HIV-nakkuse levimus Eesti suurimates MSM-i etnilistes rühmades: pilootvõrdlusuuringu tulemused

SOTSIAALPOLIITIKA

© Kasianczuk M.G., Alijev L., Kulbajev S., 2025
ISSN 1681-116X. Ukrainian Society, 2025, nr 3 (94): 128–140
https://doi.org/10.15407/socium2025.03.128
Creative Commons Attribution 4.0 International

UDK 316.022:316.48

Kasianczuk M.G., PhD, seire ja hindamise koordinaator,
Eesti HIV-positiivsete võrgustik, Uus-Sadama 21, kabinet 303, Tallinn, 10120, Eesti
E-post: maxim.kasianczuk@gmail.com
ORCID iD: https://orcid.org/0000-0003-0701-3595
Scopus Author ID: 35751381500

Alijev L., juhatuse esimees,
Eesti HIV-positiivsete võrgustik, Uus-Sadama 21, kabinet 303, Tallinn, 10120, Eesti
E-post: latsin.alijev@ehpv.ee
ORCID iD: https://orcid.org/0009-0006-6428-3195

Kulbayev S., projektikoordinaator,
Eesti HIV-positiivsete võrgustik, Uus-Sadama 21, kabinet 303, Tallinn, 10120, Eesti
E-post: sagib.kulbayev@ehpv.ee
ORCID iD: https://orcid.org/0009-0000-6781-3207

---

HIV-nakkuse levimus Eesti suurimates MSM-i etnilistes rühmades: pilootvõrdlusuuringu tulemused

Artikkel käsitleb ebavõrdsuse probleemi Eesti suurimate etniliste rühmade – eestlaste (enamus) ja venelaste (vähemus) – vahel, mida on süvendanud Venemaa sissetung Ukrainasse 2022. aastal.
Autorid lähtuvad hüpoteesist, et ukrainlastest mehed, kes seksivad meestega (MSM) ja elavad Eestis, on sotsiaalselt ja majanduslikult haavatavam rühm ning kannavad suuremat HIV-nakkuse koormust võrreldes kohalike MSM-idega.

Uurimistöö eesmärgiks on võrrelda HIV-nakkuse levimust Ukraina MSM-i ja kohalike MSM-i seas Eestis ning tuvastada sotsiaalsed tegurid, mis on seotud kõrgema nakatumisriskiga. Autorid teevad ettepaneku kujundada pagulastele ja migrantidele sihipärasem meditsiini- ja sotsiaalteenuste süsteem, mis aitaks vähendada ühiskonnas esinevat etnilist ebavõrdsust.

Analüüs põhineb Eesti HIV-positiivsete võrgustiku projekti MSM-Kontrollpunkt klientide andmetel, mis sisaldavad teavet vanuse, elukoha, kodakondsuse ja (migrantide ja põgenike puhul) päritoluriigi kohta. Bioloogilised andmed saadi tasuta ja vabatahtliku testimise teel, kasutades Insti Rapid Detection HIV Self Test-i. Positiivse tulemuse korral suunati klient HIV-ravile.

Andmete analüüsis kasutati ühe- ja kahemõõtmelisi jaotusi ning binaarset logistilist regressiooni.
Vabatahtlikku nõustamist ja testimist viidi läbi 2766 MSM-i seas Eestis.
Uuringu tulemused näitavad, et HIV-nakkuse levimus kõigi MSM-ide hulgas oli 4%, neist 79% said antiretroviirusravi (ART).
Etniliste rühmade lõikes oli levimus: eestlased – 3%, venelased – 6%, ukrainlased – 8%.

Tulemused näitavad, et hoolimata Eesti piirkondade erinevast etnilisest koosseisust ei eristu venelased, kes elavad kompaktsemalt HIV-ist enim mõjutatud Ida-Viru maakonnas, HIV-levimuse poolest eestlastest. Samas on HIV märksa levinum Ukraina päritolu MSM-ide seas, mis viitab vajadusele luua sõjapõgenikele suunatud tervishoiuteenuseid Eestis.

