„Kõrgem HIV-koormus Ukraina päritolu MSM-i (mehed, kes seksivad meestega) immigrantide seas Eestis”

„Kõrgem HIV-koormus Ukraina päritolu MSM-i (mehed kes seksivad meestega) immigrantide seas Eestis”

Maksym Kasianczuk, Latšin Alijev, Sagib Kulbajev
Eesti HIV-positiivsete võrgustik
14.11.2025

20 aastat kogukondade ja ühiskonna teenistuses

• 2008 – autasustatud Punase Lindi teenetemärgiga

• 2025 – tunnustanud Eesti LGBT Ühing vaimse tervise teenuste ja PrEP-programmide eest

• Fookus: HIV-positiivsed inimesed, MSM (mehed, kes seksivad meestega), transinimesed, uimasteid tarvitavad inimesed, migrandid ja teised haavatavad rühmad

Sotsiaalne ja poliitiline taust

Venemaa sissetung Ukrainasse 2022. aastal tõi kaasa märkimisväärse ukrainlaste arvu kasvu Eestis, mis mõnede hinnangul on süvendanud ebavõrdsust suurimate etniliste rühmade vahel.
Pinged eestlaste enamuse ja venekeelse vähemuse vahel väljenduvad selles, et osa eestlastest tajub venelasi sõja toetajatena.

Ukrainlasi nähakse Eestis ambivalentselt:

• Paljud ei räägi eesti keelt ja võivad integreeruda venekeelsesse kogukonda, mida osa ühiskonnast peab ohuks “eesti kultuuri säilimisele ja arengule”.

• Samal ajal kujutatakse neid mõnikord kui “privilegeeritud ohvreid”, kes saavad täiendavaid sotsiaaltoetusi ja on valmis töötama madalama palga eest kui kohalikud töötajad.

Uuringu ja programmi kirjeldus

Alates 2023. aastast rakendab EHPV „MSM Kontrollpunkti” programmi, mida toetab Elton John AIDS Foundation.
Sotsiaaltöötajad täitsid lühikese kliendiküsimustiku, mis sisaldas teavet soo, vanuse, elukoha, etnilise enesemääratluse, päritoluriigi ja HIV-staatuse kohta vabatahtliku ja tasuta nõustamise ja testimise raames.

Isikuandmeid ei kogutud – iga kirje ainulaadsus tagati kodeerimissüsteemi abil.
Andmeanalüüsis kasutati ühe- ja kahemõõtmelisi jaotusi (χ²-test, p < 0.05) ning logistilist regressioonimudelit HIV-positiivse staatuse ennustamiseks.

Peamised tulemused

Perioodil juuli 2023 – aprill 2025 testiti ja küsitleti Eestis 2 939 MSM-i.

• Etniline koosseis: 44% eestlased, 31% venelased, 7% ukrainlased ja 18% muud rahvused.

• Elukoht: 43% elab Harju maakonnas (pealinna piirkond).

• HIV levimus: 4% kõigi testitud MSM-ide seas (neist 78% said ravi).

  • Eestlaste seas 2%

  • Venelaste seas 7%

  • Ukrainlaste seas 8%

Joonis: logistilise mudeli tulemused näitavad, et HIV-positiivsuse tõenäosus oli suurem üle 25-aastastel, Ukraina etnilise identiteediga ja väljaspool pealinna või kirdepiirkonda elavatel MSM-idel.

Arutelu

Hoolimata Eesti maakondade erinevast etnilisest koosseisust kannavad Ukraina MSM-id suuremat HIV-koormust kui Eesti ja Vene MSM-id.
Kuna HIV levimus MSM-ide seas Ukrainas (eriti Donetski piirkonnas) oli juba enne sõda kõrgem kui Eestis, võib tegemist olla osaliselt “nakatumise impordiga”.

Ukraina päritolu “uue” etnilise vähemuse kõrgem HIV-nakkuse tase on kooskõlas teaduskirjanduses kirjeldatud haavatavusega migrantide seas.
Kuigi ka venelased Eestis on ajalooliselt sisserändajad või nende järeltulijad, on nad ühiskonda paremini integreeritud kui ukrainlased.

Siin võib avalduda ristuvate tegurite koosmõju:

• migratsioonistaatus,

• kuulumine etnilisse vähemusse, kelle suhtes valitsevad erihinnangud nii põhirahvuse kui teiste vähemuste seas,

• ning kuulumine stigmatiseeritud sotsiaalsesse rühma (MSM).

Uuringu piirangud

• Läbilõikeline kujundus – võimalik on leida vaid seoseid, mitte põhjuslikkust.

• Väike hulk analüütilisi muutujaid.

• Teenusepõhine, mitte-juhuslik valim.

• Venekeelsete klientide ja Ida-Viru elanike üleesindatus, mis kajastab ajalooliselt HIV-epideemia keskendumist venekeelsetesse tööstuspiirkondadesse ja teenuste sihtimist Kirde-Eestis.

Järeldused

Analüüsiti EHPV programmiandmeid Eesti MSM-i kohta (N = 2 939; 2023–2025), asetades tulemused rahvatervise, sõjapõgenemise ning stigmatiseerimise ja diskrimineerimise ristumiskohta.
HIV levimus on kõrgem Ukraina MSM-ide seas kui etniliste venelaste ja eestlaste seas.

Tulemused võivad peegeldada intersektsionaalseid mehhanisme – etnilise vähemuse staatus, sundmigratsioon, sõltuvus sotsiaalteenustest ja seksuaalne identiteet.
Autorid rõhutavad tungivat vajadust suurema ja põhjalikuma uurimistöö järele.

📧 maxim.kasianczuk@gmail.com
🌐 https://ehpv.ee

Tekst on tõlgitud inglise keelsest artiklist siin