1. juuni pühade eelõhtul koguti Narvas, Jõhvis ja Tallinnas toidupakke sotsiaalselt raskes olukorras olevatele peredele, kellel on hetkel väga raske aeg. @EHPV HIV-positiivsete võrgustik koos sponsoritega Rahvaabi “Puhas süda” ja Heategevusfond „Südamete soojus“. Heategevusliikumine “Südamete soojus” muutis selle päeva väikeste printsesside ja printside jaoks paremaks ja rõõmsamaks. Kuid nähes nende õnnelikke nägusid, naeratusi, on nad nii võluvalt ilusad, saaksite aru, et see on väikseim asi, mida me võiksime nende heaks teha, ja tahaksime anda rõõmu ja õnne hetki veelgi rohkem. Raha ja karjäär pole ju nii oluline. Tähtis, et need on meie lapsed… Kindlasti hellitage lapsi, sest me ei tea milliseid katsumisi on elu neile ette valmistanud (Antoine de Saint-Exupery).

Täna tähistab kogu maailm 1. juunit lastekaitsepäevana. Selle püha tähistamise traditsioon pärineb aastast 1857, kui juuni teisel pühapäeval pidas Chelsea pastor dr Charles Leonard kirikus erilist teenistust lastele ja lastest. See päev sai tuntuks kui rooside päev, siis muudeti nimi lillepäevaks ja hiljem lastepäevaks.

Tervise Arengu Instituudi ja Terviseameti andmetel kipub HIV-nakkus Eestis vähenema, kuid on sotsiaalministeeriumi andmetel endiselt tõsine rahvatervise probleem. Aastatel 2013–2021 vähenes uute juhtude arv aastas kokku 60%. Eelmisel aastal diagnoositi Eestis 125 uut HIV-juhtu. Neist 11% nakatus süstimise teel ja 64% seksuaalselt. Aja jooksul on noorte seas vähem uusi juhtumeid, samas kui 30–39-aastaste osakaal on suurenenud.

Päeva hüüdlause on „Tubakas kahjustab südant: vali tervis, mitte tubakas!“

Maailma terviseorganisatsiooni WHO andmetel põhjustab tubakas maailmas igal aastal üle 7 miljoni surma, neist ligi miljoni puhul on põhjuseks passiivne suitsetamine.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) tubaka valdkonna eksperdi Tiiu Härmi sõnul on tubakas oluline riskifaktor südame isheemiatõve, insuldi ja perifeersete veresoonte haiguste kujunemisel, samuti on tubakas kantserogeense toimega, põhjustades vähki vähemalt 12 erinevas kehapiirkonnas. Euroopa võrdluses on meie suitsetama hakkamise vanus üks nooremaid ja seega on on oluline pöörata tähelepanu noorte kaitsmisele tubaka eest.

„Pole ühtegi organit, mida tubakakeemia ei kahjustaks,“ kinnitas Härm. “Tubaka tarvitamisest hoidumisel on aga 40% neist haigustest ennetatavad, järgides tervislikke eluviise. Kui oled füüsiliselt aktiivne, ei suitseta, ei  tarvita ülemäära alkoholi, toitud tervislikult, oled positiivse eluhoiakuga – on elukvaliteet parem ja haigused ei kimbuta.“

Suitsetamise kahjulikust mõjust inimese tervisele on palju räägitud, kuid vähem sellest, millised on tubakasuitsuses keskkonnas viibimise tagajärjed mittesuitsetaja tervisele.

„Inimesed arvavad ekslikult, et suitsetades teistest eemal lahtise akna juures, köögi tõmbekapi all või lahtise uksega rõdul, kaitsevad nad mittesuitsetajaid tubakasuitsu eest. Tuleb teada, et suitsetajad ise ei tunneta tubakahaisu ja et 80% mürgisest sigaretisuitsust on nähtamatu, paraku kandub suits ka väga lihtsalt ruumi tagasi,“ ütles Härm. „Ainuke viis enda lähedasi ja koduseid passiivse suitsetamise eest kaitsta, on mitte suitsetada nende läheduses, eluruumides ega autos. Tuleks loobuda suitsetamisest täielikult, et mitte kahjustada enese ja ümbritsevate inimeste tervist.“