Võrreldes saadud andmeid Eesti ja Ukraina riikliku statistika ning teaduskirjanduse andmetega, jõuavad autorid järeldusele, et kõrgem HIV-koormus Ukraina MSM-i seas Eestis on tõenäoliselt tingitud kahest peamisest tegurist:

1. kontrollimatu HIV-epideemia Ukrainas okupeeritud piirkondades;

2. keerulised sotsiaal- ja majanduslikud tingimused, millega sõjamigrandid silmitsi seisavad, sealhulgas intersektsionaalne stigma ja diskrimineerimine.

Lisaks rõhutavad autorid, et riik peaks koguma strateegiliselt olulist teavet võtmerühmade kohta, pöörates erilist tähelepanu etnilisele kuuluvusele ja teistele haavatavust mõjutavatele teguritele.

Võtmesõnad: Eesti, Ukraina sõjapõgenikud, MSM, HIV, intersektsionaalne stigma

Sissejuhatus

Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse 24. veebruaril 2022. aastal tõi kaasa ukrainlaste arvu järsu kasvu Eestis [1]. Sellele reageeriti sotsiaalteenuste süsteemide kiire mobiliseerimisega, et pakkuda tuge sisserändajatele ja põgenikele [2]. Samal ajal süvendas see areng olemasolevaid sotsiaalseid pingeid Eesti ühiskonnas.

Etniline vastasseis eestlaste (enamusrahvuse) ja venelaste (venekeelse vähemuse) vahel oli olemas juba varem [3; 4], kuid praegu väljendub see stereotüüpides, mille kohaselt peavad paljud eestlased venelasi Putini režiimi ja sõja toetajateks [5].
2025. aasta uuringu andmetel kipub venekeelne kogukond Eestis enam toetama Venemaa sõjategevust Ukrainas ning olema skeptiline Ukraina abistamise suhtes [6].

Selles kontekstis on ukrainlaste kuvand ühiskonnas ambivalentne. Ühelt poolt ei räägi paljud neist eesti keelt ja integreeruvad kergesti venekeelsesse kogukonda (elavad „vene linnaosades“, saadavad lapsi venekeelsetesse koolidesse, suhtlevad peamiselt vene keeles jne), mistõttu neid tajutakse ohuna „eesti keele ja riikluse säilimisele ja arengule” [5; 7].
Teisalt nähakse neid kui „privilegeeritud ohvreid” [5], kellele pakutakse selliseid soodustusi, mida kohalikud venekeelsed elanikud ei saa — tasuta eesti keele kursused, transpordisoodustused, erinevad riiklikud ja kohaliku tasandi toetused, samuti meedia positiivne tähelepanu. Samas nõustuvad nad sageli töötama madalama palga eest kui kohalikud töötajad [1].

---

Migratsioonist tingitud stress ja haavatavus

Migratsioon, eriti sunnitud migratsioon, võib olla sügavalt traumaatiline kogemus, sest indiviid puutub kokku korraga paljude muutustega oma elu korralduses ning peab neile väljakutsetele vastama pikema aja jooksul [8].
Selline stress mõjutab mitte ainult migrandi vaimset ja füüsilist tervist, vaid ka järgmisi põlvkondi.

Migratsioonist tingitud stressi tegurid jagunevad tinglikult kaheks [9]:

• enne migratsiooni toimivad tegurid – näiteks relvakonflikt, vägivalla kogemus, hirm ümberasumise ees jne;

• pärast migratsiooni ilmnevad tegurid – vaimse ja füüsilise tervise halvenemine, kultuurišokk, sotsiaalse staatuse ja kontaktide kaotus, stigma ja diskrimineerimine uues ühiskonnas.

Kõik need tegurid vähendavad migrandi ligipääsu sotsiaalsetele teenustele, halvendavad elukvaliteeti ja eluea pikkust ning loovad vajaduse eraldi tugiteenuste järele.

---

MSM Eestis

Eestis on mehed, kes seksivad meestega (MSM), kohta käiv teave endiselt piiratud [10].
Pärast Globaalfondi lahkumist Eestist 2004. aastal on haavatavate rühmade uuringuid korraldatud ebaregulaarselt. Nende valimid on olnud suhteliselt väikesed ning küsimustikud keskendunud peamiselt epidemioloogilistele näitajatele, käsitlemata laiemat sotsiaalset konteksti.

