Ülemaailmne sõjapõgenike päev 2024: solidaarsus sõjapõgeniketega

/in , /by

Ülemaailmne sõjapõgenike päev 2024: solidaarsus sõjapõgeniketega🌍

20. juunil 2024 ühineme WHO, UNHCRi ja ülemaailmsete partneritega, et tähistada ülemaailmset sõjapõgenike päeva. Selle aasta teema “Solidaarsus sõjapõgeniketega” rõhutab ühtsuse ja toetuse tähtsust neile, kes on sunnitud oma kodudest põgenema.

EHPV-s ja BaltHUBis seisame koos sõjapõgenitega, eriti HIV-positiivsete võrgustikuga (EHPV) ja võtmepopulatsioonide esindajatega (CS). Pakume hädavajalikku arstiabi, psühhosotsiaalset tuge ja ressursse, et aidata neil oma elu väärikalt üles ehitada.

Ühinege meiega sõjapõgenike toetamisel. Kaitske nende õigusi, jagage oma lugusid ja toetage algatusi, mis aitavad neil areneda.

Koos saame midagi muuta. Olge meiega solidaarsed sõjapõgenikega täna ja iga päev.

Üheskoos saame luua maailma, kus iga pagulane on teretulnud ja toetatud.

#WorldRefugeeDay #SolidarityWithRefugees #SupportRefugees #BaltHUB #EHPV #Ukraine

Ülemaailmne hepatiidipäev 2023 “Me ei oota”

/in , /by

Kogu maailmas elab B- või C-hepatiidiga üle 350 miljoni inimest ja selle tagajärjel sureb igal aastal üle 1,1 miljoni inimese. 2040. aastaks eeldatakse, et viirus hepatiidist tingitud surmade arv ületab kokku HIVist, malaariast ja tuberkuloosist tingitud surmajuhtumite arvu.

Eesti HIV-positiivsete võrgustik (www.ehpv.ee) on aastaid levitanud teadmisi viirushepatiitidest.

Hiljutised uuringud on näidanud, et peaaegu pooled (42%) inimestest kogu maailmas ei tea, et viiruslik hepatiit on üks peamisi maksavähi põhjustajaid. Ligi kolmveerand nendest  küsitletutest ütleb, et teadmine, et hepatiit põhjustab maksavähki, suunab neid  suurema tõenäosusega ennast testima, ja enam kui  (82%) laseb suurema tõenäosusega end vaktsineerida.

2023. aasta ülemaailmse hepatiidi päeva teema on “Me ei oota”. B ja C hepatiidiga elavatel inimestel on oluliselt suurem risk haigestuda vähki  kui inimesel kes suitsetab ühe paki sigarette päevas. Uued uuringud näitavad, et B- (HBV) ja C-hepatiidi (HCV) viirused on väga onkogeensed, mis võib tekitada vähki haigestumist  paljudes elundites.

Praegu on õige aeg viirusliku hepatiidi leviku takistamiseks. On vaja laialdaselt  testida ja ravida haigestunud.

B- ja C-hepatiidi nakkused on vaiksed epideemiad. Mõlemad viirusnakkused põhjustavad vähki haigestumist ja inimestel ei ilmne sümptomeid pikka aega, nii võib haigus jääda märkamata. Meie kõigi jaoks on oluline tunnistada B- ja C-hepatiidi nakkusega seotud kõrget vähiriski ja suunata patsiente ravile. Ravi võib vähendada vähiriski 85%.

Hepatiidiviirusi on viis erinevat varianti– A-, B-, C-, D- ja E-hepatiit. A- ja E-hepatiit levib peamiselt saastunud toitu süües ja vett juues, haigus on halva veepuuduse ja kanalisatsiooniga riikides sageli endeemiline, kuid muutub harva krooniliseks. B-hepatiit edastatakse kokkupuutel nakatunud inimese vere või muude kehavedelikega. C-hepatiit levib peamiselt verega kokkupuute kaudu, näiteks süstalde  ebapiisava steriliseerimise kaudu. Praegu elab selle haigusega 58 miljonit inimest. D-hepatiit levib  kokkupuutel nakatunud verega ja seda esineb ainult inimestel, kes on juba nakatunud B-hepatiiti.

Hoolimata vaktsiini kättesaadavusest ja B-hepatiidi tõhusast ravist ning C-hepatiidi ravist, on vähesed maailma riigid graafikus, et saavutada WHO eesmärk kõrvaldada viirushepatiit 2030. aastaks.

Igal aastal 28. juulil on WHD päev, mil tõsta teadlikkust viirushepatiidist. Sel päeval on meie eesmärk tuua kogukonnad kokku, et üheskoos tegutseda  viiruslike hepatiitide leviku vähendamiseks.

