Tuberkuloos

Tuberkuloosi haigestutakse ikka veel
20.03.2013 •Edit
Probleem Muret teeb haiguse multiresistentsus

Kui inimestele öelda "tu­berkuloos", siis mis mõtteid see tekitab? Peamiselt seos­tub see ikka köhimise ja elu-heidikutega. Paljude arva­tes on tuberkuloos aga hai­gus, mida tänapäeval enam ei eksisteerigi, ning seetõt­tu pole seda vaja karta. Sa­muti kiputakse uskuma, et kui eluheidikutega kokku ei puututa, siis tuberkuloos ei ohusta.

Tegelikult pole ükski neist arvamustest õige. Tuberku­loos on õhu teel leviv piisknakkus. Sellesse haigestutakse ik­ka veel ning seda juhtub täies­ti tavaliste noorte ja edukate inimestega.

Maailma Terviseorganisat­siooni värske raporti järgi na­katub tuberkuloosi igal aastal ligi 9 miljonit inimest. Eestis registreeriti mullu 291 tuberkuloosijuhtu, millest 62 olid ravimiresistentsed. Noorim hai­gestunu oli kaheaastane, va­nim 98aastane. Tuberkuloosi suri 39 inimest.

Haigestumine kulgeb lainetena

Tuberkuloos oli Eestis mure­laps eelmise sajandi 20. aasta­tel, kui iseseisev Eesti alustas tuberkuloosiraviasutuste võr­gu rajamist ning haigestumu­se ja suremuse registreerimist.

1924. aastal registreeriti 100 000 inimese kohta 237 tuberkuloõsijuhtu, 1937. aastaks oli see arv kahanenud 161-le, kuid kasvas uuesti keerukatel sõja-ja sõjajärgsetel aastatel. Toona puudusid tuberkuloosiraviks ka medikamendid, ravi oli sa­natoorne või kirurgiline.

Nõukogude ajal muudeti tuberkuloosivastase võitluse käi­gus kohustuslikuks kogu ela­nikkonna regulaarne röntgen-fluorograafiline uurimine. Tu­berkuloosi korral säilitati hai­ge töökoht ühe aasta vältel.

Alates eelmise sajandi kesk­paigast on tuberkuloosiraviks saadaval efektiivsed ravimid. Kolmekümne aastaga - 1960-1990 - vähenes haigestumus 100 000 elaniku kohta 227 ju­hult 21-ni.

Uus kasvulaine tabas Ees­tit 1990. aastatel, kui haiges­tumus kahekordistus viie aas­taga ning uute juhtude arv üle­tas Põhjamaade näitajaid küm­me korda.

See oli aeg, kui vana tuberkuloosidispanserite võrk enam ei töötanud ja uus tervishoiu-süsteem oli veel üles ehita­mata.

Haiguse algust on raske märgata

Tuberkuloosibakterid levivad ümbritsevasse õhku kopsutuberkuloosi põdevalt inimeselt rääkides, eriti aga köhides ja aevastades. Kõige sagedamini antakse nakkus edasi pereliik­mele või neile, kellega ühiseid ruume kasutatakse.

Haigus algab tavaliselt olu­liste vaevusteta. Esineda võib köha, väsimust, öist higista­mist ja väikseid õhtuseid pa­lavikke.

Seega, kui nn külmetushaigus ei möödu koduste rahva-meditsiinivõtetega ning köha on kestnud üle kolme nädala ja sellega kaasneb rögaeritus, tuleks kindlasti pöörduda pe­rearsti poole.

Kui inimese lähikontaktsete seas on teada tuberkuloosi hai­gestunuid või on inimene va­rem ise tuberkuloosi põdenud, võib ta minna kohe kopsuars­ti vastuvõtule. Tubefkuloosi-kahtluse korral ei ole vaja pe­rearsti saatekirja ja uuringud on kõigile tasuta.

Tuberkuloos võib kahjus­tada kõiki elundeid, kuid kõi­ge sagedamini kannatavad kopsud.

Ohtlikem on ajukelme- ja ajutuberkuloos, ent tuberku­loos võib haigust põhjustada ka lümfisõlmedes, nahal, kopsukelmel, neerudes, sool­tes, luudes, liigestes, silmades ja mujal.

Kopsuvälisesse tuberkuloo­si haigestus Eestis eelmisel aastal 25 inimest. Õnneks ei nakka see üldjuhul teistele.

Palju põdejaid Tallinnas ja Virumaal

Tuberkuloosi võib saada iga­üks. Haigete seas on igal aastal mõni Õpilane, üliõpilane, õpe­taja, ametnik, raamatupidaja, elektrik, meditsiinitöötaja, IT-spetsialist, müügimees...

2011. aastal oli vaid üks maakond, kus haigust ei esi­nenud - Hiiumaa. Suurima haiguskordajaga piirkonnad on Tallinn ning Lääne- ja Ida-Virumaa. Eesti suuruselt teises linnas Tartus on haiguskorda-ja üks väiksemaid.

Täpsemalt näitas 2011. aasta statistika, et tuberkuloosihaigete seas on enim mehi - 72%. Nakatunute keskmine vanus oli 46,9 aastat.

88%-l tuberkuloosihaigetest oli püsiv elukoht, kodutuid oli 6% ja juhusliku elukohaga pat­siente 6%.

