, et ravimit võtsite.

Ravimiallergia kõige raskemad il­mingud on anafülaktiline šokk, mille puhul tekivad järsk vererõhu langus ja veresoonte puudulikkus, ning Lyelli sündroom, mi 1 in i mesel kahj ustu vad üs­na lühikese aja jooksul nahk, limas­kestad ja siseorganid. Vähimagi puudu­tuse korral hakkab siis nahk kahjustatud aladel kooruma nagu ränkade põletus­haavade puhul. Inimene kaotab suures koguses vedelikku, kogu organism mürgistub. Sellist haiget on raske päästa, 70 protsendil juhtudel ei saa arstid enam midagi teha, eriti kui reaktsioon kulgeb mõne minuti jooksul.

Anafülaktilist šokki põhjustab kõige sagedamini penitsilliin, harvem muud antibiootikumid. Asi on selles, et penit­silliin saadi hallitusseentest, seened on aga üks võimsamaid allergeene. Need, kellel seened kutsuvad esile allergia, võivad olla ülitundlikud ka penitsilliini suhtes.

Anafülaktilise soki juhtumeid on ette tulnud inimestel, keda ravitakse kasvajavastaste preparaatidega, ja neid on tekitanud isegi mõned lahtistid. Ana­fülaktiline šokk areneb pärast ravimi manustamist poole tunni jooksul j a võib põhjustada haige surma, kui kiiresti abi ei osutata.

Tähtis on eristada ravimiallergiat ja kõrvaltoimet. Paljud patsiendid, kes kan­natavad südame isheemiatõve all, pea­vad pärast nitroglütseriini võtmist tek­kivat peavalu ekslikult allergiliseks reakt­siooniks. Tegelikult on see individuaal­ne reaktsioon, millest tuleb teatada ars­tile, et too määraks teise preparaadi.

Eakatel inimestel on tihti mitu hai­gust, seepärast tuleb neil korraga võtta mitut rohtu. Sellest võib mõne aja pärast tekkida lööve, mida peetakse samuti allergiaks. Enamikul juhtudel on see siiski pseudoallergia. Põhjused võivad olla mitmesugused: preparaadid ei pruugi omavahel sobida ja ka annus võib olla vale.

Kui on määratud palju preparaate, ei ole kerge välja selgitada, mille suhtes ollakse allergiline. Sellisel juhul on soo­vitav pöörduda allergoloogi poole ning lasta teha analüüsid.

Arstimite võtmine nõuab teadlik­kust ja tähelepanu. Ei maksa arvata, et ravimiallergiat lõpetada on lihtne: pruu­gib üksnes „kahjulikust" preparaadist loobuda. Kui see ainult nii oleks! Roh­tude vale võtmine ei jää tagajärgedeta, vaid käivitab organismis selliseid prot­sesse, mida inimene ei oska kahtlusta­dagi. Iga uus allergiapuhang on eelmi­sest raskem, seepärast ei tohi lasta sellel korduda.

Ravimtaimed alati ei sobi

Meedikud hoiatavad, et ka maarohud tuleb tingimisi arvata ravimite hulka ning teada, et alati ja igaühele need ei sobi. Ameeriklased võtsid uurida, kuidas mõjutab ravimtaimede tarbimine operatsioonide tulemusi. Selgus, et isegi täiesti süütuks peetud taimed võivad ettearvamatult muuta narkoosi ja lõikuse käiku ning operatsioonijärgset taastumist.

Väidetavalt suurendab purpursiilkübar allergiliste reaktsioonide riski ning võib takistada immuunpreparaatidega ravimist ja raskendada haava parane­mist. Teadlased soovitavad lõpetada purpur-siilkübara tarvitamine enne ope­ratsiooni võimalikult varakult.

Küüslaugu, gingko biloba ja ženšenni abil välditakse trombide tekkimist, kuid operatsioonil võivad need suurendada verejooksu ohtu. Nende tarvita­mine tuleb lõpetada nädal enne lõikust.

Naistepuna kasutatakse antidepressandina, kuid ühtlasi võib see organis­mis ettearvamatult muuta teiste arstimite mõju. Sellest taimest tuleks loobuda viis päeva enne õppi.

