Ankeetide täitmisest muutuste jälgimiseni

Cobatesti süsteem võeti meie organisatsioonis kasutusele 2025. aasta aprillis. Üks selle eesmärke oli ühtlustada klientide ning nende tervise ja riskikäitumisega seotud teabe registreerimist. Igal pöördumisel kasutatakse kliendi individuaalset koodi: see on piisavalt pikk, et kahe inimese juhuslik kokkulangevus oleks vähetõenäoline, kuid samal ajal ei sisalda see teavet, mis võimaldaks isikut otseselt tuvastada.

Tagantjärele võib süsteemi esimest tööaastat nimetada õppeperioodiks. Töötajad pidid ankeediga harjuma, üksikute küsimuste loogikast aru saama ning mõistma, milleks kogu seda teavet üldse vaja on. Näiteks üks sagedasemaid küsimusi oli: kui tihti tuleb sama kliendi kohta ankeet täita? Ainult esimesel pöördumisel? Igal visiidil? Aga kui inimene käib peaaegu iga päev? Vastus jäi enam-vähem alati samaks: lähtuge tervest mõistusest. Ühe päeva, nädala või isegi kuu jooksul ei muutu meid huvitavad asjaolud inimese elus tõenäoliselt kuigi palju. Pikema ajavahemiku jooksul on sellised muutused aga täiesti võimalikud — seega tasub need kaks lehekülge koos kliendiga uuesti läbi käia. Kõiki ankeete ei täidetud ühesuguse põhjalikkusega ning sama inimese korduvate ankeetide võrdlemisel ilmnevad mõnikord ilmsed vastuolud. Ka see osutus iseenesest kasulikuks tulemuseks: andmed võimaldavad näha mitte ainult klientide omadusi, vaid ka meie enda ankeetidega tehtava töö kvaliteeti.

Alguses oli eriti silmatorkav probleem korduvklientide väga väike arv. Neid oli nii vähe, et sellele juhtis tähelepanu isegi rahastaja. Järk-järgult õnnestus meil muuta suhtumist Cobatesti: ankeet ei ole formaalsus ega järjekordne dokument, mida tuleb aruandluse pärast täita, vaid vahend, mis aitab mõista, kellega me töötame ja mis nende inimestega aja jooksul toimub.

Selle muutuse tulemus on andmetes hästi näha. Kuni 2026. aasta aprillini registreerisime kokku vaid 54 korduvvisiiti, samas kui ainuüksi 2026. aasta aprillist septembrini registreeriti neid juba 152. Teisisõnu langeb peaaegu kolmveerand kõigist registreeritud korduvvisiitidest viimasele poolele aastale. Samal ajal ei kajasta süsteem endiselt kaugeltki kogu organisatsiooni tööd: näiteks tugigruppides osalemist ja mõningaid muid toetuse vorme Cobatest süstemaatiliselt ei registreeri.

Kui korduvaid vaatlusi oli juba piisavalt kogunenud, tekkis järgmine loomulik küsimus: kas me näeme klientide elus ka mingeid muutusi?

2025. aasta aprillist kuni 2026. aasta septembrini oli andmebaasis 2089 unikaalset klienti. 132 inimese (umbes 6%) puhul oli võimalik usaldusväärselt kokku viia kaks või enam visiiti ning jälgida nende vahel toimunud muutusi. Ligikaudu pooltel — 51%-l — ei ilmnenud ankeedis kajastatud näitajates märgatavaid muutusi. 20%-l olukord üldiselt paranes, veel 20%-l halvenes ning 8%-l esines samal ajal nii positiivseid kui ka negatiivseid muutusi.

Kõige sagedamini muutusid väga konkreetsed asjad: kondoomi kasutamine, uimastite tarvitamine ja chemsex. Seejuures toimusid muutused mõlemas suunas. Mõned inimesed lõpetasid uimastite tarvitamise või chemsex’i praktiseerimise, hakkasid kasutama kondoomi või PrEP-i; teiste puhul toimus vastupidine muutus. Seetõttu ei ole kogu rühma tasandil näha lihtsat liikumist „halvemast parema poole“.

