Projekti “Protection through Mobility: An Emergency Response to Hostility” raames viidud läbi uuring humanitaarviisasüsteemide rakendamisest Euroopa Liidu ja Schengeni ala liikmesriikides.

“MTÜ Eesti HIV-positiivsete Võrgustik tellimusel on projekti “Protection through Mobility: An Emergency Response to Hostility” raames viidud läbi uuring humanitaarviisasüsteemide rakendamisest Euroopa Liidu ja Schengeni ala liikmesriikides. Uuringu tulemuste esitlus toimus 20. oktoobril 2021 ning uuringu viisid läbi Liina Laanpere ja Lehte Roots.” 

Käesolevas uuringus analüüsiti humanitaarviisasüsteemide rakendamist Euroopa Liidu ja Schengeni ala liikmesriikides ning tehti soovitusi humanitaarviisasüsteemi loomiseks Eestis. Humanitaariviisade all mõeldakse viisasid, mis võimaldavad kolmandate riikide kodanikel pöörduda EL-i või Schengeni riigi saatkonna poole, taotleda humanitaarsetel alustel viisat, siseneda seaduslikult riigi territooriumile ja paluda rahvusvahelist kaitset.

Uuringu esimeses osas tutvustatakse õigusraamistikku Euroopa Liitu sisenemisega seoses, sealhulgas varjupaigataotlejatele saadaval olevaid võimalusi. Teises osas antakse ülevaade olemasolevatest humanitaarviisade süsteemidest EL-i/Schengeni riikides ning analüüsitakse parimaid praktikaid. Kolmandas osas antakse ülevaade Eestis kehtivatest asjakohastest seadustest ning antakse soovitusi, kuidas kohandada
humanitaarviisade parimaid praktikaid Eesti seadusandlusesse.

Humanitaarviisade praktikaid hinnatakse võttes arvesse Euroopa Parlamendi 2018. aasta raportis 148´ soovitatud kriteeriume. Selgitatakse ka humanitaarviisade kättesaadavust erinevatele varjupaigataotlejate rühmadele, mitte üksnes konfliktipiirkondadest põgenevatele inimestele, vaid ka varjupaigataotlejatele, kes põgenevad tagakiusamise eest LGBTI+ kogukonda kuulumise või HIV-positiivne olemise tõttu.

Riigid, mille praktikat detailsemalt analüüsiti, olid Šveits, Poola, Leedu, Läti, Belgia, Saksamaa ja Prantsusmaa. Praktikas väljastavad ainult Šveits ja Belgia humanitaarviisasid järjepidavalt erinevate riikide varjupaigataotlejatele, seejuures mitte ainult kindlate riikide kodanikele või ainult erakorralistele juhtumite puhul. Samas Belgia praktika põhineb pigem otsustajate diskretsioonil kui selgetel ja reguleeritud suunistel. Poola, Leedu ja Läti seadused näevad ette üldise humanitaarviisade väljastamise võimaluse – viisa võib väljastada, kui riiki sisenemine on vajalik humanitaarsetel põhjustel, riigi huvide või rahvusvaheliste kohustuste tõttu – kuid praktika paistab olevat piiratud kindlate olukordadega, mille on otsustanud valitsus, ilma selgete kriteeriumiteta. Viimaste aastate jooksul on nimetatud riigid humanitaarviisa väljastamise võimalust kasutanud näiteks poliitilise tagakiusamise eest põgenevate Valgevene kodanike puhul. Prantsusmaa puhul on võimalus humanitaarviisade väljastamiseks olemas, kuid täpsed tingimused on reguleerimata ja praktika piirdub peamiselt ettemääratud riikide kodanikega, nagu näiteks Süüria ja Iraak. Saksamaa praktiseerib erinevaid humanitaarprogramme rahvusvahelise kaitse saajate vastuvõtmiseks, samuti on Saksamaal olemas õiguslik võimalus välismaalasi vastu võtta humanitaarsetel alustel antava elamisloa alusel, kuid seda kasutatakse ainult erandlikel juhtudel.