Rahvuslikus statistikas registreeriti etnilist kuuluvust vaid kaudselt — ankeedi keele (eesti või vene) järgi — ja elukohta enamasti ainult Tallinna ja selle lähiümbruse piires.
Ka need uuringud, mis viidi läbi pärast 2022. aastat [10–12], sisaldavad küll teatud hulka pagulasi ja migrante, kuid valimite (N < 1000) väiksuse tõttu ei anna need piisavalt andmeid nende alarühmade kohta.

Samal ajal on MSM-id võrreldes üldrahvastikuga Eestis suurema HIV-nakkuse koormusega ning kannatavad sagedamini ka vaimse tervise probleemide all, mis on seotud vähemusstressiga [11] – sealhulgas kõrgem depressiivsete häirete levimus, sagedasemad suitsiidikatsed ja psühhoaktiivsete ainete kuritarvitamine.

---

Intersektsionaalne vaatenurk

Eelnimetatud riskitegurid võivad toimida üheaegselt. Näiteks võib inimene, kes kuulub etnilisse vähemusse, olla samal ajal ka pagulane ja kuuluda LGBT+ kogukonda.
Intersektsionaalsus kui teoreetiline raamistik, mis tekkis feministlike uuringute raames [13], selgitab, kuidas mitmed sotsiaalsed kategooriad (rass, etniline kuuluvus, sugu, seksuaalsus, võimed ja klass) loovad erinevaid võimalusi ja väljakutseid.

Rassism, seksism ja heteronormatiivsus toimivad individuaalsel tasandil, kuid on seotud süsteemsete privileegide ja rõhumise mehhanismidega ühiskonna tasandil [14; 15].
Intersektsionaalsuse uurimine kvantitatiivsete meetoditega on sageli keeruline väikeste populatsioonide ja nende „nähtamatuse” tõttu, mistõttu kasutatakse sagedamini kvalitatiivseid lähenemisi.

Kvantitatiivne analüüs nõuab suuri andmekogumeid, mis muudab oluliseks juba olemasolevate programmipõhiste andmete järelanalüüsi nii riiklikes kui ka mittetulundusorganisatsioonides — eesmärgiga hinnata mitme haavatavustunnuse koostoimet ja nende sünergilist mõju.

Sellistel andmetel on aga piiranguid: piiratud arv analüütilisi muutujaid, andmete suletus sõltumatute analüüside jaoks, valimi mittejuhuslikkus (teenusepõhine valim) jne.

Lähtudes nendest asjaoludest ja olemasolevate andmete iseloomust, püstitasid autorid hüpoteesi, et ukrainlastest ja teistest immigrantidest MSM-id Eestis on sotsiaalselt ja majanduslikult haavatavam rühm, kellel on suurem HIV-nakkuse risk kui kohalikel MSM-idel.

Uurimuse eesmärk ja metoodika

Uurimuse eesmärk oli määratleda sotsiaalsed tegurid, mis on seotud suurenenud HIV-nakkuse riskiga, võrreldes HIV-levimust Ukraina päritolu MSM-ide ja kohalike MSM-ide seas Eestis.

Uuringu ülesanded olid järgmised:
a) võrrelda HIV-levimust MSM-ide seas, kes kuuluvad erinevatesse etnilistesse rühmadesse – immigrantide (tänapäeva Eestis peamiselt ukrainlaste) ja kohalike elanike vahel – ning täita olemasolev strateegilise teabe lünk;
b) tuvastada sotsiaalsed tegurid, mis võivad mõjutada tõenäosust olla HIV-positiivne.

Aastatel 2023–2025 viis Eesti HIV-positiivsete võrgustik (EHPV), Elton Johni AIDS Foundationi toetusel, ellu programmi „MSM Kontrollpunkt” (eestikeelne nimi: MSM Kontrollpunkt; ingliskeelne: MSM Checkpoint), mille eesmärk oli laiendada MSM-idele suunatud HIV-nakkuse ennetuse ja ravi teenuseid. Üheks eraldi sihtrühmaks olid pagulased ja migrandid.