Töötuid oli tuberkuloosi-haigete seas 23%, pensionäre ja töövõimetuspensionäre 29% ning töötavaid inimesi 24%. Samalaadsed näitajad iseloomus­tasid 2012. aastat.

Laste ja noorukite seas re­gistreeritakse tuberkuloosi igal aastal 2-6 juhtu. Enamasti on see neile levinud vanematelt. Kõik nakatunud lapsed on saa­nud ravi ja paranenud.

Viimase kümne aasta jook: sul on tuberkuloosi haigestu­mus Eestis jälle vähenemis-tendentsi näidanud, kuid pea­le tavatuberkuloosi, mille ravi kestab 6-10 kuud, tuleb nii meil kui ka kogu maailmas võidel­da ravimiresistentsete tuber-kuloosivormidega, mille ravi­le kulub aastaid.

Karda haigust, mitte inimest

Tuberkuloosi epidemioloogi­lise olukorra Eestis muudab­ki ohtlikuks multiresistentse tuberkuloosi suur osakaal: üle 20% positiivsest esmasjuhtudest, 40% retsidiividest ja 75% muudest kordusravijuhtudest on multiresistentsed või eriti resistentsed (M/XDR-TB) tuberkuloosivormid.

Vaatamata süngele prognoo­sile, et aastaks 2015 võib HIV-epideemia mõjul oodata kuni kahekordset tuberkuloosi es­mashaigestumuse kasvu, pole HIV-nakatunute osakaal hai­gete hulgas Õnneks plahvatus­likult suurenenud.

See kasvab küll pidevalt, kuid samas on tuberkuloosi haigestunute üldarv siiani jär­jekindlalt vähenenud.

Kuigi Eesti võib oma saavu­tuste üle uhke olla, ei pruugi tulemus olla püsiv, sest nakku­se levik ei ole ühiskonnas veel sugugi peatunud.

Paljud terveks ravitud pat­siendid on tunnistanud, et hai­gusest teadasaamisel tundsid nad suurt hirmu häbimärgistamise ees. Seetõttu jäetakse sa­geli tuberkuloosist ka oma lä­hedasi teavitamata, mis oma­korda annab haigusele võima­luse edasi liikuda.

Tuberkuloosi võib nakatuda igaüks

Riik on tuberkuloositõrje ju­ba oma prioriteediks võtnud ja on aeg, et sama teeks iga ini­mene ise.

Oma tervise eest hoolitse­mine ning teadlikkuse suuren­damine on siinkohal peamised võtmesõnad. Tuleb teadvusta­da, tuberkuloos levib meie seas endiselt ja võib tabada igaüht.

Number 291 tuberkuloosijuhtu regist­reeriti eelmisel aastal Eestis, neist 62 puhul oli tegu ravi-miresistentse vormiga. Noo­rim haigestunu oli kaheaasta­ne, vanim 98aastane. Tuber­kuloosi suri,39 inimest. Suure, haiguskordajaga piirkonnad Eestis on Tallinn ning Ida- ja Läane-Virumaa.

Tasub teada:

Kuidas saada abi tuberkuloosi korral?

# Tuberkuloosiuuringule pöördumiseks ei ole vaja pe­rearsti saatekirja. Uuringud on tasuta, ka neile inimeste­le, kellel ravikindlustust ei ole.

# Nimekirja raviasutustest, kus uuringuid tehakse, leiab aadressilt seinfo.ee/et/valdkonnad/tuberkuloos/kuhu-suunata-abi-vajaja.

# Tuberkuloos on ravitav, kui võtta ravimeid arsti määratud skeemi järgi ning läbida kogu kuur. Lühim ravi kestab kuus kuud ning korraga alustatak­se vähemalt nelja ravimi võt­mist.

# Ravikuuri katkestamisel, ebaregulaarse ravi korral või ainult osa ravimite võtmisel võib välja kujuneda ravile ras­kesti alluv ehk ravimiresistentne tuberkuloos. Sel juhul pikeneb ravikuur mitme aas­tani, on tõenäoliselt vähem edukas ning võib paari aasta jooksul lõppeda surmaga.

# Ravi tuleb alustada enamas­ti haiglas, kuid valdav osa ra­vikuurist toimub ambulatoor­selt tervishoiutöötaja kontrol­li all.

#Kõik tuberkuloosiravimid on haigele tasuta ning neid tu­leb alati võtta ravi jälgija ot­sese kontrolli all. Koju kaasa ravimeid ei anta ja apteegist neid osta ei saa.

# Eestis vaktsineeritakse tu­berkuloosi vastu üksnes ter­veid vastsündinuid, kuid see ei kaitse neid tuberkuloosi na­katumise eest. Vaktsineerimi­ne hoiab lapsi nakatumise jä­rel rasketesse tuberkuloosi-vormidesse haigestumise eest.

* WHO soovitab BCG-vaktsi-neerimist suure tuberkuloo­si levimusega riikides kõigile lastele, välja arvatud HlV-nak-kuse või aidsi sümptomite esi­nemisel.

$ BCG-vaktsineerimisel on väike (või peaaegu olematu) mõju kopsutuberkuloosi vä­hendamisel täiskasvanute hulgas, mistõttu on selle efekt tuberkuloositõr jes piiratud.

Allikas: Tervise Arengu Instituut

Hakake vabatahtlikuks ?

Liituge uudiskirjaga