148 Euroopa Parlament, Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon, Raport soovitustega komisjonile humanitaarviisade kohta
(2018/2271(INL)), 04.12.20180, https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/A-8-2018-0423_ET.html (15.07.2021)

Analüüsi tulemusel tuvastati, et Šveitsi humanitaarviisade süsteem oleks parim praktika, mida näiteks võtta. Oluline on märkida, et Šveitsi seadusandlus annab selge aluse humanitaarviisade väljastamiseks spetsiaalselt varjupaigataotlejatele, nimelt, kui isiku elu või füüsiline puutumatus on päritoluriigis otseselt, tõsiselt ja konkreetselt ohustatud. Nagu enamik teisi riike, väljastab Šveits varjupaigataotlejatele humanitaarviisana pikaajalisi (D) viisasid (samas võimaldab Šveitsi seadusandlus lisaks väljastada piiratud territoriaalse kehtivusega lühiajalisi Schengeni viisasid muudel humanitaarsetel põhjustel). Menetlus ja kriteeriumid on avalikud, kuigi teavet ei jagata riigiasutuste kaudu, vaid valitsusvälise organisatsiooni Šveitsi Punase Risti kaudu, mille üks ülesanne on nõustada potentsiaalseid taotlejaid. Šveitsis on humanitaarviisa taotlemine tasuta, sarnaselt Poola ja Leedu skeemidele Valgevene kodanike jaoks. Punase Risti poolt Šveitsile antud soovitustes juhitakse tähelepanu vajadusele luua eraldi humanitaarviisade taotlusvorm, samuti sellele, et teave taotluste esitamise võimaluse kohta oleks kättesaadav saatkondade veebilehtedel. Samuti on Punane Rist soovitanud, et taotlusi peaks olema võimalik esitada elektrooniliselt ning taotluste tagasilükkamine peaks olema põhjendatud ja konkreetne, et taotlejad saaksid aru, kas on põhjust edasi kaevata. Belgia näitel võib prognoosimatus vähendada süsteemi tõhusust ning suurendada halduskoormust, kui apellatsioonkaebusi
esitatakse tingimuste ebaselguse tõttu.

Eestis reguleerib viisade väljastamist välismaalaste seadus 149. Välismaalaste seaduse kohaselt väljastab Eesti kolme liiki viisasid: lennujaama transiidiviisa; lühiajaline viisa ja pikaajaline viisa. Lennujaama transiidiviisa ja lühiajalise viisa võib väljastada Euroopa Liidu viisaeeskirjas sätestatud alustel. Pikaajalise viisa võib välismaalasele anda ühe- või mitmekordseks ajutiseks Eestis viibimiseks, kehtivusajaga kuni kaksteist kuud. Välismaalaste seadus ei näe ette võimalust viisade väljastamiseks humanitaarsetel kaalutlustel. Samas praktikas tehakse erandeid viisa andmise kriteeriumitest humanitaarsetel kaalutlustel rahvusvahelise kaitse saajate perekonnaliikmete viisade puhul 150.

Uuringus tuvastati, et humanitaarviisade väljastamiseks on kaks õiguslikku võimalust –piiratud territoriaalse kehtivusega lühiajaline Schengeni (C) viisa, mis põhineb EL-i viisaeeskirja artiklis 25 sätestatud erandil 151, või pikaajaline (D) viisa, mida reguleeritakse riiklikul tasandil. Lühiajalise viisa puhul viitab välismaalaste seadus EL-i viisaeeskirjale. Humanitaarviisade jaoks võib sobivamaks pidada pikaajalist (D) viisat, kuna seda saab reguleerida riiklikul tasandil ning seda võimalust kasutavad ka enamik teistest humanitaarviisasid väljastavatest EL-i/Schengeni riikidest. Samas võib jätta avatuks võimaluse väljastada mõlemat tüüpi viisasid humanitaarkaalutlustel, nagu seda on teinud mitmed teised riigid (näiteks Šveits, Leedu, Poola).

Šveitsi näidet järgides on oluline, et varjupaigataotlejatele antava humanitaarviisa jaoks oleks olemas konkreetne õiguslik alus. Praegu on välismaalaste seaduse §-s 62 loetletud viisade väljastamise tingimused, mille kohaselt pikaajalise viisa võib anda välismaalasele, kui tal on kehtiv reisidokument; tema Eesti pikaajalise viisa taotlemise eesmärk on põhjendatud; tal on piisavad rahalised vahendid, et katta majutus- ja viibimiskulud Eestis viibimise ajal ning pöörduda tagasi oma päritoluriiki või transiidiriiki; tal on kehtiv tervisekindlustusleping.

