EHPV ja BaltHUB osalesid Eesti tervisejulgeoleku ja kriisikindluse tugevdamisele pühendatud konverentsil

27. oktoobril 2026 osalesid Eesti HIV-positiivsete Võrgustiku (EHPV) ja BaltHUBi esindajad Tallinnas toimunud konverentsil „Tervisejulgeolekut tagav riik kriisiolukorras“.

Konverents tõi kokku riigiasutuste, tervishoiu, sotsiaalvaldkonna, julgeolekusektori, teadusringkondade ja kodanikuühiskonna esindajad, et arutada, kuidas tugevdada rahvastiku tervist, suurendada ühiskonna valmisolekut kriisideks ning tagada riigi järjepidev toimimine muutuvas julgeolekuolukorras.

Osalejate tähelepanu keskmes oli põhimõtteline küsimus: kuidas valmistada Eestit ette kriisideks, säilitades samal ajal inimeste tervise, heaolu ja turvalisuse?

Rahvastiku tervis on riigi julgeoleku alus

Tänapäevased tehnoloogiad, tehisintellekt ja robotiseeritud süsteemid muutuvad riigi kaitsevõime üha olulisemaks osaks. Kuid riigi kaitsmisel ei saa täielikult toetuda üksnes tehnoloogiale. Julgeoleku keskmes on alati inimene — tema tervis, füüsiline ja psühholoogiline vastupidavus, teadmised ning valmisolek kriisiolukorras tegutseda.

Peame hoolitsema oma inimeste eest ja valmistuma kriisideks aegsasti. Keegi teine ei tee seda tööd meie eest.

Konverentsil toodi esile kolm olulist suunda Eesti tervishoiusüsteemi tugevdamiseks.

1. Määratleda, millist arstiabi suudab riik pikaajaliselt tagada

Vaja on leida tasakaal igapäevase ravi rahastamise ja reservvõimekuse loomise vahel, et tervishoiusüsteem saaks jätkata toimimist ka kriisi ajal.

2. Suurendada arstiabi tõhusust, säilitades süsteemi vastupidavuse

Digilahendused aitavad säästa tervishoiutöötajate aega ja rahalisi ressursse. Samas nõuab kasvav sõltuvus digisüsteemidest valmisolekut võimalikeks tehnilisteks tõrgeteks ning alternatiivsete võimaluste olemasolu arstiabi korraldamiseks.

3. Vähendada elanikkonna haavatavust juba enne kriisi saabumist

Ennetustegevus, krooniliste haigustega inimeste tervise jälgimine ning tervisealase ebavõrdsuse vähendamine aitavad tugevdada rahvastiku tervist ja suurendada ühiskonna valmisolekut hädaolukordadeks.

Abi järjepidevus on tervise ja inimväärikuse küsimus

EHPV ja BaltHUBi jaoks on eriti oluline, et pidevat ravi vajavad inimesed, sealhulgas HIViga elavad inimesed, saaksid katkematult ravimeid, arstiabi, ennetusteenuseid ja nõustamist ka siis, kui riiklike süsteemide tavapärane toimimine on tõsiselt häiritud.

Ukraina pagulastega töötamise kogemus näitab selgelt, kui oluline on juba varakult luua kättesaadavad teavitamis- ja tugimehhanismid inimestele, kes on sunnitud oma kodudest lahkuma, puutuvad kokku keelebarjääridega või ei tea, kust vajalikku abi saada.

Šveitsi toetusel elluviidava projekti RefAid raames, milles osalevad EHPV ja BaltHUB, töötame selle nimel, et Ukraina pagulased ja teised tuge vajavad inimesed leiaksid ajakohast teavet Eestis, Lätis ja Leedus kättesaadavate teenuste kohta.

See kogemus rõhutab riigiasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutajate ning kodanikuühiskonna organisatsioonide koostöö tähtsust. Kriisivalmidus ei tähenda üksnes ressursside olemasolu, vaid ka teadmist, kuidas suunata inimene kiiresti vajaliku abini, tagada juurdepääs ravile ning toetada neid, kes on sattunud kõige keerulisemasse olukorda.

Inimeste eest hoolitsemine on riigi ja ühiskonna ühine vastutus

EHPV ja BaltHUBi jaoks oli konverentsil osalemine võimalus võtta osa üleriigilisest arutelust Eesti tervishoiu tuleviku üle ning rõhutada kättesaadava, järjepideva ja inimesekeskse meditsiinilise ning sotsiaalse abi olulisust.

Tervishoiusüsteemi kriisikindlust ei looda üksnes reservide, tehnoloogiate ja reageerimisplaanidega. See algab igapäevasest hoolitsusest inimeste tervise eest, õigeaegsest ennetusest, ebavõrdsuse vähendamisest ning nende toetamisest, kes vajavad pidevat abi.

Tugev riik ei ole üksnes riik, mis suudab kaitsta oma territooriumi. See on riik, mis suudab kaitsta oma inimesi, hoida nende tervist ja tagada vajaliku abi ka kõige raskematel aegadel.