28. juuli tähistatakse ülemaailmset hepatiidipäeva, suurendamaks inimeste teadlikkust viirusliku hepatiidi ja selle poolt põhjustatud haiguste suhtes.

Hepatiit ehk kollatõbi on maksapõletik, mille põhjuseks on nakatumine ühega viiest viirusetüübist: A-, B-, C-, D- või E-hepatiidi viirusega. Kõik need viirused võivad põhjustada ägedat haiguse kulgu. Mõned viirused, nagu B- või C-hepatiidi viirused, võivad põhjustada ka kroonilist nakkust.

Kuidas hepatiit levib?

A-hepatiidi viirus levib:
• Saastunud joogiveega, jookide või jääkuubikutega; nõudega, mis on A-hepatiidi viirusega saastunud, isegi kui nad paistavad puhtad
• Ebapiisavalt kuumutatud toiduga ning mereandide, toore köögivilja, puuvilja või salatitega
• Saastunud esemetega, sealhulgas ka meditsiiniseadmetega (näiteks süstlad)
• Hepatiidiga nakatumise risk suureneb oluliselt  hepatiidiohuga riigis või ka hepatiidipuhanguga riigis viibides. A-hepatiidi oht on seotud peamiselt halbade hügieenitingimustega arengumaades.

B-hepatiit on väga nakkav! Viirus kandub edasi nakatunud inimese vere või kehavedelikega.

B-hepatiidi viirus levib:
• Verega saastunud esemetega, näiteks tätoveeringute tegemisel, augustamisel, meditsiiniprotseduuride käigus, süstimisel
• Ka väga väikese nahakriimustuse kaudu, isegi igapäevaselt kasutatavate tarbeesemete nagu laenatud hambaharja või žileti kaudu
• Viirus levib ka seksuaalkontaktide kaudu või nakatunud emalt sünnituse käigus lapsele.

Kus võib esineda hepatiiti?

Maailma Terviseorganisatsioon jagab riigid hepatiidi ohtlikkusest lähtudes suure, keskmise ja madala riskiga riikideks. Soovitav on end vaktsineerida keskmise ja suure riskiga riikidesse reisides või seal pikemalt peatudes. Eestis on B-hepatiidi keskmise nakatumise riskiga maa.

A-hepatiidi oht on seotud halbade hügieenitingimustega arengumaades. Samas ei saa välistada ka piirkondlikke puhanguid arenenud maades.

Eestis on A-viirushepatiiti haigestumine viimastel aastatel madal, enamik haigusjuhtudest on sisse toodud.

Allikas: Terviseamet

Allikas: Kliinik.ee