149 Riigi Teataja, Välismaalaste seadus, 09.12.2009, https://www.riigiteataja.ee/akt/108072021017 (31.08.2021)

150 Euroopa rändevõrgustiku (EMN) Eesti kontaktpunkt, Family Reunification of TCNs in the EU: National Practices, Estonian national re-
port, Tallinn 2016, https://www.emn.ee/wp-content/uploads/2019/02/ee-20120402-familyreunificationstudy-final-en.pdf (31.08.2021)

151 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määrus (EÜ) nr 810/2009, 13. juuli 2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri),
OJ L 243, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32009R0810&from=en (31.08.2021)

Seda sätet võiks täiendada erisättega humanitaarviisade kohta, nagu seda on tehtud ka muude olukordade puhul (lühiajalise töötamise, õpingute ja iduettevõtluse jaoks). Kõige üldisem versioon uuest sättest võiks anda võimaluse väljastada viisasid humanitaarsetel kaalutlustel, nagu on sätestatud Läti, Leedu ja Poola seadustes. Šveitsi eeskujul võiks uus säte olla ka konkreetsem — näiteks võiks säte täpsustada, et humanitaarviisasid võib anda välismaalastele, kelle puhul on alust arvata, et nad kvalifitseeruvad pagulaseks või täiendava kaitse saajaks rahvusvahelise kaitse andmise seaduse tähenduses 152.

Välismaalaste seaduse kohaselt kehtestab viisaasjade korraldamise praktilised juhised valdkonna eest vastutav minister määrusega kooskõlastatult Välisministeeriumiga 153. Seetõttu võiks eraldi määrus reguleerida ka humanitaarviisade nõudeid ja menetlust.

Tuginedes kehtivatele asjakohastele määrustele ja võttes näiteks Šveitsi humanitaarviisade süsteemi,
peaks määrus sisaldama järgnevaid aspekte:

  • Humanitaarviisa taotlemisel esitatavad andmed ja dokumendid
  • Menetluse etapid (taotluse ja dokumentide esitamine, vestlus, viisa väljastamine)
  • Taotluse hindamise kriteeriumid
  • Taotluse menetlemise aeg
  • Apellatsiooni esitamise võimalus

Vastavalt riigilõivuseadusele tasutakse pikaajalise viisa taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 100 eurot 154. Riigilõivuseadus näeb samuti ette, et isikud, kes sisenevad Eestisse humanitaarsetel kaalutlustel või rahvusvaheliste kohustuste alusel või vastavalt rahvusvahelistele tavadele, on vabastatud riigilõivu tasumisest 155. Seetõttu ei ole vajalik muuta riigilõivuseadust, et luua varjupaigataotlejatele erand, kuid humanitaarviisasid puudutavas määruses või juhistes saatkondadele peaks riigilõivust vabastamise võimalus mainitud olema, et tagada ühtlane praktika.

Humanitaarviisale kvalifitseerumise tingimused võiks tugineda välismaalastele rahvusvahelise kaitse andmise seadusesele. Teised riigid, näiteks Šveits, Belgia ja Prantsusmaa, on lisaks võtnud arvesse sidemeid riigiga ning taotlejate erilist haavatavust. Sellisel juhul tuleks need tingimused samuti määruses täpsustada ja avalikustada, et taotlejatel oleks oma taotluse väljavaate kohta selge ettekujutus. Samuti oleks vajalik luua saatkondadele selged suunised, mis aitaksid kaasa ühtlasele praktikale ja hõlbustaksid selgelt põhjendamatute taotluste välja filtreerimist.

Nagu rõhutas Euroopa Parlament 2018. aasta raportis soovitustega humanitaarviisade kohta, peaksid taotlusi hindama varjupaigaõiguses pädevad töötajad. Selle tagamiseks oleks mõistlik võtta eeskuju Belgia süsteemist, kus humanitaarviisade taotlused edastatakse hindamiseks riiklikele asutustele, mis menetlevad varjupaigataotlusi. Eesti puhul on selleks asutuseks Politsei- ja Piirivalveamet, seega võiks humanitaarviisade taotlused edastada Politsei- ja Piirivalveametile, mis menetleks taotlusi ja teeks otsuseid.

