25 October 2026
Autor: Maksym Kasianczuk, PhD, Eesti HIV-positiivsete Võrgustiku (EHPV) seire ja hindamise koordinaator
Oktoober 2026
Viimase viieteistkümne aasta jooksul on suhtumine homoseksuaalsusesse Eestis märkimisväärselt muutunud. Käesolevas lühiartiklis, mis põhineb palju mahukamal doktoritöö uuringul LGBT-inimeste rollist läänestumise protsessides, huvitab meid mitte ainult see, millal muutus toimus, vaid ka see, kuidas see toimus: kas suhteliselt väikese organiseeritud LGBT-liikumise tegevus võis aidata kaasa avaliku suhtumise muutumisele?
Võrdlesime küsitluste tulemusi, üleriigilise uudisteportaali artikleid ja kogukonna enda väljaandeid. Seejärel koostasime matemaatilise mudeli ning viisime läbi arvutuslikud katsed, milles eemaldasime kordamööda erinevaid mõjutegureid. Tulemused viitavad sellele, et vastus võib olla jaatav.
Kujutame ette inimest, kes on varem pidanud homoseksuaalsust vastuvõetamatuks. Ta võib kuulda tuttava arvamust, saada teada geimehe või lesbi isiklikest kogemustest, lugeda LGBT-teemalist uudist või osaleda avalikul üritusel. Ükski neist kogemustest ei pruugi tema seisukohti kohe muuta. Korduvad kokkupuuted ja sõnumid võivad aga järk-järgult muuta tema varasema hoiaku vähem kindlaks.
Kui üha rohkem inimesi väljendab avalikult aktsepteerivat suhtumist, võib ka teistel olla lihtsam oma seisukohti ümber hinnata. Selliseid kuhjuvaid mõjusid käsitletakse sotsiaalse nakkuse ja rühmadevahelise kontakti uuringutes (Dodds ja Watts, 2004; Pettigrew ja Tropp, 2006; Castellano jt, 2009).
Meie keskne hüpotees on, et organiseeritud LGBT-liikumise olemasolu ja eelkõige selle avalik tegevus võivad mõjutada hoiakute muutumist kogu ühiskonnas, kuigi kogukond ise moodustab elanikkonnast vaid väikese osa, ligikaudu 2–5% (Kasianczuk, 2026).
Me ei väida, et aktivistid suhtlevad otseselt enamiku riigi elanikega — see oleks lihtsalt võimatu. Pigem võivad nende tegevused suurendada LGBT-teemade nähtavust, julgustada LGBT-inimesi endast avalikumalt rääkima ning mõjutada kaudselt igapäevast ühiskonnaelu.
Joonis 1 kirjeldab uuritud mõjutegureid: kogukonna avalikku tegevust, isiklikke kontakte ja peavoolumeedia kajastusi. Mudelis võivad inimesed liikuda homoseksuaalsuse mitteaktsepteerimise, ebakindla suhtumise ja aktsepteerimise vahel mõlemas suunas.
Et kontrollida, kas see selgitus sobib kokku tegelike suundumustega, jagasime elanikkonna Eesti Inimõiguste Keskuse uuringute põhjal tinglikult kolme rühma:
Inimesed võivad liikuda nende hoiakute vahel mõlemas suunas. Muutuste kiirus sõltub juba olemasolevast aktsepteerimise tasemest, isiklikest kontaktidest ja infokeskkonnast.
Mudel sisaldab ka näitajat X — nende inimeste osakaalu, kes on teatanud kokkupuutest homoseksuaalsete või biseksuaalsete inimestega. See ei ole neljas hoiakurühm: inimene võib isiklikult tunda geimeest või lesbit, kuid suhtuda homoseksuaalsusesse siiski negatiivselt.
Mudel ei erista põlvkondi, maakondi, rahvusrühmi, üksikute kontaktide iseloomu ega võimalikke poliitilisi sündmusi. Selle eesmärk on hinnata, kas pakutud mõjutusmehhanism on andmetega kooskõlas.