See on päev, mil maailm tuleb kokku, et tõsta teadlikkust hepatiidist. Kogu maailmas elab hepatiidiga 350 miljonit inimest ning igal aastal sureb B- ja C-hepatiiti rohkem kui 1,1 miljonit inimest. Siiski on meil olemas vahendid haiguse leviku vähendamiseks 2030. aastaks.

Eestis saab ennast testida mitmetes haiglates ja ka EHPV aitab kaasa testimisele ja teadlikkuse suurendamisele seoses hepatiitidega.

*Research conducted by the World Hepatitis Alliance (WHA)

Heateod

/in , /by

Paljud inimesed, kes meid ümbritsevad, võivad esmapilgul tunduda täiesti tavalised ja märkamatud. Kuid lähemal vaatlusel selgub, et igaüks neist on eriline. Sellistest inimestest ja programmist räägib saade “Heateod”. Selle saate kangelane on Eesti HIV-positiivsete võrgustiku juhatuse esimees Latšin Alijev.

Minimaalne ahvirõugete leviku oht Ühendkuningriigis pärast kinnitatud juhtumit

/in , /by

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) teatas esmaspäeval, et ahvirõugete leviku oht Ühendkuningriigis on minimaalne pärast kinnitatud haruldase ja mõnikord surmaga lõppeva loomade kaudu leviva haiguse juhtumit.
7. mail teatasid Ühendkuningriigi tervishoiuasutused WHO kinnitatud juhtumist isikul, kes oli hiljuti Nigeeriast riiki naasnud.

Ahvivähk on viirushaigus, mis esineb peamiselt Kesk- ja Lääne-Aafrika troopilistes vihmametsades. Seda eksporditakse aeg-ajalt teistesse piirkondadesse.

Edastamisviisid 

Ahvirõugeviirus edastatakse inimestele enamasti metsloomadelt, näiteks närilistelt ja primaatidelt, kuigi levib ka inimeselt inimesele.

Tavaliselt avaldub haigus koos palavik, lööve ja paistes lümfisõlmed.

Kokkupuude elusate ja surnud loomadega – näiteks küttimise ja metsise ulukite või põõsaliha tarbimise kaudu – on teadaolevad riskitegurid.

UN News/Omar Musni

Westminsteri palee ja Londoni kesklinn Thamesi jõe tagant vaadatuna.

Ulatuslik kontaktide jälgimine

WHO sõnul jõudis juhtum aprilli lõpus Nigeeriasse, viibides Lagose ja Delta osariikides ning 29. aprillil tekkis lööve.

Nad naasid Ühendkuningriiki 4. mail ja läksid samal päeval haiglasse. Kuna ahvirõugeid kahtlustati, siis nad seda ka olid kohe isoleeritud.

Ulatuslik kontaktide jälgimine on tuvastanud kokku puutunud isikud kogukonnas, tervishoiuasutustes ja rahvusvahelistel lendudel. Siiani pole ükski ühilduvatest sümptomitest teatanud.

“Kuna juhtum eraldati koheselt ja viidi läbi kontaktide jälgimine, on selle juhtumiga seotud edasikandumise oht Ühendkuningriigis minimaalne. Kuna aga nakkuse allikas Nigeerias pole teada, püsib selles riigis edasikandumise oht,” teatas ÜRO agentuur.

Ei mingeid reisi- ega kaubanduspiiranguid

Nigeeria ametivõime teavitati juhtumist 7. mail.

Isik ei teatanud kokkupuutest kellegagi, kellel on Nigeerias lööve või ahvirõuged. Samuti on jagatud üksikasju riigisisese reisimise ja kontaktide kohta, et vajadusel järelmeetmeid võtta.

Praegu saadaoleva teabe põhjal ei soovita WHO praegu mingeid piiranguid Nigeeriasse või Ühendkuningriiki reisimiseks ja nendega kauplemiseks.

Veel ahvirõugete kohta

Ahvirõugete viirus kuulub ortopoksiviiruste perekonda, kuhu kuuluvad ka rõuged.

Seda saab edasi anda kontakti ja piiskadega kokkupuutel ning inkubatsiooniperiood on tavaliselt kuus kuni 13 päeva, kuid võib ulatuda 5 kuni 21 päevani.

Sümptomid võivad olla kerged või rasked ning taanduvad tavaliselt spontaanselt 14–21 päeva jooksul. Kuid kahjustused võivad olla väga sügelevad või valulikud.

Ühendkuningriigis on varem teatatud seitsmest ahvirõugete juhtumist, mis kõik olid seotud reisimisega Nigeeriasse või Nigeeriast.

USA-s teatati eelmisel aastal ka kahest juhtumist, mis imporditi samuti Nigeeriast.

Alates 2017. aasta septembrist on Lääne-Aafrika riik jätkuvalt teatanud haigusjuhtudest, kuni selle aasta 558. aprillini kahtlustati 30 haigusjuhtu.