Sotsiaaltöötajad täitsid esimese kontakti käigus kliendiga lühikese spetsiaalselt koostatud ankeedi, kus registreeriti järgmised tunnused:

• vanus (täis­ealistel aastates),

• elukoht (maakonna tasandil),

• etniline enesemääratlus,

• ning migrantide või põgenike puhul päritoluriik.

Iga klient sai tasuta ja vabatahtlikke nõustamis- ja testimisteenuseid, kasutades Insti Rapid Detection HIV Self Test-i, mille tulemused lisati samuti andmestikku.

Anonüümsuse tagamiseks ei kogutud isikuandmeid; iga kirje unikaalsus tagati kodeerimissüsteemiga (sugu, ees- ja perekonnanime esitähed, vanus ja linn). Andmestik peegeldab nii kolme aasta jooksul EHPV MSM-programmi teenuseid kasutanud unikaalsete klientide arvu kui ka eespool kirjeldatud tunnuseid.

Programmi käigus kogutud andmed on tavaliselt mõeldud konkreetsete eesmärkide täitmise seireks. Seetõttu sisaldab ankeet ainult kõige vajalikumat teavet aruandluse jaoks. Samas on suur valim (riiklikus mastaabis) ja süsteemne kodeerimine, mis välistab topeltregistreerimise korduvate külastuste puhul, loonud võimaluse kasutada neid andmeid laiemaks analüüsiks kui pelgalt aruandluseks.

Seega võib saadud andmestikku käsitleda mittes juhusliku läbilõikelise valimina kõigist Eestis viibivatest MSM-idest.

Andmete analüüsimisel kasutati ühe- ja kahemõõtmelisi jaotusi (statistilise olulisuse test: χ², p < 0,05) ning binaarset logistilist regressiooni, et tuvastada seoseid HIV-staatuse ja muude muutujate vahel.

---

Valim

Juulist 2023 kuni aprillini 2025 küsitleti ja testiti 2939 MSM-i, kes elasid Eestis.
Andmekogum sisaldas 6% ehk 173 ebatäielikku kirjet, mis olid jaotunud juhuslikult; seetõttu ei mõjutanud nende väljajätmine regressioonanalüüsi tulemusi süsteemselt.

Ukrainlasi oli klientide hulgas 7%.
Keskmine vanus oli 37 aastat, kusjuures ukrainlaste vanus ei erinenud oluliselt ülejäänutest.
Peaaegu pooled vastanutest (43%) elasid Harju maakonnas (pealinnapiirkond).
HIV-levimus kõigi testitud MSM-ide seas oli 4%, neist 78% said antiretroviirusravi (ART).

---

Tabel 1. Valimi üldised omadused

Allikas: autorite analüüs.

---

Kliendibaasi jaotus elukoha järgi ei vasta täielikult riigi üldrahvastiku jaotusele. Harju maakond koos Tallinnaga moodustab umbes 59% Eesti elanikkonnast, Tartu maakond 12% ja Ida-Viru maakond 10%.
Samuti erineb klientide etniline jaotus üldrahvastiku omast (eestlasi ligikaudu 70%, venelasi 24% ja ukrainlasi 5%), kusjuures need proportsioonid varieeruvad oluliselt maakonniti.

Tulemused ja analüüs

Tabelis 2 on esitatud HIV-levimuse seosed uuritud MSM-alarühmade peamiste tunnustega.

---

Tabel 2. HIV levimus erinevate MSM-alarühmade seas

Allikas: autorite arvutused.

---

HIV levimus oli oluliselt suurem:

• täiskasvanud MSM-ide seas (üle 25 a),

• Kirde-Eestis elavate isikute seas,

• ning nende seas, kes identifitseerisid end venelaste või ukrainlastena.