Palderjani tarvitanute puhul ei pruugi olla päris selge vajaminevate narkoo-sivahendite kogus, seepärast tuleb ka selle maarohu võtmine lõpetada nädal enne operatsiooni. Rahustava toimega taimi ei maksa võtta koos allergia-vastaste preparaatidega, et ei tekiks uimasust ja unisust.

Briti teadlastel on samuti hoiatusi. Nemad väidavad, et naistepuna võib vä­hendada hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite ja vere hüübimist mõju­tavate ravimite tõhusust.

Aasia ženšenn ei sobivat kokku veresuhkru taset alandavate ravimitega. Ka britid leiavad, et purpursiilkübar ei sobi allergikutele, kuid nad ei soovita seda kasutada ka rasedatel, last rinnaga toitvatel naistel, alla nelja-aastastel lastel ning tuberkuloosi-ja aidsihaigetel.

 

Küünarnukivalust rääkiv artikkel

Juulikuu Tervendajas oli väga tarvilik kirjutis küünarnukivalust. Suur tänu Rein Kuusikule: minuga oli täpselt samamoodi, nagu Maive oma kirjas kirjeldas: parema küünarnuki valu segas elamist, pooled toimingud tegin vasaku käega. Paremat ei saanud puutudagi, siis käis tuline jutt randmest küünarnukini. Arsti juurde ma selle hädaga ei läinud, mõtlesin, et valu möödub iseenesest.

Nüüd olen oma „väikese valuga" arsti juures ära käinud ja võtan põletikuvastaseid ravimeid. Arst ütles, et minu epikondüliit pole veel krooniliseks läinud, õigel ajal saime jaole. See sõnum rõõmustas mind väga. Lugesin hoolega läbi ka epi-kondüliidi rahvalikud ravimeetodid, katsetan neid järgmisel kevadel, kui looduslik tooraine käepäraseks muutub. Praegu olen teinud küünarnukile tabletiravi kõrval taruvaigutõmmise kompresse. Igaks juhuks kompressitan ka vasakut küünarliigest, et too ei tunneks ennast hüljatuna - viimati solvub ja hakkab ka valutama. Seni on ta mind truult teeninud.

Soovin Tervendaja toimetusele jõudu ja jaksu, Rein Kuusikule aga head vaistu ka edaspidi kirjutada nendel terviseteemadel, mis kimbutavad suurt hulka eestlasi. Igakord ei tule selle pealegi, et abi on olemas ja valu pole tarvis kannatada.

Maret

 

Vähendage riski!

Üleannustamine on ränk probleem,eriti selliste ravimite korral, mille maksisimaalselt talutav annus ei ole terapeu­tilisest palju suurem. See on tihti põhjus, miks aistid eelistavad ühele rohule teist, mis on juhusliku või ettekavatsetud üledoseerimise korral ohutum.

• Ravimiallergia tekkimise kiirus oleneb preparaadi manustamise viisist: plaaster, mähis ja inhalatsioon tekitavad kiirema reaktsiooni, kuid muutuvad harvem ohtlikuks, süstimine seevastu mõjub aeglasemalt, kuid raskemini.

• Ravimite võtmise korral on tähtis roll toitumisel, sest ka see mõjutab pre­paraadi imendumise kiirust. Toiduained võivad tugevdada ravimite negatiivset mõju. Näiteks sisaldavad mõned juustusordid bioloogiliselt aktiivseid aineid -türamiini ja histamiini. Kui võtta samamoodi mõjuvaid ravimeid, siis kõrval­nähud võimenduvad.

• Mõned rohud (antibiootikumid) pidurdavad organismile vajalike ainete, näiteks B-rühma vitamiinide omastamist, sest nõrgestavad soolestiku loomu­likku mikrofloorat.

• Ravi ajal tuleb loobuda alkohoolsetest jookidest, sest lahustina mõjuv etüülalkohol tugevdab paljude ravimite imendumist, veinides olevate lisandite vastu võib aga tekkida allergia.

Tervendaja

Loe edasi

Lootustandev HIV-vaktsiin tunnistati kõlbmatuks

24.09.2013

Rahvusvaheline ravimifirma Merck peatas uuringud uue HI-viiruse vaktsiiniga, mida seni peeti üheks paljulubavamaks relvaks võitluses aidsi leviku vastu.

Merck lõpetas vaktsiini katsetamise, kuna seda hinnati ebatõhusaks, vahendas BBC.