152 Riigi Teataja, Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus, § 4, 14.12.2005, https://www.riigiteataja.ee/akt/117062020004
(31.08.2021)
153 Riigi Teataja, Välismaalaste seadus, § 101, 09.12.2009, https://www.riigiteataja.ee/akt/108072021017 (31.08.2021)
154 Riigi Teataja, Riigilõivuseadus, § 276 (2), 10.12.2004, https://www.riigiteataja.ee/akt/125062021005 (31.08.2021)
155 Riigi Teataja, Riigilõivuseadus, § 39 (2), 10.12.2004, https://www.riigiteataja.ee/akt/125062021005 (31.08.2021)

Arvestades Eesti saatkondade piiratud arvu maailmas, oleks mõistlik rakendada taotluste eelhindamist sarnaselt Šveitsiga. On selge, et taotlejatel on taotlusprotsessi jooksul vaja isiklikult külastada Eesti saatkonda, et anda sõrmejäljed ning sisestada viisa reisidokumenti, kuid eelhindamise etapi saaks läbi viia elektrooniliselt. See annaks taotlejatele aimu oma võimalustest ja ennetaks asjatuid ohtlikke reise. Oluline on ka saatkondade veebilehtedel avaldada info humanitaarviisade taotlemise võimaluse, nõuete, tingimuste ja korra kohta. Täpse info kättesaadavaks tegemine muudab menetluse tulemuse taotlejate jaoks prognoositavamaks ning vähendab seega ametiasutuste halduskoormust info jagamisel ja taotluste menetlemisel.

Kokkuvõtteks oleks soovitatav välismaalaste seadust täiendada sättega, mille võiks sõnastada järgmiselt:

§ 626. Viisa väljastamine humanitaarkaalutlustel
Välismaalasele võib anda pikaajalise või lühiajalise viisa riiki sisenemiseks humanitaarsetel põhjustel, riigi huvidest või rahvusvahelistest kohustustest tulenevalt. Seda sätet võiks veel täpsemaks muuta järgnevalt: «Välismaalasele, kes ei vasta üldistele viisanõuetele, võib põhjendatud juhtudel anda viisa Eestisse sisenemiseks humanitaarsetel kaalutlustel, eriti, kui on alust arvata, et ta kvalifitseerub pagulaseks või täiendava kaitse saajaks välismaalastele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse tähenduses».

 

 

Rahvusvaheline vabatahtlike päev 5 Detsember

Tule vabatahtlikuks!
ANNA ENDAST MEILE TEADA! Organisatsioonina hindame me kõrgelt vabatahtlike panust.
Kui oled huvitatud meie tegevuses vabatahtlikuna kaasa löömast, siis pane ennast kirja EHPV

2021. aasta päeva teema: “Tegutsege nüüd vabatahtlikuna parema tuleviku ehitamiseks”
Püüame inspireerida inimesi, olgu nad otsustajad või tavakodanikud, tegutsema inimeste ja planeedi parimates huvides.
Rahvusvahelist vabatahtlike päeva peetakse iga aasta 5. detsembril, et tunnustada ja levitada teadlikkust vabatahtlike, sealhulgas ÜRO vabatahtlike väsimatust tööst kogu maailmas. Vabatahtlikud astuvad iga päev samme tagamaks, et haavatavad elanikkonnarühmad osaleksid kliima kaitsmise ja säästva arengu eesmärkide saavutamise nimel.
Vabatahtlikud kaasavad kogukondi ja loovad inimkeskse liikumise, et aidata ehitada meie kõigi paremat ja turvalisemat tulevikku. Vabatahtliku tegevuse julgustamine, tunnustamine ja arendamine on kogukondade ja maailma võrdsema ja kaasavama tuleviku loomise oluline osa.

