Eestis muutuvad keelatud ained noorte jaoks üha kättesaadavamaks.

Julia Leva
eile 20.39

Foto: Unsplash

Tänapäeval on iga kolmas teismeline vähemalt korra elus proovinud narkootikume. Keelatud ained levivad üha sagedamini anonüümselt: ilma otsese isikliku kontaktita, sotsiaalvõrgustike kaudu, mistõttu võib neid osta praktiliselt igaüks.

Eestis on narkoprobleem jõudmas uuele tasemele – keelatud ained muutuvad üha kättesaadavamaks, eriti noorte jaoks. Ka kuritegevus käib ajaga kaasas: kui varem sõltus ligipääs narkootikumidele isiklikest tutvustest, siis täna on võtmesõnaks anonüümsus. Pimedad tehingud tehakse paari klikiga, mistõttu narkoprobleem „nooreneb“, vahendab „Aktuaalne kaamera +“.

„Kõik need internetirakendused, sotsiaalvõrgustikud nagu Telegram – kõik keerleb anonüümsuse ümber, peidikute ümber; välditakse isiklikke kohtumisi ja nii raha kui ka ainete isiklikku üleandmist. Ja loomulikult ei küsi seal keegi lõppkasutaja vanust. Kui varem oli neil võib-olla mingi aukoodeks ja lastele otseselt ei müüdud, siis nüüd ei tea keegi, kes on teisel pool liini,“ ütles Põhja prefektuuri narkokuritegude ja organiseeritud kuritegevuse vastase büroo juht Artur Kamnerov.

„19% küsitletud noortest vastas, et on oma elu jooksul vähemalt korra tarvitanud kanepit. Kui võrrelda Eesti näitajaid eakaaslastega teistes riikides, kuulume esiviisikusse. Selline tarvitamine on üsna levinud,“ ütles Tervise Arengu Instituudi (TAI) riskikäitumise uuringute osakonna juhataja Sigrid Vorobjov.

Umbes kolmandik 15–16-aastastest noortest on vähemalt korra proovinud mõnda narkootilist ainet.

Viimase viie aasta jooksul on see näitaja langenud paari protsendi võrra. Spetsialistid kardavad siiski, et parem kättesaadavus võib olukorda halvendada. Lisaks mõjutab probleemi ka noorte vaimne tervis.

„Me märkame ka seda, et mõnikord tarvitatakse aineid nii-öelda eneseraviks – ärevuse, masenduse või kurbuse vähendamiseks. Loomulikult see probleemi ei lahenda, kuid sel viisil proovivad noored erinevaid viise toime tulla vaimse tervisega seotud raskustega,“ märkis Vorobjov.

Praegu sureb kõigis vanuserühmades narkootikumide tarvitamise tõttu umbes sada inimest aastas.

„Meie eesmärk on võidelda pakkumisega turul. Vähendame elanikkonna ligipääsu narkootilistele ainetele, eemaldades mustalt turult teatud aineid konfiskeerimiste ja uurimiste kaudu nende isikute suhtes, kes nendega kauplevad. Loomulikult on kõige ambitsioonikam eesmärk see, et meil oleks null üledoosisurma,“ ütles Kamnerov.

Kuid ükskõik kui hästi politsei ka ei töötaks, tekitab nõudlus igal juhul pakkumise. Näiteks aastatel 2017–2022 katkestati fentanüüli tarned.

„Umbes viis aastat oli seda praktiliselt võimatu kätte saada. Kuid kahjuks, kuna nende ainete järele oli nõudlus, otsiti alternatiive ja need leiti teiste ainete näol,“ lisas ta.

Kui narkootikumide tarvitamise probleem „nooreneb“ oma kättesaadavuse tõttu, siis HIV vastupidi „vananeb“. Ühelt poolt on noored paremini teadlikud sellest, kuidas end kaitsta. Teisalt ei seisa ka meditsiin paigal.

„HIV-i teema vananeb. HIV-iga elavad inimesed elavad kauem. HIV-iga elava inimese elu ei erine praegu peaaegu üldse inimese elust, kes HIV-iga ei ela. Ja mõnikord võib HIV-iga inimene elada isegi kauem, sest ta on pidevalt meditsiiniasutuse järelevalve all,“ ütles Eesti HIV-positiivsete võrgustiku juhatuse liige Latsin Alijev.

HIV-i peamiseks levikuteeks peetakse kaitsmata seksi; nakatumine toimub ka vere kaudu ning äärmiselt harvadel juhtudel kandub viirus emalt lapsele raseduse ajal. Tänapäeval võivad HIV-iga elavad inimesed aga viirust üldse mitte edasi anda, kui nad saavad ravi.

„Ravi viib viiruse taseme veres nullini, tuvastamatu viiruskoormuseni. Selle koormuse juures viirus ei levi. Nn skeem T=T – tuvastamatu tähendab mitteedasiantav,“ ütles Alijev.

Inimene ei pruugi HIV-i olemasolust isegi teadlik olla, sest sümptomid ei ilmne kohe. Just seetõttu peaks igaüks meist tegema HIV-testi vähemalt kord aastas. Seda saab teha arsti juures või kasutada enesetestimise teste.

„Meie eesmärgid on järgmised: 95% HIV-iga elavatest inimestest peavad teadma oma staatust. 95% neist, kes oma staatust teavad, peavad olema ravil. Ja 95%-l ravil olevatest inimestest peab viiruskoormus olema nullis, st viirus ei tohi edasi kanduda,“ ütles Alijev.

Ainult sellistel tingimustel saab rääkida AIDSi epideemia peatamisest. AIDS on HIV-i lõppstaadium ravi puudumisel. Rahvusvahelised organisatsioonid ootavad murrangulist hetke aastaks 2030. Eesti HIV-i vastu võitlev keskus kutsub üles mitte suhtuma viirusesse kergekäeliselt ning tagama ennetuse, ravi ja hoolduse eesmärgi saavutamiseks. Selleks on aga vaja riiklikku toetust, mida praegu katastroofiliselt napib.

Toimetaja: Jelizaveta Kalugina

Link uudisele