Rühmade vahel ilmnes aga huvitav erinevus. MSM-ide seas esines muutusi üldse sagedamini kui teiste klientide seas — ligikaudu 57% võrreldes 35%-ga. Lisaks oli MSM-ide muutuste üldine suund pigem positiivne: 23 inimese olukord paranes ja 15 inimese oma halvenes. Teiste klientide seas oli pilt vastupidine: paranemist täheldati 4 ja halvenemist 12 inimesel. Teisisõnu, kui võrrelda ainult neid kliente, kelle muutusel oli selgelt määratletav suund, olid MSM-ide šansid positiivseks, mitte negatiivseks muutuseks ligikaudu viis korda suuremad kui teistel klientidel.

Ilmnes veel üks seaduspärasus: mida rohkem aega möödus esimese ja viimase visiidi vahel, seda sagedamini muutusi leidsime. Praegu on jälgimisperiood veel liiga lühike ja klientide arv liiga väike, et teha selle põhjal kindlaid statistilisi järeldusi, kuid suund on üsna arusaadav: muutused inimeste elus vajavad aega.

Mida see meie töö jaoks tähendab?

Esmapilgul võiks öelda midagi üsna ebameeldivat: vaatamata organisatsiooni tööle ei ole klientide näitajad keskmiselt paranenud. Nendest andmetest ei tulene aga sugugi, et organisatsiooni töö oleks kasutu.

Esiteks kajastab Cobatest ainult osa meie tööst. Kui inimene sai tuge grupist, lahendas mõne igapäevaelu probleemi, taastas dokumendid, sai abi kriisiolukorras või lihtsalt säilitas kontakti organisatsiooniga, ei tähenda see kaugeltki alati uut märget ankeedis.

Teiseks on paljud meie kliendid juba algselt väga keerulises elusituatsioonis. Inimese puhul, kellel on samal ajal probleeme tervise, eluaseme, dokumentide, ainete tarvitamise, sotsiaalse isolatsiooni või muude asjaoludega, ei tähenda edasise halvenemise puudumine tingimata tulemuse puudumist. Mõnikord on stabiliseerumine esimene tulemus ning märgatav paranemine nõuab oluliselt rohkem aega.

Kolmandaks näitavad meie enda andmed, et mida kauem õnnestub inimest jälgida, seda suurem on tõenäosus muutusi märgata. Regulaarse korduvjälgimise süsteem hakkas aga tegelikult hästi toimima alles viimase poole aasta jooksul. Seetõttu on meil praegu pigem esimene hetkepilt muutuste dünaamikast, mitte võimalus organisatsiooni töö tulemusi lõplikult hinnata.

Ka erinevus MSM-ide ja teiste klientide vahel on mõistetav. Meie muudest andmetest on teada, et MSM-id on keskmiselt mõnevõrra paremas sotsiaalses olukorras, samas kui teiste klientide seas on rohkem inimesi, kellel esineb korraga mitu tõsist probleemi. Seetõttu pole üllatav, et esimese rühma puhul muutuvad tulemused kiiremini nähtavaks, samal ajal kui teine rühm vajab pikemaajalist ja komplekssemat tuge.

Seega ei pruugi Cobatesti esimese pooleteise aasta kõige olulisem tulemus seisneda isegi arvudes 20% paranes / 20% halvenes. Oleme järk-järgult liikunud osutatud teenuste lihtsast loendamisest võimaluseni jälgida inimest aja jooksul. Andmed hakkavad nüüd näitama mitte ainult seda, kui palju kliente meie juurde tuli, vaid ka seda, mis nendega pärast esimest pöördumist edasi toimus. Just see muudab ankeedi aruandluse jaoks vajalikust formaalsusest vahendiks, mille abil mõista ja parandada meie enda tööd.