Suur tänu vabatahtlikele ennastsalgava töö ja inimeste abistamise eest.
Aidake meil neid sõnumeid levitada ja osaleda kampaanias vabatahtlikuna:
– Postitage foto, video või graafiline materjal, kus näitate, mida teete meie ühise tuleviku nimel. Sotsiaalmeedia ressursse leiate siit.
– Paluge oma sõpradel vabatahtlikuna osaleda. Selleks kasutage hashtage #passiton #volunteernow # IVD2021.
International Volunteer Day logo
Kas sa teadsid?
70% vabatahtlike tööst ei ole seotud ühegi organisatsiooniga. See töö on mitteametlik ja selle eesmärk on parandada tavaliste inimeste positsiooni oma kogukonnas.
Vabatahtlik tegevus võimaldab hoida inimestega regulaarset kontakti ja aitab luua usaldusväärse tugisüsteemi, mis omakorda kaitseb stressi ja depressiooni eest.
Uuringud näitavad, et vabatahtlik tegevus aitab teil saada ihaldusväärsemaks ühiskonnaliikmeks.

 

Jaan Pliznik/EHPV HIV-kogemusnõustaja

#ehpv #estonia #hiv #aids #community #plwhiv #tallinn #health #Mental #support

EHPV Eesti HIV-positiivsete võrgustik esitleb: Kõik HIV-iga elavad inimesed peaksid jõudma ravini ning nende jaoks peaksid olema kättesaadavad vajalikud tugiteenused.

Ülemaailmne AIDSi vastu võitlemise päev aastal 2021 — lõpp ebavõrdsustele! Lõpp AIDSile! Lõpp pandeemiatele! Lõpp COVID-19-le!

Ülemaailmne AIDSi vastu võitlemise päev aastal 2021 — lõpp ebavõrdsustele! Lõpp AIDSile! Lõpp pandeemiatele! Lõpp COVID-19-le!

AIDSi esmakordsest kirjeldamisest möödus tänavu 40 ja HIV-epideemia algusest Eestis 20 aastat. Hoolimata olemasolevatest teadmistest ja kogemustest kujutab HIV inimkonnale jätkuvalt globaalset ohtu ning riikide tõotused teha AIDSile lõpp aastaks 2030 on seni jäänud vaid eesmärgiks. Me ei olnud valmis ohtliku COVID-19-viirushaiguse esilekerkimisega seonduvaks uueks reaalsuseks sotsiaalmajandusliku kriisi taustal, nagu ka mitte kaootilisteks ja koordineerimatuteks püüdlusteks selle tagajärgi kõrvaldada.

  1. detsembril — rahvusvahelisel AIDSi vastu võitlemise päeval — ühineb Eesti HIV-positiivsete võrgustik (EHPV) ÜRO üleskutsega teha ühiseid pingutusi ebavõrdsuste kõrvaldamiseks ning selle tagamiseks, et vajalikud ravi- ja tugiteenused oleksid kättesaadavad kõigile inimestele hoolimata soost, rassist, rahvusest ja sissetuleku suurusest.

Meie hinnangul peame me selleks, et AIDSi ja COVID-19 elimineerimise ühised pingutused mobiliseerida, võitlema majanduslike, ühiskondlike ja juriidiliste ebavõrdsuste vastu. Poliitilisi, majanduslikke ja ühiskondlikke muudatusi on vaja selleks, et pakkuda kaitset eelkõige just ühiskonna marginaliseeritud, haavatavale osale — kõigile neile, kes ei suuda ennast ise kaitsta ja kannatavad pandeemia tõttu keerulistes elamistingimustes.

Meie, HIV-positiivsed inimesed, teame, kuidas AIDSile lõpp teha, nagu me teame ka, millised on need ebavõrdsused, mis pandeemiate elimineerimist takistavad.

Ebavõrdsuste, vaesuse ja teadlikkuse puudumisega võitlemiseks ning pandeemiate ohjeldamise ühise strateegia väljatöötamiseks praegu ja tulevikus soovitame rakendada meetmeid nagu tervishoiu rahastamine ja tervishoidu investeerimine, sootundlik lähenemine, hädavajalike töötajate palkade tõstmine, võrdväärne juurdepääs elu päästvatele ravimitele ja tehnikatele ning ebavõrdsuseid paljastavate andmetöötlussüsteemide juurutamine.

