Eesti HIV-positiivsete Võrgustik (EHPV) ühines regionaalse võrgustikuga AIDS Action Europe

Möödunud nädalal ühines Eesti HIV-positiivsete Võrgustik (EHPV) regionaalse võrgustikuga AIDS Action Europe, mis ühendab nüüdsest 61 riigi esindajaid. Võrgustiku AIDS Action Europe peamised prioriteedid on kodanikuühiskonna tugevdamine eesmärgiga võidelda HIVi/AIDSi, tuberkuloosi ja viirushepatiidi epideemiate vastu Euroopas ja Kesk-Aasias.

Eesti HIV-positiivsete Võrgustiku esindatus organisatsioonis teenib Eesti HIV-positiivsete kogukonna huve Euroopa tasandil. Samuti võime olla kindlad, et Euroopa kogukond toetab meid arengutes, mis leiavad aset meie kodumaal.

EHPV-d esindab võrgustikus AIDS Action Europe meie liige Sagib Kulbajev. Koostöö rahvusvahelise organisatsiooniga on kavandatud esialgu kolmeks aastaks, ent see võib pikeneda.

Täiendavat teavet pakub veebileht www.aidsactioneurope.org

MSM Kontrollpunkt EHPV avatud uste päev

2020. aasta 25. juunil toimus EHPV kontoris festivali Baltic Pride 2020 raames MSM Kontrollpunkt EHPV avatud uste päev.

Täname kõiki, kes meile külla tulid! Meil oli suur rõõm teiega kohtuda ja teile meie tegevust tutvustada.

Loodame teiega peagi uuesti kohtuda!

— Checkpoint MSM EHPV kollektiiv

„Kõike, mis meid puuudutab, otsustatagu koos meiega!“ — HIVist mõjutatud kogukondade keskus Kirde-Eestis sai aastaseks

„Räägi meiega, enne kui meist räägid!“ — HIVist mõjutatud kogukondade keskus Kirde-Eestis tähistab esimest sünnipäeva

2019. aasta 24. mail avas Jõhvis aadressil Rakvere 5a uksed MTÜ-de Eesti HIV-positiivsete Võrgustik (www.ehpv.ee) ja LUNEST (www.lunest.ee) asutatud kogukonnakeskus. Esmakordselt alustas Eestis tegevust ainulaadne keskus, kus pakutakse teenuseid mitmele riskirühmale ja mida haldavad kogukondade esindajad. Keskuse asutamise tegi võimalikuks hulk Tervise Arengu Instituudi (TAI) rahastatud projekte. Kahtlemata on keskuse loomine aidanud lähemale tuua tõeliseid muutuseid — eelkõige ohustatud inimeste eludes. 

“Nüüdisajal on nii palju väljakutseid — püsiva rahastuse puudumine, kogukondade ründamine ning ühiskonnas levivad eelarvamused HIV-positiivsete, uimasteid jm psühhoaktiivseid aineid tarvitavate inimeste ja LGBT-kogukonna esindajate kohta koos sellest johtuvate pingetega,” selgitasid keskuse organisaatorid. “Meie solidaarsuse aluspõhimõtted on võrdsus ja vabadus. Selleks, et maailma muuta, tuleb tegutseda just solidaarselt, mitte vastandudes.” 

Kogukondade eesmärkide edendamise järgmise etapi raames pannakse rõhku tervishoiule ja nn sotsiaalsetele haigustele, sh õigusele neid haiguseid ennetada ja ravida ning nendega elavate inimeste õigusele saada tuge. MTÜ-d Eesti HIV-positiivsete Võrgustik ja LUNEST loodavad riigi jätkuvale toetusele, kuna kõik mainitud tegevused on kooskõlas Eesti riikliku HIVi vastu võtlemise strateegilise kava aluspõhimõtetega. Õiguste kaitse, inimeste huvide kaitse ning teenuste arendamine koos kogukondadega ja kogukondade hüvanguks peaksid olema lähituleviku peamised strateegilised eesmärgid. 

