EMOTSIONAALSELT RASKE TEKST: seksuaalsus, suitsiidikatse, kriisitöö

EMOTSIONAALSELT RASKE TEKST: seksuaalsus, suitsiidikatse, kriisitöö

Reede õhtu Tallinna Club69-s on täies hoos: palju inimesi, muusika, liikumine, elu. Just seetõttu viibib EHPV nõustaja Paavo seal regulaarselt — et rääkida HIVi ja teiste sugulisel teel levivate infektsioonide testimisest ja ennetamisest.

Te räägite PrEP-ist — tablettidest, mis aitavad ennetada HIViga nakatumist. Ja just sel hetkel heliseb telefon ning kohe seejärel saabub sõnum sinu venna parimalt sõbralt:
„Tundub, et ta on otsustanud endalt elu võtta.“

Teie vahel on sadu kilomeetreid. Peas vallandub hetkega emotsioonide torm:
Mis teha? Helistada emale? Ta ei vasta… Siis vennale…

Vastus tuleb peaaegu automaatselt — rahulik, kuid otsustav:
„Ma aitan. Palun jää minuga ühendusse. Sa elad praegu läbi äärmiselt traumaatilist kogemust. Ma helistan 112. Operaator teab, mida teha. Räägin mina.“

Lühike selgitus. Kontaktandmed. Eeldatav aadress. Iga vihje, mis võib aidata. Patrull on juba teel. Igaks juhuks kutsutakse ka kiirabi.

Otsingud.

Need olid ilmselt kõige hirmutavamad 90 minutit veidi üle kahekümneaastase noormehe elus.

Leiti.
Teadvuseta.
Aga elus.

Kergendus.

Keegi meist ei ole valmis kõigiks elu väljakutseteks — ja see on täiesti normaalne. Ükski inimene ei tohiks jääda üksi isegi palju lihtsamate probleemidega. Kõige raskem samm on esimene: otsustada ja paluda abi, valida õige suund.

Just selleks on olemas spetsialistid.
Olgu selleks Paavo, kes aitab saada PrEP-i HIVi ennetamiseks, või Häirekeskuse operaator, kui lähedase inimese elu on ohus.

Sinu roll on lihtne — ja samas uskumatult oluline:
oska abi küsida.