See arv sisaldab 241 kinnitatud juhtumit, sealhulgas kaheksa haigusest põhjustatud surma.

1.Mai alustab uus projekt

/in , /by

1.Mai alustab uus projekt: “Parimate praktikate vahetamine ja koostöö kogemuste vahetamine töötamisel põgenikutega Baltimaades”.

Projekti eesmärgiks on suurendada suutlikust vastata sõjapõgenike sotsiaalselt oluliselt haigustest mõjutatud vajadustele ja kasvatada organisatsioonide võimekust eestkostjana eestvedamisel läbi õppekäikude Eesti, Läti ja Soome.

Projekti eesmärgi saavutamiseks plaaneeritakse korraldada õppevisiite Eesti HIV-positiivsete Võrgustikus (Eestis), AGIHAS (Lätis) ja Positiiviser ry, HivFinland (Soome). Õppevisiitide käigus vahetavad osalised ideid, parimatega praktikatega ja vahetada kogemusi sotsiaalselt olulistest haigustest mõjutatud põgenikega töötamisel. See aitab oluliselt saada aktiivsema tehnilist abi põgenike vajalike vajaduste tõhusaks lahendamiseks.

Projekti kehtivuse aeg: 01.05.2022-31.10.2022

Projekti rahastab: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis (Põhjamaade Ministrite Nõukogu toetusprogramm Nordic-Baltic Non-Governmentations’ (NGO) Cooperation 2022 Eesti)

Viide projektile: https://ehpv.ee/projects/

Tervisepooltund episood 56: Tuberkuloosi haigestumus on Eestis langustrendis

/in , /by

Ülemaailmse tuberkuloosipäeva keskmes on võitlus tuberkuloosi vastu. Tuberkuloos on kirjanduses ja filmides palju kajastust leidnud raske nakkushaigus, millel olid varasemalt enamjaolt fataalsed tagajärjed. Kui eelmisel sajandil läksid patsiendid mägedesse või männimetsa rajatud sanatooriumitesse leevendust otsima, siis täna on tegemist täiesti ravitava haigusega. Kuidas tuberkuloosi ravida? Mis iseloomustab resistentset tuberkuloosi? Milliseid vorme on olemas lisaks kopsutuberkuloosile? Kui levinud on tuberkuloos Eestis? Ülemaailmse tuberkuloosipäeva puhul on „Tervisepooltunnis“ vestluskaaslaseks Regionaalhaigla tuberkuloosiosakonna ülemarst dr Anu Kurve.

Saatest:

Mida mõtleb anestesioloog oma tööst? Kuidas ja kuhu areneb personaalmeditsiin? Kuidas hoiduvad vähiraviarstid vähist? Need on vaid mõned küsimused, millele saame vastuse uues, Eesti ainsas haigla terviseteemalises podcastis.

Tervisepooltundi kutsume vestlema erinevate erialade esindajaid, saade annab eksklusiivse võimaluse piiluda üle 4000 töötajaga Eesti tipphaigla meditsiini telgitagustesse ja kuulata, millist tervisenõu annavad arstid, millised on uuemad ravisuunad ja meetodid, mida arvavad ning mõtlevad oma tööst kirurgid, anestesioloogid ja kõik teised, kes erineval moel patsientide tervenemisele kaasa aitavad.

https://soundcloud.com/regionaalhaigla/tervisepooltund-episood-56-tuberkuloosi-haigestumus-on-eestis-langustrendis

 

Uued piirangud

/in , /by

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

/in , /by

On aeg tuberkuloosile lõpp teha!

/in , /by

24. märtsil tähistame igal aastal maailma tuberkuloosi päeva, mille eesmärk on tõsta üldsuse teadlikkust tuberkuloosi kahjulikust mõjust tervisele, ühiskonnale ja majandusele ning tõhustada jõupingutusi ülemaailmse tuberkuloosi epideemia vastu võitlemiseks.

Tuberkuloos on nakkushaigus, mida põhjustab tuberkuloosibakter ja mis levib õhu kaudu. Kuigi Eesti üldine tuberkuloosi haigestumise tase on viimase 10-12 aasta vältel kahanenud, pole haigus ära kadunud ning 2018. aastal diagnoositi 146 haigestumise juhtumit, millest 120 on uued haigestumise juhtumid.

Eesti HIV-positiivsete Võrgustik juhib tähelepanu tuberkuloosi probleemile HIV-positiivsete hulgas.
Suur HIV levik Eestis mängib olulist rolli – tuberkuloos on kõige sagedam surma põhjus HIV-positiivsete inimeste jaoks. Selleks, et HIV-positiivsete tuberkuloosi nakatuse ennetada, lisaks tuberkuloosi ennetustööle peab õigeaegselt alustama ka antiretroviirusraviga.

Loe edasi