HIV-olukord Euroopas

HIV-olukord Euroopas

EACS 2025 konverentsil rõhutasid eksperdid, et Euroopal on olemas kõik vajalikud vahendid HIV-epideemia tõrjeks, kuid 2025. aasta eesmärke ei saavutata.
Progress on pidurdunud ebapiisava ennetuse, hilise diagnoosimise ja ebavõrdse ravilepääsu tõttu – eriti Kesk- ja Ida-Euroopas.
Tervishoiusüsteemi stigmatiseerimine on samuti endiselt tõsine probleem piirkonnas.

Ekspert Teymur Noori Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskusest (ECDC) kutsus üles laiendama PrEP-profülaktikat, suurendama testimist ja tagama ravi kättesaadavuse ka dokumentideta migrantidele.
Samuti on vaja keskenduda 95-95-95 eesmärkide saavutamisele: et enamik HIV-iga elavatest inimestest teaks oma staatust, saaks ravi ja omaks allasurutud viiruskoormust.
Kuigi osa eesmärkidest on Euroopa piirkonnas juba saavutatud, on üldine edenemine ebapiisav ning meetmeid tuleb kiirendada.

Üldandmed piirkonna kohta

2,1 miljonit HIV-iga inimest elab WHO Euroopa piirkonnas:

• 57% Ida-Euroopas (nt Aserbaidžaan, Venemaa Föderatsioon)

• 40% Lääne-Euroopas (nt Ühendkuningriik, Prantsusmaa)

• 3% Kesk-Euroopas (nt Ungari)

86% on diagnoositud; 86% neist saavad ravi; ja 95% ravi saajatest omavad allasurutud viiruskoormust (eesmärk: 95-95-95).

Diagnoosimata juhtude osakaal on langenud 25%-lt 14%-le.

Ebavõrdsus ja eesmärkide mittetäitmine

PrEP on endiselt regiooni kõige alakasutatum tõhus ennetusvahend. Selle kasutamine on koondunud vaid mõnesse riiki ning eriti madal naiste ja migrantide seas.
Peamisteks takistusteks nimetas Noori stigmatiseerimist, raskusi teatud rühmade kaasamisel ja ebavõrdset kättesaadavust riigiti.

Enamik HIV-iga elavaid inimesi piirkonnas teab oma staatust, kuid enamik uusi juhtumeid esineb endiselt Ida-Euroopas, kus üle poole juhtudest diagnoositakse hilises staadiumis.
See suundumus pole viimase kümnendi jooksul peaaegu muutunud ja mõjutab ebaproportsionaalselt tugevalt mehi.

Tulemused erinevad piirkonniti:

• Lääne-Euroopa liigub üldiselt eesmärkide suunas,

• Kesk-Euroopa jääb maha,

• Ida-Euroopa näitab kõige halvemaid tulemusi.

Euroopa Liidus on märkimisväärne osa HIV-juhtudest välismaal sündinud inimestel, kellest paljud nakatuvad pärast Euroopasse saabumist — piiratud juurdepääsu ja keelebarjääride tõttu.
Ravi kättesaadavus suureneb järk-järgult, kuid Euroopa jääb siiski alla maailma keskmisele HIV-iga inimeste ravikattuse näitajale.

Piirkond on endiselt kaugel 2025. aasta haigestumuse eesmärgist.
Uute juhtude arv kasvab üldiselt, ehkki ELis väheneb, samas kui HIV-iga seotud surmade arv Euroopa regioonis tervikuna kasvab, peamiselt ravilepääsu probleemide tõttu.

PrEP ja diagnostika

WHO eesmärk PrEP-i osas: vähemalt 500 000 inimest kasutamas PrEP-i aastaks 2025.

2024. aasta lõpuks oli umbes 345 000 inimest, kes olid PrEP-i vähemalt korra kasutanud.

• 71% kasutajatest asuvad Ühendkuningriigis, Prantsusmaal, Saksamaal ja Hispaanias,

• 2,5% on naised,

• 4% on migrandid.

Aastal 2023 registreeriti 110 000 uut HIV-juhtu, millest umbes 70% Ida-Euroopas.

52% uutest juhtudest diagnoositakse hilises staadiumis, kõige sagedamini meestel.

Stigma kliinikus ja väljaspool seda

Noori nimetas stigmatiseerimist „tõenäoliselt kõige olulisemaks ja raskemini ületatavaks takistuseks“.
Paljud HIV-iga inimesed ei avalda oma diagnoosi ja väldivad meditsiinilise abi otsimist diskrimineerimise hirmu tõttu.

ECDC poolt läbi viidud tervishoiutöötajate küsitlus näitas:

• kõrget stigmatiseerimise taset,

• madalat teadlikkust PrEP-ist,

• ning juhtumeid, kus rikuti konfidentsiaalsust või keelduti HIV-iga inimesi ravima.

Piirkondlikud erinevused ja tulemused

HIV-iga inimesed, kes teavad oma staatust:

• Lääne-Euroopa: 94%

• Kesk-Euroopa: 88%

• Ida-Euroopa: 80%

Ravikattus:

• Lääs: 96%

• Keskkoht: 94%

• Ida: 79%

Ravi laienemine: +540 000 inimest saavad antiretroviirusravi (ART) aastal 2024 võrreldes 2017. aastaga.
Siiski on kogu Euroopa ravikattus 71%, mis on madalam kui maailma keskmine (77%).

Haigestumus: eesmärk 2025. aastaks – uute juhtude arvu vähendamine 75% võrra võrreldes 2010. aastaga.
2024. aasta seisuga on WHO Euroopa piirkonnas see näitaja 5% kõrgem kui 2010. aastal (154 000 vs 150 000), samas kui Euroopa Liidus on see 20% madalam kui 2010. aastal.

Suremus: väheneb ELis, kuid kasvab laiemas Euroopa piirkonnas.

Stigmatiseerimise lühikokkuvõte

• 1/3 HIV-iga inimestest ei ole oma diagnoosi avaldanud pereliikmetele,

• 1/5 pole sellest rääkinud sõpradele,

• ja pool HIV-iga inimestest väldib tervishoiuteenuste kasutamist.

Tervishoiutöötajate seas:

• 6 kümnest ei teadnud, mis on PrEP,

• 18% olid tunnistajaks HIV-staatuse ebaseaduslikule avaldamisele,

• ja 20% olid näinud kolleege, kes keeldusid HIV-iga inimesi ravima.