Ülemaailmset AIDSi vastu võitlemise päeva tähistas Maailma Tervishoiuorganisatsioon WHO esimest korda 1998. aastal ja pärast seda oleme me saavutanud paljugi. Nüüdismeditsiini edusammud on võimaldanud HIV-nakkuse surmatõvest ümber lahterdada krooniliseks haiguseks. Patsiendid, kes alustavad retroviirusvastast e ARV-ravi õigeaegselt ja järgivad kõiki arsti ettekirjutusi, võivad elada kaua ja täisväärtuslikult. AIDSile pole küll veel leitud ravi, kuid selle kulgu on võimalik pidurdada. Praegu soovime me rohkem kui kunagi varem mobiliseerida kõik pingutused ja suunata need häbimärgistamise, diskrimineerimise ja inimõiguste rikkumise väljajuurimise poole, nagu ka tõsiasja, et me kõik oleme haavatavad, selgema teadvustamise poole. Meil on vaja avatud dialoogi, võrdset juurdepääsu kõigile võimalikele ennetuse ja spetsialistide abi vormidele ning kogukonna toetust.

Kutsime teid 1. detsembril meiega ühinema ja väljendama solidaarsust HIV-positiivsete inimestega ning avaldama lugupidamist nende mälestusele, kes on AIDSi või COVID-19 tõttu surnud.

  1. Läitke mälestusküünal terrassil, rõdul, aias või mujal Teile sobivas kohas.
  2. Meenutage AIDSi või COVID-19 tõttu meie hulgast lahkunud pereliikmeid, sõpru ja tuttavaid ning palvetage nende eest.
  3. Jagage oma mälestust koos fotoga meie suhtlusvõrkudes ja ärge unustage lisamast teemaviidet #ehpv või @EHPV – Eesti HIV-positiivsete võrgustik.

Samuti olete oodatud järgmistele avalikele kogunemistele.

 

TALLINN

  1. a 1. detsembril

Sallivuslindi kujuliselt pagutatud küünalde läitmine AIDSi tõttu surnud inimeste mälestuseks. Aeg ja koht: 12.00 Superministeeriumi hoone (Suur-Ameerika 1) ees.

NARVA

  1. a 1. detsembril

Sallivuslindi kujuliselt pagutatud küünalde läitmine AIDSi tõttu surnud inimeste mälestuseks. Aeg ja koht: 12.00 Peetri platsil.

JÕHVI

  1. a 1. detsembril

Sallivuslindi kujuliselt pagutatud küünalde läitmine AIDSi tõttu surnud inimeste mälestuseks. Aeg ja koht: 12.00 Keskväljakul.

 

KONTAKTID

Tallinn

Latšin Alijev, +372 5870 6070- vene keeles

Vassili Skripkin, +372 5678 7838 ; Kadi Viljak, +372 510 0504 – eesti keeles

Viktoria Pressman, +372 58477979 – inglise keeles

Narva

Jekaterina Smirnova,  +372 5557 8131

Jõhvi

Natalja Slobožaninova, +372 5616 7097

 

Latšin Alijev

Direktor

E-mail latsin.alijev@ehpv.ee

Mob (+372) 5870 6070

Rävala puiestee 8-1014, 10143 Tallinn

http://www.ehpv.ee

www.facebook.com/ehpv.ee

EATG kogukonna stigma uuring

Uuringule vastamiseks vajutage bännerile. Tänan tähelepanu eest!
ECDC/EATG/AAE/CSF
Uuring HIViga elavate inimeste seas esineva häbimärgistamise kohta

Euroopa AIDSi ravirühm (EATG), AIDSi vastu võitlemise Euroopa töörühm (AIDE) ning ELi HIV/AIDSi, hepatiidi ja tuberkuloosi kodanikuühiskonna foorum (CSF) teevad koostööd Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusega (ECDC), et mõista Euroopas ja Kesk-Aasias HIVi nakatunud inimeste häbimärgistamise kogemusi. Kui te elate HIV-nakkusega, võite sellele küsitlusele vastamisel abiks olla.

 

Küsitlus on anonüümne ja konfidentsiaalne. Osalejate tuvastamist võimaldavat teavet ei koguta. IP- aadresse samuti ei salvestata.

 

Küsitlusele vastamiseks kulub 10-20 minutit ning küsimused keskenduvad teie kogemustele seoses HIViga seotud häbimärgistamise ja diskrimineerimisega.

Euroopa HIV ja hepatiidi testimisnädal

Käes on aeg muuta testimissüsteemid paindlikumaks ja uuenduslikumaks, enese- ja kiirtestimine jõukohaseks meditsiiniharidust mitteomavatele koolitatud spetsialistidele — pooltargumendid, väljakutsed ja perspektiivid.

