Seminararuanne: Kust tuleb solidaarsus ja kuhu kaob raha?

Seminararuanne:

Kust tuleb solidaarsus ja kuhu kaob raha?

Sissejuhatus
Neljapäeval, 5. veebruaril kell 10–14 toimus Riigikogu konverentsisaalis Riina Sikuti eestvedamisel seminar „Kust tuleb solidaarsus ja kuhu kaob raha?“, mis keskendus Eesti tervishoiu rahastamise hetkeseisule ja tulevikuväljakutsetele. Seminari töös osales ka Eesti HIV-positiivsete võrgu MIO-spetsialist, dr Maksim Kaśjančuk.

Seminari sisu
Tervisekassa juhatuse esimees Siiri Lahe tutvustas uuendatud missiooni ja visiooni, mille kohaselt peaksid inimesed elama kaua ja tervelt ning kulud olema mõistlikud. Ta rõhutas, et Tervisekassa rahastab 68% tervishoiuteenustest, kuid tulud jäävad alla seadusjärgse taseme. Kuigi tulud kasvavad absoluutarvudes, kahanevad reservid ja tekib süvenev puudujääk, mis vähendab süsteemi valmisolekut kriisideks. Ligikaudu 52% eelarvest kulub eriarstiabile ning need kulud kasvavad ajas, samal ajal kui ennetus on alarahastatud ja selle maht ei suurene. Kõige kiiremini kasvab eakatele pakutavate teenuste maht.

Arenguseire Keskuse ekspert Kaupo Koppel tõi välja, et Eesti kulutab tervisele vähem kui Euroopa keskmiselt; Tervisekassa reservid vähenevad, kuid kulud tõusevad demograafiliste muutuste, tervishoiutöötajate palkade ja taristukulude tõttu. Tema hinnangul peitub suurim potentsiaal Tervisekassa tulude suurendamiseks pensioniea tõstmises. Koppel rõhutas poliitilise solidaarsuse, toimiva turukeskkonna arendamise ja tehisintellekti kasutuselevõtu olulisust.

Tartu Ülikooli majandusteaduskonna lektor Andres Võrk märkis, et Eestis tuleb 67% tervishoiu rahastusest kohustuslikust ravikindlustusest, mis on EL-i võrdluses kõrge osakaal. Eesti leibkonnad kulutavad umbes 3,2% oma sissetulekutest tervishoiu omakuludele, mis peegeldab tööga seotud rahastusmudeli mõju ja süsteemi võimalikku haavatavust majanduskõikumiste korral.

Sotsiaalministeeriumi tervishoiu rahastamise poliitika ekspert Lii Pärg rõhutas, et alates 2015. aastast on Tervisekassa eelarve kasvanud 140%, suurim kasv on seotud tervishoiuteenustega. Kiireim kulukasv viimase kümnendi jooksul toimus 60+ vanuserühma teenustes, kes on suurimad teenuste tarbijad; elanikkonna vananemine võimendab kulutrendi. Suurimad kulurühmad on onkoloogia, üldkirurgia ja sisehaigused. Kiiremini kui keskmiselt on kasvanud laste (10–19) tervisekulud, eelkõige vaktsiinidele ja vaimse tervise teenustele (F-rühma diagnoosid). Pärgi sõnul ei järgi rahastus demograafilisi muutusi ning haavatavate rühmade toetuseks saaks lisavahendeid leida põhjendamata teenuste lõpetamise kaudu.

Kokkuvõte ja järeldused
Arutelu näitas, et tervishoiukulud kasvavad kiiremini kui tulud, Tervisekassa reservid kahanevad ning ennetus on jätkuvalt alarahastatud. Rahastus tugineb suuresti tööga seotud kohustuslikule ravikindlustusele, mis muudab süsteemi demograafiliste muutuste suhtes haavatavaks, samas kui leibkondade omakulud jäävad märkimisväärseks. Eakate kasvav teenusevajadus ja kõrge eriarstiabi osakaal koondavad kulusid, samal ajal kasvab vajadus laste vaktsineerimise ja vaimse tervise teenuste järele. Poliitilise solidaarsuse tugevdamine, tõhususe suurendamine (sealhulgas põhjendamata teenuste lõpetamine), võimalike tulumeetmete kaalumine (näiteks pensioniea tõstmine) ning uute tehnoloogiate, sealhulgas tehisintellekti kasutuselevõtt on võtmetähtsusega süsteemi jätkusuutlikkuse ja kriisivalmiduse parandamisel.