Samas tuleb arvestada Eesti maakondade erinevat etnilist koosseisu. Näiteks on Ida-Viru maakonna elanikkond valdavalt mitte-eestikeelne (69% venelasi ja 5% ukrainlasi), samas kui Harju maakonnas on vastavad osakaalud 25% ja 7%.
Sellest tulenevalt ei ole ainult kahe muutujaga võrdlused (nt etnilisus ja HIV-staatus) metoodiliselt piisavad, mistõttu koostati mitmemõõtmeline binaarne logistiline mudel (vt tabel 3), mis võimaldab hinnata iga teguri sõltumatut mõju HIV-positiivsuse tõenäosusele.

---

Tabel 3. Logistiline mudel MSM-i HIV-positiivse staatuse tõenäosuse kohta

Selgitused:
OR – tooršansside suhe;
AOR – kohandatud šansside suhe;
CI – usaldusintervall;
ref. – võrdlusrühm;
N = 2766 (analüüsist jäeti välja 173 ebatäielikku ankeeti ehk 6%).
Allikas: autorite analüüs.

---

Mudeli tulemused näitavad, et:

• Uuritavad muutujad ei olnud omavahel korreleeritud – OR ja AOR väärtused jäid erinevuse piiridesse.

• Ida-Viru maakonna elukoht ei suurendanud oluliselt HIV-positiivsuse tõenäosust (p > 0,05), samas kui elamine Tartu maakonnas (noorema elanikkonna piirkond) oli seotud märgatavalt madalama nakatumise tõenäosusega.

• Vanem iga (25+) suurendas tõenäosust olla HIV-positiivne ligikaudu 2,4 korda.

• Venelaste seas ei erinenud HIV-positiivsuse risk oluliselt eestlaste omast,
  kuid ukrainlastest MSM-idel oli tõenäosus olla HIV-positiivne ligi 2,3 korda kõrgem (p = 0,009).

See tähendab, et kõik mudelis käsitletud tegurid, sealhulgas etniline kuuluvus, toimivad sõltumatult.

---

Tulemuste tõlgendus

Vaatamata sellele, et Eesti kolm suurimat maakonda (Harju, Tartu, Ida-Viru) erinevad oma etnilise koosseisu poolest, kannavad Ukraina päritolu MSM-id suuremat HIV-nakkuse koormust kui etnilised eestlased või venelased.
Venelaste ja eestlaste vahel HIV-levimuses olulist erinevust ei tuvastatud.

Enne sõda oli HIV levimus MSM-ide seas Ukrainas (eriti Donetski piirkonnas) märgatavalt kõrgem kui Eestis (vastavalt 6% ja 4%), mistõttu võib oletada nn „nakkuse impordi” efekti – osa nakatunuid võisid olla saanud HIV enne Eestisse saabumist.

Siiski ei toeta kõik andmed seda hüpoteesi (vt järgmine alapeatükk ja tabel 4), sest suurem osa uusi HIV-juhtumeid ukrainlaste seas tuvastati juba Eestis programmi käigus, mitte enne migratsiooni.

Täiendavad tulemused ja arutelu

Tabel 4. HIV levimus MSM-ide etniliste rühmade seas sõltuvalt avastamise ajast

(enne MSM-Kontrollpunkti programmi või selle käigus)

Allikas: autorite analüüs.

---

Andmed tabelis 4 näitavad, et erinevused HIV-levimuses etniliste rühmade vahel ilmnesid peamiselt neil juhtudel, kus nakkus avastati juba Eestis programmi käigus, mitte enne migratsiooni.
Kui ukrainlaste seas oleks olnud oluliselt rohkem neid, kes olid HIV-positiivsed juba enne Eestisse saabumist, oleks nende osakaal esimeses veerus („teadsid staatust enne programmi“) olnud suurem.

Seega ei toeta tulemused hüpoteesi, et kõrgem HIV-levimus ukrainlaste seas tuleneb üksnes „nakkuse impordist”. Pigem viitavad need sellele, et nakkuse levik ja tuvastamine toimuvad Eesti oludes, mõjutatuna mitmest sotsiaalsest ja psühholoogilisest tegurist.