Härmi sõnul on suitsetamine sõltuvus, millest vabanemine võib olla keeruline, kuid see on võimalik. Tubakatarvitamisel on vähemalt 3 sõltuvuse komponenti – sõltuvus nikotiinist, tegevusest ja sotsiaalsest keskkonnast. Alustuseks võiks oma nikotiinisõltuvuse tõsidust testida www.tubakainfo.ee lehel (http://www.tubakainfo.ee/loobu-suitsetamisest/testi-oma-nikotiinisoltuvust/) , seejärel võtta vastu otsus tubakast loobumiseks ja viia see ka ellu.

https://hol.ee/31-mai-on-ulemaailmne-tubakavaba-paev-419

Loe edasi

Traditsiooniliselt iga aasta maikuu kolmandal pühapäeval tähistatava aidsiohvrite mälestuspäeva eelõhtul pöördub Eesti HIV-positiivsete võrgustik (www.ehpv.ee) Eestimaa rahva, riigi valitsuse ja linnade omavalitsuste poole.

Praegused ajad on keerulised meie kõigi jaoks. Kutsume Teid üles pöörama tähelepanu inimestele, keda mõjutavad HIV ja AIDS ning kes vajavad meie üleüldist toetust.

40 aastat võitlust HIV-epideemiaga on kogemus, mis rajaneb inimõigustel ja kogukonna vajadustega arvestaval tegevusel — teguritel, mis on äärmiselt olulised võitluses mis tahes epideemiaga. Samuti on selleks, et haiguse pandeemilisele levikule kiiresti ja tõhusalt vastu seista, vaja luua usaldus haigusest mõjutatud inimeste kogukonna, riiklike struktuuride ja tervishoiusüsteemi vahel.

Võime öelda, et viirused on üle võtnud meie teadvuse ja meie elud, kuid oluline pole mitte viirus ise, vaid selle tagajärjed stigmatiseerimine (häbimärgistamine) ja diskrimineerimine (õiguste piiramine ja kaotamine). Kui oleme „nakatunud“ nende tagajärgedega, muutuvad oluliseks küsimused nagu mis värvi on inimese nahk, mis soost ta on, kui vana ta on, millised on tema sooidentiteet, suguline sättumus, usutunnistus ja rahvus, kas ta on nakatunud mõnda haigusesse, jne. Mida sügavamale meie teadvusse selline vaimne viirus tungib, seda varmamad oleme käituma eelarvamuslikult, ebaõiglaselt ja vägivaldselt, mistõttu jääbki häbimärgistatud inimene oma probleemiga üksi.

HIV-nakatumuse püsivalt kõrge tase, uute nakatumisjuhtumite ilmnemise vaibumatu kasv, HIV-positiivsete inimeste üldhulga kasv, nakkuse „vananemine“ ja epideemia ülekandumine haavatavatelt rahvastikurühmadelt kogu elanikkonnale sugulisel teel nakatumiste hulga kasvu tõttu on tänane tegelikkus.

Nüüdismeditsiini edusammud on võimaldanud HIV-nakkuse ümber lahterdada surmavast haigusest krooniliseks tervisehäireks. HIV-positiivsed inimesed, kes on õigeaegselt alustanud ravi retroviirusvastaste e ARV-ravimitega ja järgivad arsti ettekirjutusi, võivad elada kaua ja täisväärtuslikult. AIDSile puudub küll ravim, kuid haiguse kulgu on siiski võimalik pidurdada. Tänu sellele, et Eestis on retroviirusvastased ravimid kättesaadavad, tuleks HIVi/AIDSi käsitleda haigusena, mitte surmaotsusena.

Meie ühise arusaama kohaselt tuleks saavutada olukord, kus uusi HIV-nakatumisi ei esine, HIV-positiivseid inimesi ei diskrimineerita ja mitte keegi ei sure AIDSi, kuid see nõuab investeeringuid ning seda, et nii riigiametnikud kui ka inimesed ise antud teemal avalalt ja ausalt sõna võtaksid.

Kui me mõistame, kui suurel määral viirused meie elusid mõjutavad, teeme kõik selleks, et nakatumise riski vähendada.

Soovime avaldada toetust kõigile, kes on kaotanud sugulasi, sõpru ja tuttavaid, ja palvetame koos nende eest, keda enam meie hulgas ei ole. Alates epideemia tuvastamisest 1980. aastatel on AIDSi ja sellega seonduvatesse haigustesse surnud üle 32 miljoni inimese, mis on kaasa toonud parandamatuid kaotusi, miljonite laste orvuks jäämist ja veelgi suurema hulga elude purunemist.

