Eesti on jätkuvalt HIV-i levikus Euroopa esimeste seas, kuigi nakatumine väheneb

HI-viiruse leviku poolest on Eesti endiselt Euroopas esimeste seas. Kui Ida-Virumaal on hakanud haigestumine vähenema, siis Harjumaal ja Lõuna-Eestis on see hakanud tõusma.

Kui pelgalt arve vaadata, siis vähenes mullu HI-viirusesse nakatumine märgatavalt – kui 2022. aastal registreeriti Eestis 250, 2023. aastal 183, siis mullu 133 nakatumist.

Tegelikult aga on Eesti kõrvuti Läti ja Küprosega HIV-i leviku poolest Euroopas esimeste seas.

“Nakatumine tõusis aastal 2022, 2023, aga seda suures jaos põgenike ja välismaalaste arvelt. Eesti elanike seas on nakatumine suhteliselt stabiilne olnud aastate lõikes,” märkis tervise arengu instituudi (TAI) HIV valdkonna juht Iveta Tomera.

Tomera sõnul on välismaalased üldjuhul olnud oma haigestumisest teadlikud ning uue nakkusena lähevad nad arvesse vaid Eesti statistikas.

Seda, et HIV-i epideemia oleks Eestis lõppenud, Tomera sõnul öelda ei saa, sest ka analüüside arv on otseselt langenud.

“Võrreldes 2023. ja 2024. aastal on see langenud lausa 13 protsenti, mis on päris suur arv,” tõdes ta.

Seetõttu ei saa Tomera sõnul välistada, et HIV võib levida varjatult.

HIV-nakkusega inimeste võrgustiku (EHPV) juht Latšin Alijev peab oluliseks testimisvõimaluste laienemist. Senisest veelgi enam peaksid olema kättesaadavad kiirtestid.

“Vähemalt kord elus peaks inimene end testima. Meil on juhuseid, kus eakad inimesed, kel vanust kaugelt üle 70, 80, on HIV-positiivsed ja said nakatumisest juhuslikult teada kas perearstilt või mingite protseduuride käigus või haiglasse minnes tehtud testimisel,” selgitas Alijev.

Kui 2000. aastal, HIV-epideemia alguses levis nakkus peamiselt süstivate narkomaanide seas, siis nüüd ennekõike heteroseksuaalsel teel. Kuna noored on teadlikumad, siis on HIV-ist aina enam saamas keskealiste inimeste haigus.

“Hetkel on Tallinn, Harjumaa, Ida-Virumaa seal, kus on aastate jooksul kõige rohkem nakatunuid. Küll aga Ida-Virumaal langeb, Lõuna-Eestis natukene tõuseb see protsent. Ja vanus ongi umbes 40. eluaastate ringis,” ütles Tomera.

Nakatunute keskmise vanuse tõusu põhjuseks ei ole mitte niivõrd nakkusjuhtude arvu oluline kasv vanemates vanuserühmades, vaid langus nooremate seas. Viimastel aastatel on olnud üksikud juhtumid, kus vastsündinu on saanud nakkuse oma emalt.

“Kõigile, kes on võtnud ravimeid raseduse ajal, on sündinud terved lapsed. Kes ei usu, et HIV on olemas, kes ei taha muudel põhustel ravimeid võtta, seal on pigem nakatumised,” rääkis Tomera.

Antiretroviirusravimid on tasuta ka neile, kel ei ole ravikindlustust.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: “Aktuaalne kaamera”, err.ee