Lisaks tuleb arvestada, et suurem osa ukrainlastest, kes Eestisse jõudsid pärast 2022. aastat, pärines piirkondadest, kus HIV-epideemia oli juba enne sõda kontrolli alt väljunud, eeskätt okupeeritud Donetski regioonist. Samas on selle piirkonna 2021. aasta MSM-uuringu andmed suletud ega ole kättesaadavad isegi koondtasandil, mistõttu täpset olukorda pole võimalik hinnata.

---

Tulemuste tõlgendamine intersektsionaalsuse vaatenurgast

Tulemused on kooskõlas rahvusvaheliste uuringutega, mis näitavad, et migrantide ja pagulaste seas on HIV-haigus sageli koondunud teatud etnilistesse või sotsiaalsetesse rühmadesse, keda iseloomustab mitme riskiteguri koosmõju [8].

Ehkki venelased Eestis on samuti valdavalt sisserändajad (või nende järeltulijad) nõukogude perioodist [20], on nad ühiskonda oluliselt paremini integreeritud kui ukrainlased, kelle arv kasvas sõjapõgenike tõttu 2022–2025. aastal 2,6 korda.
Samal ajal on venelaste osakaal rahvastikus loodusliku iibe ja väljarände tõttu vähenenud 9 % [5].

Ukrainlastest MSM-id võivad kogeda mitmete sõltumatute haavatavustegurite kattumist, sealhulgas:

• kuuluvus esimese põlvkonna migrantide hulka (põgenikud või töörändajad) või teise põlvkonna vähemuste sekka (nõukogudeaegsete rändajate järeltulijad);

• etniline vähemusstaatus, millega kaasneb eriline suhtumine nii põhirahvuse kui ka teiste vähemuste poolt;

• kuuluvus stigmatiseeritud sotsiaalsesse gruppi (MSM), keda ühiskonnas sageli marginaliseeritakse.

Kõigi nende tegurite koosmõju võib tugevdada riski nakatuda HIV-iga ja raskendada ligipääsu teenustele.

---

Põhjused ja võimalikud mehhanismid

Analüüs kinnitab hüpoteesi, et ukrainlastest MSM-id Eestis kannavad suuremat HIV-koormust võrreldes kohalike MSM-idega. Samas ei saa olemasolevate andmete põhjal üheselt järeldada, kas see tuleneb bioloogilistest või sotsiaalsetest põhjustest.

Võimalikud seletused hõlmavad järgmist:

1. Kontrollimatu HIV-epideemia okupeeritud Ukraina piirkondades – osa sõjapõgenikke võib olla nakatunud enne Eestisse saabumist, teadmata oma staatust.

2. Intersektsionaalne haavatavus – sotsiaalne ja majanduslik ebastabiilsus, vaimse tervise probleemid ning mitmekordne stigma (ukrainlane + MSM + migrant) vähendavad ennetuse ja ravi kättesaadavust.

3. Venekeelse kogukonna eripära Eestis – osa ukrainlastest integreerub venekeelsetesse võrgustikesse, kus HIV-levimus on ajalooliselt kõrgem kui eestikeelses elanikkonnas [21].

4. Sisemine homofoobia ja trauma – sõjast ja okupatsioonist tulenev psühholoogiline stress, repressiivne sotsiaalne keskkond ning kogetud diskrimineerimine võivad mõjutada riskikäitumist ja testimisvalmidust [22].

Need tegurid koos loovad olukorra, kus Ukraina päritolu MSM-id moodustavad Eestis mitmekordselt haavatava rühma, kellele tuleb suunata eraldi tähelepanu nii tervise- kui ka sotsiaalpoliitikas.

Kokkuvõte ja poliitikasoovitused

Analüüsitud andmed EHPV programmi MSM Kontrollpunkt raames (N = 2 939; periood 2023–2025) võimaldavad järeldada, et HIV levimus on Ukraina päritolu MSM-ide seas Eestis oluliselt kõrgem kui etniliste venelaste või eestlaste seas.