Riskigruppi kuuluvate vabatahtlike peal tehtud testid näitasid, et see vaktsiin ei suuda takistada nakatumist HI-viirusesse. Katserühma kuulusid nii homoseksuaalsed mehed kui ka seksuaalteenuste pakkujad.

Varem oli ravimifirma olnud kümne aasta vältel arendatud vaktsiini tõhususe suhtes väga lootusrikas.

Rahvusvaheline katseprogramm Step algas juba 2004. aastal ning selles osales 3000 erineva taustaga vabatahtlikku eavahemikus 18 kuni 45 aastani.

Merck teatas nüüd, et 741 vabatahtlikust, kellele päris vaktsiini anti, on praeguseks HIV-kandjaks saanud 24 inimest. Samal ajal nakatus 762 vabatahtlikust, kellele süstiti fiktiivset vaktsiini, viirusesse vaid 21 inimest.

Iseseisev vaatlusgrupp soovitas seejärel lõpetada katsed, kuna need viivad selgelt ebaõnnestumiseni.

«Täna on väga kurb päev ravimitööstusele, kuna Mercki vaktsiin oli näidanud võimet mõjutada immuunsussüsteemi, mis andis paljudele inimestele lootust, et see toimib,» tunnistas HIV Vaccine Trials Networki esindaja Sarah Alexander.

Mercki HIV-vaktsiin sisaldas tavalist külmetushaiguse viirust ja kolme HIV geeni.

http://www.tarbija24.ee/1706301/lootustandev-hiv-vaktsiin-tunnistati-kolbmatuks

Loe edasi

HIV-kiirtestimine 21.09.2013 Narvas

20.09.2013

1013121_539368636128602_270584169_n

Järjekordne HIV- kiirtestimine "Test and treat" kampaania raames toimub Narvas 21.09.2013, aadressil: Viru 3! Tulge testima!

 

Loe edasi

Umbes 18 protsenti naistest tarbib raseduse alguses alkoholi

18.09.2013

Hiljuti avaldatud raporti kohaselt tarbib peaaegu 18 protsenti naistest raseduse esimesel kolmandikul alkoholi ja 6,6 protsenti rasedatest naistest on esimese trimestri jooksul osalenud pidudel, kus tarbitakse ohtralt alkoholi.

Alkoholi tarbimine raseduse ajal suurendab sündimata lapsel riski haiguste tekkeks, mis võivad põhjustada füüsilisi, käitumuslikke ja õpiprobleeme ning mõned neist võivad eluaegse jälje jätta, vahendab teadus.err.ee.

Uuring näitas, et teisel ja kolmandal trimestril tarbitakse alkoholi oluliselt vähem kui esimesel.

Last ootavatel emadel pole soovitatav alkoholi tarbida, seega tuleks sellega lõpparve teha kohe, kui rasedusest teada saadakse.

Toimetas Kerti Kulper, reporter
http://www.naine24.ee/2054984/umbes-18-protsenti-naistest-tarbib-raseduse-alguses-alkoholi

Loe edasi

Allumatu ime

17.09.2013

Asjaarmastajad-günekoloogid justiitsministeeriumist on asunud muutma karistusseadustikku ning loote teadliku kahjustamise eest võib tulevast ema peatselt karistada rahatrahvi või vangistusega. Professionaalsed naistearstid seda ei poolda, nende hinnangul on harva võimalik leida otsest seost teo ja tervisehäire vahel, sest tegureid on tavaliselt mitu.

 

Justiitsministeerium peab loote kahjustamise puhul oluliseks just tahtlikkuse aspekti. Ent iga teismelinegi teab, et raseduse ajal suitsetamine kahjustab veel sündimata last, vastav hoiatus on ka üks neist, mis kleebitakse sigaretipakile, ning nii on suitsetava raseda puhul tahtmatust raske tõestada. Võib-olla ehk ainult siis, kui ta suitsetades nutab ja tal on tunnistajad, kes seda kinnitavad.

Seadusemuudatuse eesmärk on kaitsta loodet, kes end ise kaitsta ei saa ja kellel puuduvad ka võimalused kuhugi kaebama minna. See on mõjuv argument. Seejuures on huvitav, et protesti selle seadusemuudatuse suhtes tekitas just võimalus rasedana suitsetamise eest karistatud saada, mitte näiteks alkoholi või narkootikumide tarvitamise eest. Ilmselt näitab see üht olulist suunda ja sihtgruppi, kus rahvatervise teavitustöö on väga poolik.

