Eelmisel nädalal, teisipäeval, ehitati sotsiaalministeeriumi hoone ette takistusrada, asetati lauad, millele asetati hämmastavad prillid, viipekeele ABC , poksikindad ja läheduses kükitas juhtkoer. Kõik see nii , et inimesed saaksid kogeda, mis tunne on olla erivajadustega inimene. RusDelfi reporter külastas stseeni, rääkis aktsioonis osalejatega ja testis kõike enda peal.
Mittetulundusühing “Test Your Senses” (“Pane oma meeled proovile”) on tegelenud sellega, et see sobib kõigile tulijatele. A. simulatsioonid. Organisatsiooni juhi Christel Sohenbitzi sõnul kutsus sotsiaalministeerium nad üles näitama kõigile, kuidas puuetega inimesed end tunnevad. .
“Selliseid tegevusi pidades näitame, kuidas erivajadustega inimesed igapäevaste ülesannetega toime tulevad. Samuti on tänu sellistele simulatsioonidele võimalik jõuda lähemale arusaamisele, mida tuleks meie ühiskonnas paremaks muuta,” selgitas Sogenbitz. Ta rõhutas, et peaaegu kõik kohalviibijad on igasuguste piirangutega inimesed. Nii et selle sündmuse teine eesmärk on ületada hirmud ja stereotüübid.
Oli ka t. A. “valvurid”. Nad kindlustasid inimesi takistusraja läbimisel kiropraktikuga (manuaalne tool – õige nimi “ratastooli” asemel – umbes. RusDelfi).
Takistusrada
Sealt otsustasime alustada. See koosnes mitmest maantee maastikku jäljendavast kaldteest. Mõned valmistati väikese löögi kujul, teised olid piiride, juurte ja kaevanduste imitatsioon.
Väikese künnise ületamiseks peab kiropraktikuga inimene tagasi kalduma, ratastest mugavamalt haarama ja keha edasi liikuma. Seega rullub inertsiga üle väikese kõrguse. Kõlab lihtsalt? See pole nii. Harjumusest ei saanud seda teha ei esimesel ega kümnendal korral. Ja see ei tähenda, et tagasi kallutamine on lihtsalt hirmutav, isegi teades, et seal on inimene, kes teid kindlustab . Teel , mis simuleerib metsarada või väga halvasti tehtud kõnniteed kaevanduste ja aukudega, on jalutuskäru täielikult kinni jäänud. Võimalus , et inimene sellisest segadusest reaalses elus välja pääseb, läheneb nullile kui väsimusele ja ilmastikutingimuste halvenemisele.
Selle tulemusena sai takistusrada ületada ainult sama kindlustatu abiga, kes lükkas tagant, et aidata läbida. Reaalses elus ei ole puuetega inimesel alati sellist assistenti.
“Na troyechku”
Nagu üks kiropraktikus viibijatest meile ütles, pole tal sellises olukorras muud valikut, kui oodata möödujatelt abi või proovida end kiikuda, Et august välja saada. Mees jagas, et on olnud kiropraktikus 10 aastat. Kui küsiti , kuidas ta hindab meie linnaruumi, vastas ta – “kolmele”. See ei kõla nii halvasti, eriti viiepunktilisel skaalal. Kuid praktikas tähendab see, et inimesed on sunnitud iga päev silmitsi seisma sarnaste raskustega.
Tallinna vanalinn, mis meelitab aasta-aastalt ligi tuhandeid turiste, ei ole tegelikult piiratud liikumisvõimega inimesele absoluutselt kohanenud. “Seda saab parandada, asendades osa kõnniteest lamedate kaasaegsete plaatidega,” lisas vastaja.
Sait tallinn.ee esitab linna ligipääsetavuse kaardi, kus roheline näitab täisliiklusega teid, kollane osaline ja punane – selle täieliku puudumisega. Vanalinn, lisaks äärelinna tänavatele, on sellel kaardil mingil põhjusel hall koht ilma nimetusteta.
Tõlgitud vene keelsest allikast eesti keelde:
https://rus.delfi.ee/statja/120009708/polosa-prepyatstviy-prezervativy-i-bokserskie-perchatki-kakovo-eto-byt-chelovekom-s-osobymi-potrebnostyami
Eesti HIV-positiivsete võrgustik osaleb AIDS2022 konverentsil. Jälgige meie teateid sotsiaalvõrgustikes ning meie Facebooki ja Instagrami lehel.