Eestis ja mujal maailmas valitsevale keerulisele olukorrale vaatamata peaksime au sees hoidma võrdsust, mis on diskrimineerimisele vastu astumiseks hädavajalik. Eesti ühiskond peaks olema võrdne kõigi jaoks. 

Võrdsus omakorda peaks rajanema üldtunnustatud väärtuste, humanismi ja õigluse põhimõtetel. 

Nüüdisajal toimub maailmas palju sellist, mis inimesi lahutab; käimas on rünnak solidaarsuse vastu. Tõelised muutused saavad aga võimalikuks vaid siis, kui nende aluseks on kogukonna ühendatud jõud.

MSM Kontrollpunkt

COVID-19-pandeemia tekitatud „uus maailmakord“ nõuab suurema hulga HIV-iga seonduvate teenuste pakkumist riskirühmadele. Seetõttu korraldabki Eesti HIV-positiivsete võrgustik EHPV uut algatust „Kontrollpunkt MSM EHPV“, et pakkuda teenuseid meestega seksivatele meestele (MSM).

Kontrollpunkt MSM EHPV peamised eesmärgid on järgmised.

1. Pakkuda MSM-idele rohkem võimalusi nõustamise, testimise ja ravi, nagu ka vaimse ja sotsiaalse abi saamiseks.

2. Tõsta MSM-ide teadlikkust HIV-ist ja muudest sugulisel teel levivatest nakkustest ning nende ravist.

3. Aidata kaasa uute HIV- jm sugulisel teel levivate nakkuste juhtumite ennetamisele Eesti MSM-ide seas.

4. Tõsta MSM-ide teadlikkust PrEP-ist ja PEP-ist.

5. Arendada koostööd riigi ja kohalike omavalitsuste ning valitsusväliste organisatsioonide vahel eesmärgiga võidelda MSM-ide ja HIV-positiivsete inimeste häbimärgistamise ja diskrimineerimise vastu ning vähendada seega HIV-i jm sugulisel teel levivate nakkuste tagajärgi.

Kontrollpunkt MSM EHPV pakub tasuta kondoome, libesteid ja HIV-i kiirteste, aga ka teavet mis tahes meeste tervisega seonduvatel teemadel. Lisaks aitavad eksperdid meie temaatilistel koosolekutel leida vastuseid Teie küsimustele.

Kontrollpunkt MSM EHPV on vabatahtlik algatus, mis võimaldab kõigil jagada enda kogemusi turvalises ja sõbralikus õhkkonnas. Meie keskusest leiab abi igaüks — anonüümselt ja tasuta, esmaspäevast laupäevani. Keskuse uksed avanevad 18. mail, otsekohe pärast eriolukorra leevendamist.

Täiendava teabe saamiseks võtke ühendust mõnega järgmistest inimestest: +372 5870 6070 (Latšin), +372 5918 4194 (Deniss), +372 5781 6023 (Sagib).

Aadress: Tallinn, Rävala pst 8-1014

E-post: checkpoint@ehpv.ee

„Kiusakem viirust, mitte inimesi!“. Kutsume kõiki liituma virtuaalse mälestusüritusega 17. mail

 

Õhtul enne rahvusvahelist AIDSiohvrite mälestuspäeva, mida traditsiooniliselt tähistatakse maikuu kolmandal pühapäeval, pöördub Eesti HIV-positiivsete võrgustik (www.ehpv.ee) Eestimaa elanike, riigi valitsuse ja kohalike omavalitsuste poole.

Me kõik elame praegu üle keerulist aega. Teame, et COVID-19 on tõsine haigus, mis on avaldanud mõju meie riigile. HIV-epideemia vastu võitlemisel omandatud kogemusi on võimalik rakendada ka võitluses COVID-19-pandeemiaga. Kutsume Teid üles pöörama tähelepanu COVID-19-st mõjutatud inimestele, kes vajavad meie kõigi abi. Samamoodi nagu võitluses AIDSiga, peavad riikide valitsused kohalikul tasandil lahenduste leidmiseks tegema koostööd kogukondadega. Valitsused, ministeeriumid, kohalikud omavalitsused ja elanikud peavad austama COVID-19-st mõjutatud inimeste õiguseid ja väärikust. Riskirühmade taluda ei peaks jääma kõige raskem osa COVID-19-pandeemia tõttu ilmnenud häbimärgistamise ja diskrimineerimise taagast.