Umbes kümme aastat tagasi, kui HIV Eestis kiiresti levis, tegi keegi kodanik valitsuse portaalis TOM («täna otsustan mina») ette­paneku, et inimestele, kes on selle nakkuse kandjad, tuleks vastav märge tätoveerida suguelunditele. Sotsiaalministeeriumi juristid ahmisid toona selle peale õhku ja seletasid kannatlikult, kui suur kehalise puutumatuse rikkumine see on.

Võimalik, et sotsiaalministeeriumis ahmitaks sellise ettepaneku peale õhku tänagi, kuid kas ka justiitsministeeriumis? Nii saaks ju kaitsta pahaaimamatuid juhupartnereid, tõsta isiklike kokkupuudete najal üldist teadlikkust ja propageerida kondoomi kasutamist. See mõttekäik võib näida absurdne, kuid pole võimatu.

Rasedate suunas näppu vibutav seadusepügal muidugi rõhutab olukorra tõsidust, kuid on üsna raske ette kujutada naistearsti, kes vaatab vastuvõtule tulnud rasedat ja otsustab, et siin ei aita muu, kui asjadele ametliku käigu andmine. Enamik lapseootel naisi väldib oma tervise kahjustamist nagunii. Kuid naiste puhul, kes rasedusele vaatamata jätkavad elustiiliga, nagu ei plaaniks nad eales sünnitada ega ka enam kuigi kaua elada, on probleemid sageli hoopis sügavamad ning nad vajavad abi, mitte hirmutamist ja karistamist.

Nii jääks see seadusesäte puhtalt deklaratiivseks ja näeks välja nagu riiklik seksism. Lõpuks mõjutab vastsündinu tervist ka see, kuidas ema sööb ja palju magab. Ehk tuleks ka siin mõelda riikliku järelevalve juurutamisele – ikka sündivate laste aina parema tervise nimel.

Meil ei oleks ühtegi probleemi, kui kõik elu üksikasjad alluksid seadusele. Aga reguleeri, kuidas tahad, mõned ei allu ja sündimise ime on üks neist.

http://pluss.postimees.ee/

Loe edasi

HIV-vaktsiini arendus on andnud paljulubavaid tulemusi

16.09.2013

Toimetas Merle Must.

Oregoni meditsiini- ja teadusülikooli (OSHU) teadlaste väljatöötatud HIVi-vaktsiini kandidaat on andnud häid tulemusi: selle abil on suudetud viirus ahvide organismist täielikult eemaldada ning varsti on lootust alustada katseid ka inimeste peal.

Seni on suudetud HI-viirusega nakatunud inimesi ravida vaid mõnel üksikul juhul. OSHU vaktsiini- ja geeniteraapia instituudi direktori Louis Pickeri sõnul näitavad aga viimased uuringud, et kindlate uue vaktsiini abil saavutatud immunreaktsioonide abil on võimalik aga viirust kehast täielikult kõrvaldada.

Teadlased kasutasid uurimuses SIVi, HIV-i üht ahvidel levinud vormi, ning tsütomegaloviirust (CMVd). Nad avastasid, et nende kahe kokkupanemisel olid üllatavad tulemused: muudetud CMV vorm on võimeline looma tapjarakke, mis reageerivad just SI-viirusele ning suudavad seda paremini leida ja hävitada.

T-rakud on keha immuunsüsteemi osad, mis võitlevad haiguse vastu, kuid SIV-vaktsiinid ise pole võimelised viirust kõrvaldama. CMVi esile kutsutud SIV-spetsiifilised T-rakud olid aga erilised. Umbes pooled vaktsineeritud ahvid, keda seejärel SI-viirusega nakatati, jäid haigeks, kuid mingi aja jooksul kadusid nende kehast kõik viiruse jäljed. Niisiis olid T-rakud varustatud parema jälitussüsteemi ja võimalustega viirust leida ja hävitada.

Picker selgitas, et selle meetodi kaudu suutsid teadlased õpetada ahvide keha paremini viirusega võitlema. Praegu tegeleb tema uurimisrühm sellega, et aru saada, miks vaktsiin mõjus ainult osade ahvide puhul.

