Eesti HIV-positiivsete Võrgustiku pressiteade – KVÄÄRPARTNERLUSE UURING!!!

/in /by

Eesti HIV-positiivsete Võrgustik

Pressiteade

3.06.2025

 

KVÄÄRPARTNERLUSE UURING

Eesti HIV-positiivsete Võrgustik viis LGBTIQ+ kogukonna hulgas läbi küsitluse kväärpartnerluse teemal.

Analüüsitava valimi suuruseks oli 420 ankeeti.

Rohkem kui pooled (56%) küsitletud LGBTIQ+ kogukonna liikmed elavad partnerita, kväär-suhtes on 38% meestest, 33% naistest ja 37% trans- ja mittebinaarsetest vastajatest.

Registreeritud kväär-kooselus elab 16% meestest, 17% naistest ja 16% trans- või mittebinaarsetest vastajatest.

Eesti HIV-positiivsete Võrgustiku tegevjuhi Latsin Alijevi sõnul võimaldavad saadud andmed visandada esimese kvalitatiivse profiili Balti riikide kväär-perede kohta:

  • Kooselus elavaid vastajad on võrreldes üksikutega keskmiselt 5 aastat vanemad, neil on sageli kõrgharidus ja suurem sissetulek, neil on sageli lapsed. Nii registreeritud kui ka mitteametlikus kväär-partnerluses / kooselus olevate meeste, naiste ning trans- ja mittebinaarsete vastajate osakaal on ligilähedane;
  • registreeritud kväär-partnerluses elavad vastajad on omakorda umbes 5 aastat vanemad kui registreerimata partnerluses elavad vastajad. Mitterergistreeritud partnerluses elavate vastajate hulgas on rohkem neid, kes on enda kodumaal püsielanikud, vähem lõpetatud kõrgharidusega inimesi ja rohkem lastetuid;
  • suuremal osal neist, kes küsitluse hetkel ei olnud registreeritud partnerluses või kooselus, ei ole plaanis lähiajal ka säärast liitu registreerida;
  • cis-meeste hulgas on enim neid, kes ei soovi oma partnerlusele anda ametlikku staatust;
  • valdaval enamusel vastanutest (87%) ei ole lapsi. Cis-mehed väljendavad cis-naistest ja trans- ja mittebinaarsetest vastanutest sagedamini kavatsust lähiajal last saada. Nendel LGBTIQ+ vastajatel, kes plaanivad lapsi saada, on depressiooni- ja ärevustase märksa madalam kui neil, kes lapsi saada ei plaani.

Uuringu kuraator Dr. Maksym Kasianczuk peab vajalikuks välja tuua järgmist:

  • vastajad on kogenud seoses seksuaalse orientatsiooni, soolise identiteediga või seksuaalse käitumisega stigmatiseerimist. Seejuures langevad ohvriks cis-vastajatest sagedamini trans- ja mittebinaarsed vastajad. End stigmatiseerituna tundmise üldnäitaja ei ole kõrge (skaalal 0 kuni 12 on see kõigi vastajate seas 2,8 [2,5–3,0]; trans- ja mittebinaarsetel vastajatel 3,9 [3,4–4,4]). Halvema materiaalse toimetulekuga vastajad tundsid sagedamini seksuaalse orien­tatsiooni ja soolise identiteedi stigmat;
  • võib oletada, et kliinilist depressiooni kogevad 35% küsitletutest (trans- ja mittebinaarsete seas — 49%). Noorematel ja kehvemal järjel olijate seas on depressioonid levinumad kui vanematel ja paremas materiaalses olukorras vastajatel;
  • LGBTIQ+ kogukonnas osalemise aktiivsus väljendub läbi online keskkondades suhtlemise ning avalikest sündmustest osavõtu. Osalus LGBTIQ-liikumises on seotud suurema stigmatiseerituse tunnetamisega.

Saadud andmed näitavad, et vaatamata sellele, et avalik arvamus muutub LGBTIQ+ küsimustes üha liberaalsemaks, on küsitletud LGBTIQ-vastajate seas üsna levinud vähemusstressi tunnused. See pärsib soovi elada kväär-kooselus või partnerluses.

Esmakordselt Eestis hinnati selle uuringu raames ka LGBTIQ+ inimeste arvu.

Uuringuga saate lähemalt tutvuda: https://ehpv.ee/wp-content/uploads/2025/06/Peamised-tulemused-ja-soovitused.pdf

Lisainfo:

Kõneisik dr. Maksym Kazianczuk
Uuringu kuraator
Eesti HIV-Positiivsete Võrgustik
Tel: +372 53906741