40 aastat võitlust HIV-iga on kogemus, mis rajaneb mis tahes epideemiaga võitlemise kriitilise tähtsusega aspektidel — inimõigustel ja keskendumisel kogukonna vajadustele. Pealeselle eeldab pandeemia kiire leviku tõhus ja õigeaegne tõrjumine usalduse loomist haigusest mõjutatud kogukondade, valitsuse ja tervishoiusüsteemi vahel.

Võib öelda, et viirused on haaranud kontrolli meie teadvuste ja elude üle, kuid oluline pole siiski mitte viirus ise, vaid sellega kaasnevad tagajärjed — stigmatiseerimine (häbimärgistamine) ja diskrimineerimine (õiguste rikkumine ja piiramine). Kui inimene nakatub, muutuvad meie jaoks oluliseks küsimused, milline on tema nahavärvus, sugu, vanus, sooidentiteet, suguline sättumus, usutunnistus, rahvus, haiguse avaldumise määr jne. Samal ajal sunnib viirus üha sügavamale meie teadvusse tungides meid väljendama üha rohkem eelarvamuslikkust, ebaõiglust ja vägivaldsust. Seetõttu jääb häbimärgistatud inimene oma probleemiga üksinda.

Rahvusvaheline AIDSiohvrite mälestuspäev — üks vanemaid ja suuremaid üldsuse HIVi- ja AIDSi-alase teadlikkuse tõstmise mobilisatsioonikampaaniaid maailmas — pakub olulist võimalust globaalse solidaarsuse edendamiseks, häbimärgistamise ja diskrimineerimisega tekitatud müüride lõhkumiseks ning uutele põlvkondadele lootuse sisendamiseks.

Epidemioloogiline olukord HIV-nakkuse vallas on Eestis jätkuvalt keeruline. HIV-nakatumuse püsivalt kõrge tase, uute nakkuste ilmnemise peatumatu tempo, HIV-positiivsete inimeste üldhulga kasv, nakkuse „vananemine“ ja epideemia ülekandumine haavatavatelt rahvastikurühmadelt kogu elanikkonnale sugulisel teel nakatumiste hulga kasvu tõttu on tänane tegelikkus. Aastate jooksul on Eestis 10129 inimesel diagnoositud HIV, neist 567 inimesel ka AIDS.

Nüüdismeditsiini edusammud on võimaldanud HIV-nakkuse ümber lahterdada surmavast krooniliseks. HIV-positiivsed inimesed, kes on õigeaegselt alustanud ravi retroviirusvastaste e ARV-ravimitega ja järgivad arsti ettekirjutusi, võivad elada kaua ja täisväärtuslikult. AIDSile puudub küll ravim, kuid haiguse kulgu on siiski võimalik pidurdada. Tänu sellele, et Eestis on retroviirusvastased ravimid kättesaadavad, tuleks HIVi/AIDSi käsitleda haigusena, mitte surmaotsusena. Ometi surrakse ka nüüdisajal AIDSi seetõttu, et HIV-positiivsetel inimestel pole võimalik pöörduda spetsiaalsetele tervisehoiuteenustele ja alustada retroviirusvastast ravi õigel ajal.

Meie ühise arusaama kohaselt tuleks saavutada olukord, kus uusi HIV-nakatumisi ei esine, HIV-positiivseid inimesi ei diskrimineerita ja mitte keegi ei sure AIDSi, kuid see nõuab investeeringuid ning seda, et nii riigiametnikud kui ka inimesed ise antud teemal avalalt ja ausalt sõna võtaksid. Tunnistades, kui suurel määral viirused meie elusid mõjutavad, saame maksimaalselt vähendada neisse nakatumise riski.