Eesti Inimõiguste Keskuse (EIK) küsitlused. Seitse küsitluslainet aastatel 2012–2026 võimaldavad jälgida homoseksuaalsust aktsepteerivate inimeste, ebakindla seisukohaga inimeste ning homoseksuaalsete inimestega kokku puutunud vastajate osakaalu. Need kolm näitajat moodustasid kvantitatiivse analüüsi aluse. Vastused „täielikult aktsepteerin“ ja „pigem aktsepteerin“ ühendati aktsepteerijate rühmaks, vastus „ei oska öelda“ aga ebakindlate rühmaks.
Delfi artiklid. Kogusime 16 977 artiklist koosneva andmestiku, kasutades homoseksuaalsuse, geimeeste, lesbide ja LGBT-inimestega seotud otsingusõnu aastatel 1995–2026 avaldatud eesti- ja venekeelsetes materjalides. Seejärel jätsime välja teemaga mitteseotud materjalid.
Mudelis kasutasime valitud artiklite aastaseid arve mõlemas keeles ajavahemikul 2011–2025. Näiteks ilmus 2012. aastal 681, 2016. aastal 482 ja 2025. aastal 465 teemakohast artiklit. See näitaja mõõdab teema kajastamise sagedust, mitte kajastuse hoiakut: artiklid võisid olla positiivsed, negatiivsed või neutraalsed.
Kogukonna enda väljaanded. Koostasime eraldi andmestiku LGBT.ee, Vikervaade, Festhearti ja Q-Space’i arhiivide põhjal. Eristasime kõigi publikatsioonide arvu ning teateid tegevustest, mis võisid olla suunatud ka kogukonnavälisele publikule: avalikud üritused, kultuuriprojektid, arutelud ja muud ühiskonnaga suhtlemise vormid.
Aastatel 2011–2025 kasvas kogukonna publikatsioonide aastane arv 2-lt 111-ni, samal ajal kui väljapoole kogukonda suunatud tegevusi käsitlevate teadete arv suurenes 0-lt 69-ni. Eriti märgatav kasv algas 2019. aastal, mil registreeriti 136 kogukonna publikatsiooni, sealhulgas 56 teadet väljapoole suunatud tegevustest.
Need kaks avaldamissuundumust ei liikunud ühes rütmis. Aastatel 2011–2025 ei olnud Delfi artiklite ja LGBT-organisatsioonide väljapoole suunatud tegevusi käsitlevate publikatsioonide aastased arvud omavahel sünkroonis. Teisisõnu ei kaasnenud kogukonna avaliku tegevuse kasvuga samal aastal proportsionaalset Delfi kajastuse suurenemist.
Esimene samm: kirjeldasime täheldatud suundumust. Homoseksuaalsust aktsepteerivate inimeste osakaalu seitset EIK mõõtmist lähendasime S-kujulise kõveraga. See kirjeldab alguses aeglast muutust, sellele järgnevat kiirenemist ja hilisemat aeglustumist. Kõige kiirem muutus toimus ligikaudu 2019. aasta lõpus. Selles etapis oli kõver lihtsalt mugav viis andmeid kirjeldada.
Teine samm: hindasime mõjutusmehhanismi parameetreid. Koostasime eraldi võrrandisüsteemi, mis kirjeldab liikumist mitteaktsepteerimise, ebakindluse ja aktsepteerimise vahel ning muutusi isiklikes kontaktides. Mudelisse lisati kogukonna avaliku tegevuse ja Delfi publikatsioonide näitajad.
Mudeli parameetreid hinnati ühiselt aktsepteerimise, ebakindluse ja isiklike kontaktide vaatlusandmete põhjal. Lisaks kontrolliti, kui lähedane on mudeli tulemus varem sobitatud S-kujulisele kõverale.
Matemaatiline mudel võimaldab kirjeldada, miks isegi suhteliselt väike väline mõju võib kaasa tuua mittelineaarse tulemuse: hoiakute muutumise kiirus sõltub nii olemasolevast aktsepteerimise tasemest kui ka isiklikest kontaktidest.
Kolmas samm: eemaldasime hüpoteetilistes stsenaariumides üksikud mõjutegurid. Pärast mudeli parameetrite hindamist jätsime need muutmata ning arvutasime tulemused uuesti, eeldades kordamööda, et puuduvad kogukonna väljapoole suunatud tegevused, Delfi kajastused või mõlemad mõjutegurid.
Selline arvutus võimaldab küsida: mis oleks selle mudeli järgi juhtunud, kui üks või teine mõjutusmehhanism oleks puudunud?