Tänavu möödub 40 aastat esimesest aidsiohvrite mälestuspäeva tähistamisest 1983. aastal pärast seda, kui võitlus toona veel vähe tuntud viirusega oli väldanud juba mitu aastat. Soovime, et kõik inimesed mõtleksid tol päeval sellest, et HIV-nakkus võib mõjutada igaüht meist, sh isiklikult neid endid. Loodame, et sel päeval jõuab see mõte Teieni.

AIDSi tõttu surnud inimeste mälestamiseks ühinege meiega 21. mail järgmistes kohtades.

TALLINNAS

21. mail

Sallivuslindi kujuliselt paigutatud küünalde süütamine aidsiohvrite mälestuseks

Aeg ja koht: kl 12.00 Tammsaare pargis

NARVAS

21. mail

Sallivuslindi kujuliselt paigutatud küünalde süütamine aidsiohvrite mälestuseks

Aeg ja koht: kl 12.00 Narva Haigla peahoone ees

Eraviisiliselt võib igaüks mälestuspäeva tähistada järgmiselt.

1. Läitke mälestusküünal terrassil, rõdul, aias või mis tahes Teile sobivas paigas.
2. Mälestage AIDSi surnud sugulasi, sõpru ja tuttavaid ning palvetage nende eest.
3. Jagage meiega oma mälestusi ja fotosid suhtlusvõrkudes ja lisage neile meie teemaviited #ehpv või @EHPV – Eesti HIV-positiivsete võrgustik

Täiendav teave:

vene keeles +372 5870 6070

eesti keeles +372 5557 8131

inglise keeles +372 5781 6023

E-post: ehpv@ehpv.ee

 

Teiega sel keerulisel perioodil solidaarsuses,

 

Eesti HIV-positiivsete võrgustik

PRESSITEADE

LGBT-vaenu vastasel päeval toimub Tammsaare pargis meeleavaldus

Kolmapäeval, 17. mail tähistab Q-Space’i kollektiiv rahvusvahelist homo-, bi- ja transvaenu vastast päeva meeleavaldusega Tammsaare pargis. Meeleavalduse eesmärk on tuua tähelepanu LGBT+ inimeste vastasele vägivallale ning näidata üles üksmeelt LGBT+ ukrainlastega. 

“Kuigi napp enamus Eesti kodanikest toetab samast soost paaride õigust abielluda, ei alga ega lõpe LGBT-õiguste eest seismine vaid abieluga. Hetkel toimuv avalik arutelu LGBT-õiguste üle on taas pinnale toonud terve rea homo- ja transvaenulikke hirme, millele tähelepanu pöörata,” seletas kvääraktivist ja Q-Space’i liige Heinrich Sepp.

Esimest rahvusvahelist LGBT-vaenu vastast päeva (IDAHOTB) tähistati 2005. aastal ning seda on ametlikult tunnustanud mitmed riigid, kohalikud võimud ja rahvusvahelised institutsioonid. Kuupäevaga tähistatakse Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) otsust 1990. aastast, millega eemaldati homoseksuaalsus rahvusvahelisest haiguste klassifikatsioonist.

Q-Space’i näol on tegemist uue kultuuriprojektiga Eestis, mis on pühendatud kväärkogukonnale ja inimõigustele. Projekti raames korraldatakse igal kuul LGBTQ teemadega seonduvaid filmilinastusi, arutelusid, seminare ja muidki üritusi.

Meeleavaldus leiab aset kolmapäeval, 17. mail kella 18.00-19.00 Tallinna kesklinnas Tammsaare pargis ning toimub eesti, vene ja inglise keeles.

Üritus Facebookis: https://www.facebook.com/events/553388196713436

Q-Space Instagram: https://www.instagram.com/qspace.ee/

Q-Space Facebook: https://www.facebook.com/qspace.ee

Q-Space Telegram: https://t.me/qspace_ee

Kontakt:

Heinrich Sepp

Q-Space pressijuht

+372 5656 5599

Krista Mägi on pereterapeut asutuses MTÜ Perenõustamine ja sotsiaaltöötaja Viljandi Haigla Alkokabinetis. Pikalt on vabatahtlikuna tegutsenud EHPV-s. Pereterapeudina keskendub raskuste peredele kus on teismelised lapsed või alkosõltuvusega pereliikmed. On palju teinud koolitusi sõltuvuse ja kaassõltuvuse alal.

Projekti estileb: Eesti HIV-positiivsete võrgutik ning toetab projekti: Tallinna Linnavalitsus.