Kampaania „Kiusakem viirust, mitte inimesi!“ raames toob Eesti HIV-positiivsete võrgustik EHPV (www.facebook.com/ehpv.ee) koos strateegiliste partnerite Euroopa meeste tervise koalitsiooniga ECOM (www.ecom.ngo) ning Eesti HIVist mõjutatud kogukondade konsortsiumi (www.consortium.ee) liikmesorganisatsioonidega VEK LGBT (www.veklgbt.ee) ja LUNEST (www.lunest.ee) kokku kõik need, kes hoolivad AIDSi surnute saatusest, et toetada inimesi, kes on kaotanud sugulasi, sõpru ja tuttavaid ning palvetada nende eest, keda meie hulgas enam ei ole. Alates epideemia puhkemisest 1980. aastatel on üle 32 miljoni inimese surnud AIDSi ja AIDSiga seonduvatesse haigustesse, mis on kaasa toonud korvamatut kahju, teinud orvuks miljoneid inimesi ning purustanud miljoneid saatuseid. AIDSiohvrite mälestuspäeva tähistati esmakordselt 1983. aastal pärast aastatepikkust võitlust toona veel tundmatu viirusega. Sellel päeval soovime, et kõik mõtleksid asjaolule, et HIV-nakkus võib puudutada igaüht meist isiklikult.

Rahvusvahelisel AIDSiohvrite mälestuspäeval soovime taas meelde tuletada, et õigus tervisele on meie kõigi jaoks elementaarne inimõigus, mida piirata ei tohi mitte keegi! Soovime seekord varasemast jõulisemalt mobiliseerida kõik pingutused häbimärgistamise, diskrimineerimise ja inimõiguste rikkumiste lõpetamiseks ning tõdemuse levitamiseks, et me kõik oleme haavatavad.

Me loodame, et erinevalt HIV-epideemiast, mis sellega omal ajal päriselt hakkama ei saanud, muudab COVID-19-pandeemia üldsuse suhtumist kõigisse viirustega seonduvatesse ühiskondlikesse probleemidesse. Äärmiselt oluline on toetada inimesi, kes püüavad nende probleemidega võidelda hoolimata olukorrast, vanusest, soost jne. HIV-positiivsete inimeste jaoks on juba ammu selge, et viirused ei andesta kergemeelset suhtumist neisse. Loodame, et sel päeval jõuab sama arusaamine ka kõigi teisteni.

Ühinege meiega 17. mail, et mälestada neid, kes on surnud kas AIDSi või COVID-19 tõttu.

1. Läitke terrassil, rõdul, aias või mujal Teile meeldivas kohas mälestusküünal.

2. Meenutage sugulasi, sõpru ja tuttavaid, kes on surnud AIDSi või COVID-19 tõttu ning palvetage nende eest.

3. Jagage oma mälestusi ja fotosid meiega suhtlusvõrkudes ning ärge unustage lisada teemaviidet #ehpv või @EHPV – Eesti HIV-positiivsete võrgustik.

Täiendav teave

vene keeles: +372 5870 6070

eesti keeles: +372 55578131

inglise keeles: +372 57816023

E-post: ehpv@ehpv.ee

Praegusel keeruliselt ajal solidaarselt Teie

Eesti HIV-positiivsete võrgustik EHPV

Kiusakem viirust, mitte inimesi!

COVID-19-pandeemia tõttu on toimunud arenguid, mis on olulised nii tervishoiusektori kui ka kõigi kodanikuühiskonna tahkude jaoks. Kogu pandeemia vältel oleme iga päev saanud teateid inimõiguste, eriti õiguse tervisele rikkumistest. See asjaolu tõstab esile nii COVID-19-ga kui ka HIV-nakkusega seonduvate probleemide sarnasusi.

2020. aasta mai algusest augusti lõpuni osaleb Eesti HIV-positiivsete võrgustik EHPV Robert Carri kodanikuühiskonna võrgustike arendamise sihtasutuse RCNF toetusel kampaanias „Kiusakem viirust, mitte inimesi!“ (ingl Chase the virus, not people!; vn Преследуй вирус, не людей!). Projekti peamine eesmärk on HIV-positiivsete inimeste häbimärgistamise, diskrimineerimise ja nende õiguste rikkumisega Eestis seonduvate probleemide kajastamine.