Tulemused toetavad hüpoteesi, et selle rühma kõrgem HIV-koormus ei tulene ainult nakkuse impordist, vaid on suuresti seotud intersektsionaalsete sotsiaalsete mehhanismidega — etniline vähemusstaatus, sundmigratsioon, sõltuvus sotsiaalteenustest, vaimse tervise probleemid ja seksuaalne identiteet.

Ukrainlaste kõrgem haavatavus väljendub järgmistes aspektides:

• piiratud ligipääs tervishoiu- ja tugiteenustele;

• ebaselge õiguslik ja sotsiaalne staatus (ajutine kaitse, tööloa ebakindlus);

• vähene eesti keele oskus ja madal integratsioonitase;

• sotsiaalne ja institutsionaalne stigma seoses MSM-identiteedi ja HIViga;

• vaimse tervise probleemid, mis on seotud sõjakogemuste ja kohanemisraskustega.

Kuigi venelased Eestis on samuti etniline vähemus, on nad ühiskonda paremini integreeritud ning neil on suurem ligipääs tervishoiu- ja tugistruktuuridele. Ukrainlaste puhul on tegemist „uue vähemusega”, kes saabus sõja tõttu lühikese aja jooksul ja kelle vajadused vajavad kiiret poliitilist ja institutsionaalset vastust.

---

Poliitikasoovitused

1. Etnilise ja sotsiaalse haavatavuse andmekogumine
   HIV-seire ja terviseandmete kogumisel tuleks lisada küsimused etnilise kuuluvuse, kodakondsuse, päritoluriigi ja sotsiaalmajandusliku staatuse kohta. See aitaks tuvastada spetsiifilisi riskirühmi ja kujundada tõenduspõhiseid sekkumisi.

2. Eri teenused sõjapõgenikele ja migrantidele
   Luua sihtrühmale suunatud testimis- ja nõustamisteenused, mis võtavad arvesse kultuurilisi ja keelelisi eripärasid ning on kättesaadavad ilma dokumentide või ametliku registreerimiseta.

3. Vaimse tervise ja HIV-teenuste lõimimine
   MSM-ide, pagulaste ja teiste haavatavate rühmade puhul tuleks HIV-testimise ja ravi kõrval pakkuda süsteemset psühholoogilist tuge, et vähendada vähemusstressist ja traumast tulenevat riskikäitumist.

4. Intersektsionaalne lähenemine tervisepoliitikas
   Tervise- ja sotsiaalteenuste planeerimisel tuleks arvestada mitme haavatavusteguri (rahvus, sugu, seksuaalne orientatsioon, sotsiaalmajanduslik staatus) koosmõju, mitte käsitleda neid eraldi.

5. Teaduslik ja kogukondlik koostöö
   Edasised uuringud peaksid olema mahukamad ja metodoloogiliselt rangemad, ühendades riiklike seireandmed kogukondlike organisatsioonide programmide andmetega.
   EHPV ja sarnaste organisatsioonide kogemust tuleb tunnustada kui teaduslikult ja poliitiliselt olulist ressurssi.

---

Peamised järeldused

• HIV levimus MSM-ide seas Eestis on keskmiselt 4%, millest 78% saavad ravi.

• Eestlaste seas on HIV-levimus 2%, venelaste seas 7%, ukrainlaste seas 8%.

• Logistiline regressioon näitab, et ukrainlaste puhul on HIV-positiivsuse tõenäosus 2,3 korda suurem kui eestlastel (p = 0,009).

• Tulemused viitavad vajadusele käsitleda migrante ja põgenikke rahvatervise poliitikas eraldi võtmerühmana.

---

Kokkuvõte inglise keeles (Summary)

We analysed EHPV programmatic data on MSM in Estonia (N = 2,939; 2023–2025), situated at the intersection of public health, conflict-driven migration, and stigma/discrimination.
HIV prevalence is higher among Ukrainian MSM than among ethnic Russian and Estonian MSM.
The results are consistent with intersectional mechanisms involving ethnic minority status, forced migration, dependence on social services, and sexuality.
There is an urgent need for larger, more rigorous research and for the adaptation of health and social services to the needs of migrants and refugees.

---

Autori kontakt:
📧 maxim.kasianczuk@gmail.com
🌐 https://ehpv.ee