Täieliku mudeli järgi aktsepteeris 2025. aastal homoseksuaalsust ligikaudu 55% elanikkonnast. Võrdluseks näitas EIK 2026. aasta küsitlus 51%.
Kui mudelist eemaldati kogukonna väljapoole suunatud tegevused, kuid ülejäänud mehhanismid jäeti alles, langes prognoositav aktsepteerimise osakaal ligikaudu 37%-ni.
Kui eemaldati ainult Delfi publikatsioonide mõju, jäi tulemus peaaegu muutumatuks — ligikaudu 55% juurde. Mõlema teabega seotud mõjuteguri eemaldamisel oli prognoositav aktsepteerimise tase taas ligikaudu 37%.
Joonis 2 võrdleb EIK küsitlustes täheldatud suundumusi matemaatilise mudeli hüpoteetiliste stsenaariumidega. Graafikul on näha, kuidas muutub prognoos siis, kui kogukonna tegevuse või meediakajastuse mõju mudelist eemaldada.
Esmapilgul on erinevus märkimisväärne. See tähendab siiski ainult seda, et valitud mudeli raames oli organiseeritud LGBT-liikumise tegevusel suurem mõju kui uudisteartiklite arvule omistatud otsesel mõjul.
Kontrollisime ka alternatiivseid mehhanisme. Kogukonna tegevus võis mõjutada hoiakuid otseselt, isiklike kontaktide kaudu või mõlemal viisil korraga. Mõlemat mõjutusviisi ühendav mudel parandas üldist sobivust vaid vähesel määral ning olemasolevad andmed ei võimaldanud neid mehhanisme kindlalt eristada.
Samuti ei saanud tõestada, et isiklikud kontaktid eelnevad tingimata hoiakute muutumisele. EIK andmetes saavutab teatatud kontaktide arvu kasv oma suurima kiiruse mõnevõrra hiljem kui aktsepteerimise kasvu kiirus.
Lisaks annavad seitse küsitluslainet mitme omavahel seotud protsessi modelleerimiseks piiratud hulga teavet. Publikatsioonide arv on üksnes kaudne näitaja nende mõjust ühiskonnale, samas kui poliitikat, seadusandlust ja laiemaid kultuurilisi muutusi ei ole mudelis eraldi arvuliste aegridadena esitatud.
Seetõttu ei tohi 18 protsendipunkti suurust erinevust tõlgendada tõendina, et LGBT-liikumine ise tekitas just nii suure aktsepteerimise kasvu.
Uuringu tulemused toetavad pakutud mõjutusmehhanismi usutavust, kuid ei tõesta põhjuslikku seost.
Väike organiseeritud kogukond võib aidata kaasa palju suurema ühiskonna hoiakute muutumisele — mitte tingimata aktivistide otsese suhtluse kaudu enamiku elanikega, vaid avaliku nähtavuse, sotsiaalsete sidemete ning selle järkjärgulise muutumise kaudu, mida peetakse normaalseks ja vastuvõetavaks.
Eesti näide näitab ka sellise selgituse piire. Kasvavat aktsepteerimist ei saa taandada üheleainsale põhjusele — olgu selleks publikatsioonide arv, ürituste arv või isiklikud tutvused.
Mudel on kasulik, sest see muudab eeldused selgesõnaliseks ning võimaldab küsida, kuidas oleks suundumus kujunenud ühe või teise mõjutusmehhanismi puudumisel. Vastus jääb tingimuslikuks, kuid muudab üldise hüpoteesi kogukonna rollist kvantitatiivselt uuritavaks.
25 October, 2026
admin
Autor: Maksym Kasianczuk, PhD, Eesti HIV-positiivsete Võrgustiku (EHPV) seire ja hindamise koordinaator Oktoober 2026 Kokkuvõte Viimase viieteistkümne aasta jooksul on...
22 October, 2026
admin
21. oktoobril toimus Narvas MTÜ Eesti HIV-positiivsete Võrgustiku (EHPV) esindajate kohtumine Eesti soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku Christian Veskega....
22 October, 2026
admin
21. oktoobril kohtusid MTÜ Eesti HIV-positiivsete Võrgustiku (EHPV) ja algatuse BaltHUB esindajad Narvas Eesti soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku...