Kampaania raames korraldatakse Tallinnas, Narvas ja Jõhvis rahvusvahelisele AIDSiohvrite mälestuspäevale pühendatud sündmuseid ning võetakse üles videofilm Eestis elavate HIV-positiivsete inimeste probleemidest.

Kampaania „Kiusakem viirust, mitte inimesi!“ käivitati Amsterdamis toimunud rahvusvahelisel konverentsil AIDS2018 eesmärgiga juhtida ülemaailmse kogukonna tähelepanu riskirühmade esindajate häbimärgistamisele ja diskrimineerimisele, mis on peamine takistus tõhusale HIVi-vastasele võitlusele Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia regioonis.

#KiusakemViirustMitteInimesi #chasethevirusnotpeople www.chasevirus.org

Laste sotsiaalsete oskuste arendamine huvitegevuste ja vanemate kompetentsuse tõstmise läbi

Tere kallid vanemad ja meie kallid lapsed! Kallid sõbrad!

Meie projekt “Laste sotsiaalsete oskuste arendamine huvitegevuste ja vanemate kompetentsuse tõstmise läbi ” lõppes sellel aastal jaanuaris Sotsiaalministeeriumi toetusel Riigi Tugiteenuste Keskuse vahendusel.

Meie koostööpartnerid, kes abistasid projekti gruppide korraldamisel: SA Narva Haigla, Jõhvi Vene Põhikool, Kohtla-Järve Koolinoorte Loomemaja, SDparty, Jõhvi Kultuuri- ja Huvikeskus ning samuti partnerorganisatsioonid, kes abistasid projekti tegevust teabe edastamisel: Lunest – Eesti psühhotroopsete ainete sõltlaste ühing, Tervisekeskus Corrigo, Me aitame Sind, SOS Lasteküla Eestis.

Saavutatud tulemused:
Projektist võttis osa kokku 88 inimest, nendest 32 täiskasvanut ja 56 last. Psühhoteraapilised grupid olid Narvas ja Jõhvis. Gruppid lastele olid korraldatud Narvas, Jõhvis ja Kohtla-Järves. Projektist võttis osa kokku 33 last Narva linnas, Jõhvis ja Kohtla-Järvel osales 23 last. Projekti raames oli korraldatud art-teraapia grupp lastele, mis toimus Narva linnas alates, gruppi külastas kokku 9 last.
Oli läbiviidud psühhoteraapia grupi lastevanematele 11 kohtumist. Kokku 24 tundi. Kohtumised olid Jõhvi ja Narva linnas vaheldumisi.

Loe edasi →

Avaldus

Avaldame kõikide ühingute nimel, kes tegelevad HIV-positiivsetega, täielikku toetust meetmetele, mis on kasutusel COVID-19 viiruse tõkestamiseks. Olenemata sellest, et käesolevaks ajaks ei ole tuvastatud, kuidas COVID-19 viirus mõjub HIV-positiivsetele, on siiski tegemist olukorraga, mis tekitab ühiskonna nendes liikmetes ärevust.

Alates viiruse epideemia algusest Eestis jätkas EHPV oma tegevust erirežiimil. Mitte ükski inimene, kes on meie abi vajanud, ei ole jäetud teenindamata, kuid riigipoolse abita ei ole meil kõikide oma klientide vajadusi võimalik katta.

EHPV on ühinenud UNAIDS soovitustega ning palub Vabariigi Valitsusel pöörata tähelepanu järgmistele asjaoludele:

  1. HIV-ga seotud teenused peavad olema HIV-positiivsetele ning riskirühma kuuluvatele inimestele kättesaadavad praegu ning ka tulevikus, mis tähendab kaitsevahendite, opioidisõltuvuse asendusravi, steriilsete süstalde ja nõelte kättesaadavuse tagamist ning HIV-testidest tekkiva ohu vähendamist;

  2. HIV ravimite väljastamine pikemaks perioodiks, vähemalt 3 kuuks ja rohkem;

  3. tagada vähekindlustatud isikute juurdepääsu teenustele, eemaldades selleks finantsbarjäärid (nt 5 eurot visiiditasu).