Teadlased loodavad, et pannes kokku CMV ja HI-viiruse, on võimalik teadustöö tulemusi ka inimeste ravimiseks rakendada.

Teadustöö tulemused on avaldatud väljaandes Nature.

http://teadus.err.ee/artikkel?id=10060&cat=1&pg=1

Loe edasi

HIV-testimised 13.09, 14.09 ja 16.09 Eestis

12.09.2013

Tere!

Järjekordsed HIV- kiirtestimised on tulemas!

13. septembril toimub testimine geiklubis X-baar, Tatari 1, kell 00.00 kuni 03.00

13. septembril testimine toimub Kohtlja-Järvel, Sompa rajooni sotsiaal osakonnas, kell 9:00 kuni 15:00

14. septembril toimub testimine Narvas aadressil Eneergia 6, kell 15.00 kuni 20.00.

14. septembril toimub testimine Mustamäe linnaosa päeva raames, Männi pargis kell 12.00-17.00.

16. septembril toimub testimine Kohtla-Järve sotsiaal osakonnas Kesk tn-l, kell 10:00 - 16:00.

Testimisi korraldab Eesti HIV-positiivste Võrgustik. Toetavad Tervise Arengu Instituut ning AIDS Healthcare Foundation, Linda kliinik ja Corrigo. Teste teevad litsenseeritud medõed.

Testimised on tasuta. Oodatud on kõik seksuaalselt aktiivsed, oma tervisest hoolivad, vahvad inimesed!

Tulge testima!

Loe edasi

James Franco tahaks olla homo!

11.09.2013

hj5nc5no.xspNäitleja James Franco on lõbustatud kuulujuttudest enda seksuaalsete eelistuste ümber ja naljatles, et kergem oleks, kui talle meeldiksidki hoopis mehed.

James rääkis, et gei-naljad on lõbusad, vahendab Female First. Tema jaoks ei ole need solvangud ja teda ei huvita, kui keegi arvab, et ta on gei. „Ma mõtlesin küll, et päris lahe! Ma  juba soovin, et oleksingi homo!“

Nägus staar, kes on muide vallaline, selgitas, et tegelikult on keeruline reageerida temast loodud avalikule kuvandile. Kuid ta on leppinud sellega, et tema isiklik elu on alati spekulatsioonide meelevallas.

http://www.ohtuleht.ee/545858

Loe edasi

Matti Maimets: vaid 10 protsenti HIV-positiivsetest alustab õigel ajal ravi

10.09.2013

Eestis alustab vaid 10 protsenti ravile läinud HIV-positiivsetest ravi õigel ajal ning ligi pooled haigestunud jäävad sellega sügavalt hiljaks, rääkis Eesti Infektsioonihaiguste Seltsi (EIS) esimees dr Matti Maimets.

"2012. aastal alustas 450 patsienti antiretroviirusravi, neist 10 protsenti alustas n-ö õigeaegselt, neil oli CD4 rakkude arv vähemalt 350," rääkis Maimets reedel toimunud konverentsil "30 aastat HIV-i avastamisest"."Sügavalt hiljaks jääjaid, kelle CD4 rakkude arv oli alla 200, oli natuke alla poole," lisas Maimets. "Maailmas öeldakse, et kui on alla 350, siis sa oled hiline ravilemineja."Tema andmetel jäid 90 protsenti ravileminejatest hiljaks."See maksab meile kurjasti kätte," lausus Maimets. "Ametliku statistika järgi sureb HIV infektsiooni tagajärgede tõttu aastas ca 45 noort inimest ja sellega oleme Portugali järel teisel kohal 100 000 elaniku kohta AIDS-i surmade suhtes."Ta lisas, et kui meil alustab vaid 10 protsenti HIV-positiivsetest ravi õigel ajal ja ülejäänud hilja, siis see põhjustab meile asjatuid kulusid ja asjatuid kannatusi patsientidele."Need 90 protsenti, kes hilja tulevad, levitavad viirust edasi," ütles Maimets, kelle hinnangul tuleb testimist tunduvalt suurendada."Minule on sotsiaalministeerium öelnud, et HIV ei ole Eestis poliitiline prioriteet, vaid see on samaväärne diabeedi, traumatismi, liiklussurmadega," lausus Maimets.

Loe edasi

Hakake vabatahtlikuks ?

Liituge uudiskirjaga