Olenemata sellest, et meie võrgustikus olevatele inimestele kehtivad rahvastikule antud üldised soovitused, on võrgustiku inimeste tervise hoidmiseks vajalik võtta kasutusele täiendavaid meetmeid, kuna nad on jätkuvalt haavatavam ühiskonna osa.

Olenemata ülemaailmsest keerulisest olukorrast ei väsi EHPV kaasa aitamast üldisele arengule ning toetab riigi meetmeid võitluses COVID-19 viirusega. Oma olukorra kergendamiseks ning teatud küsimuste lahendamiseks on oluline astuda dialoogi kohalike ühingutega, kuna nemad on igapäevaselt hõivatud tööga ühiskonnaliikmetega, kes kuuluvad riskigruppi.

Pandeemia paljastab lähitulevikus riigi poliitika haavatavamad kohad. Riik ei pööra alati vajalikul määral tähelepanu valitsusväliste organisatsioonide tegevusele – paljud ühingus ei ole veel tundnud pandeemia kõiki raskusi, kuid lähiajal ei suuda ilmselt enamik neist oma ülesandeid täielikult täita. Valitsusel on praegu meeles peamiselt majanduse toetamine, mistõttu laseb silmist valitsusväliste organisatsioonid, kes praegusel ajal võivad mängida olulist rolli.

EHPV ei kogu annetusi nagu enamik teisi sarnaseid ühinguid, mistõttu meie jaoks ei erine praegune olukord paljuski sellest, mis oli eelnevalt. Loodame, et olukord muutub ning mingeid meetmeid võetakse kasutusele ka valitsusväliste organisatsioonide toetuseks.

Võib juhtuda, et pandeemia muudab üldist suhtumist ühiskonna probleemidesse, mis on seotud viirustega. On äärmiselt oluline toetada neid, kes püüavad nendele probleemidele vastu seista olenemata olukorrast, isiku vanusest, soost ning teistest tunnustest. HIV-positiivsete on ammugi teada asjaolu, et viirused ei luba endasse kergelt suhtuda ning me loodame, et samale arusaamisele jõuavad kõik nii ühiskonnas.

COVID-19 ei ole üksnes tervishoiuprobleem, vaid on ka sotsiaal-majanduslik, sarnaselt HIV-le. EHPV kutsub kõiki inimesi üles aitama eranditult kaasa riigi ponnistustele ning andma oma panuse võitluses COVID-19 viirusega jälgides kõiki ettevaatusabinõusid ning vältides paanikat.

TEGUTSE KOHE!

COVID-19 kahtlusega või positiivse testitulemusega isik kahjude vähendamise asutuses

  • Koheselt sulgeda asutus, avada aknad ja ventileerida ruume ligi 1 tund. Seejärel pesta ja puhastada kõik pinnad  (lauad, lingid jne)  ühekordselt kasutatavate vahenditega ja desinfitseerimisvahenditega.

  • Ruume/pindu puhastav isik peaks kasutama maski, kummikindaid ja kitlit.

  • Kõik puhastuseks kasutatud vahendid peab peale protseduuri panema eraldi plastikkotti.

  • Peale seda peab isik korralikult pesema käsi.

  • Teavitage võimalusel kõiki ruumides viibinud kliente ja töötajaid (so kontaktseid) ning soovitage pidada enesekarantiini.

 

Kahjude vähendamise asutuses

  • Paiguta teavitussildid nii välisuksele kui ruumides, et teenuste osutamisel ei oleks ruumis korraga rohkem kui 1 klient ning teenuse osutamisel hoia kliendiga minimaalselt 1 meetrist distantsi (soovitavalt 2 meetrit).

  • Paiguta teavitussildid, et haigusnähtudega klient ei tohi siseneda kahjude vähendamise teenuseosutaja ruumidesse. Hädavajadusel (kliendil pole puhtaid süstimistarvikuid) palume kliendil helistada kahjude vähendamise töötajale ette ning puhaste süstimistarvikute üleandmine korraldatakse kontaktivabalt õues.