Tervitame Euroopa HIV ja hepatiidi testimisnädala (ETW) jätkuvaid pingutusi:

1) kättesaadava ja tõhusa, kõikehõlmava, õigustel põhineva, turvalise, anonüümse ja vabatahtliku HIV ja hepatiidi testimise tagamiseks;

2) varajasele diagnostikale, ravile ja hooldusele ülemineku abistamiseks ning informeerituse suurendamiseks takistustest, millega puutuvad kokku rahvastiku võtme- ja enimpuudutatud grupid, kes otsivad ja saavad juurdepääsu HIV ja hepatiidi testimisele ja ravile.

Siiski on Eestis HIV ja C-hepatiidi raviks antiretroviirusravi saavate inimeste arv endiselt ebapiisav. Eesti HIV-positiivsete võrgustiku esindajad arvavad, et tarvis on muudatusi, mis saavad olema võimalikud vaid tänu tsiviilühiskonna ja tervishoiusüsteemi tihedale koostööle, eelkõige aga kohalikele HIV ja C-hepatiidi testimisprogrammidele, tervishoiutöötajate ja sotsiaalselt oluliste haiguste sfääris töötavate valitsusväliste organisatsioonide esindajate koolitamisele.

Eestis HIV ja hepatiidi epideemia lõpetamise ühe tingimusena tuleb tervishoiuteenused delegeerida ühiskondlikele organisatsioonidele, kaasa arvatud arstide ja tervishoiutöötajate jõupingutuste ühendamine kohapeal, samuti suurema tegevusvabaduse andmine HIVi ja muude haigustega kokku puutuvatele ühiskondlikele organisatsioonidele ja võtmeühendustele.

http://www.testingweek.eu/ckfinder/userfiles/files/2021/FINAL%20theme%20statement%20ETW%20November2021.pdf

PRESSITEADE välinäitus “Jälle see pandeemia!”

Eesti HIV-Positiivsete võrgustik koos Tervise muuseumiga esitleb:

PRESSITEADE

Eesti Tervisemuuseum

3.11.2021

Tervisemuuseumi uus välinäitus meenutab meditsiini võite viimase sajandi pandeemiate ohjeldamises

 

Tervisemuuseum avab täna Tallinna Sadamas uue välinäituse “Jälle see pandeemia!”, mis vaatleb 20. sajandi nakkushaigusi ja nendega toimetulekut. Lisaks on näitus nähtav ka virtuaalselt.

 

Alates tänasest saab näha Tallinna Sadamas Eesti Tervisemuuseumi välinäitust “Jälle see pandeemia!”. Näitus jutustab piltide, teksti ja statistika kaudu 20. sajandi pandeemiate ajalugu, kus vaatluse alla tulevad viirused gripist HIV-ni ning vaktsineerimise edulood. Lisaks välinäitusele on “Jälle see pandeemia” nähtav Tervisemuuseumi esimese virtuaalnäitusena.

 

Näituse kuraator Anna Rinaldo räägib teema akuutsusest: “Pilguheit lähiajalukku on oluline mõistmaks, et pandeemiad pole midagi erakordset, vaid alati inimkonnaga käsikäes käinud.” Hetkeolukorraga võrreldes lisab ta: “Loodan, et pandeemiate ajalooga tutvumine vähendab ka üldist hirmu ja ebakindlustunnet ning annab mõista, et kollektiivse ja teaduspõhise tegutsemise kaudu on võimalik ka tänane pandeemia kontrolli alla saada.”

 

Tervisemuuseum soovib pakkuda turvalist võimalust näitusega tutvumiseks ning seetõttu jõuab pandeemiate ajalugu tutvustav näitus publiku ette avalikus linnaruumis. Selle lahendusega soovime toetada üldist üleskutset veeta rohkem aega õues ja pakkuda inimestele juba tuttavaks saanud jalutuskäigu paikades uusi avastusi. Neile, kes Tallinna tänavaile jalutama ei jõua või ei pääse, jagab muuseum näitust virtuaalsel kujul.

 

Näituse graafilise kujunduse ja andmete visualiseerimise teostas Martin Rästa. Virtuaalnäitus sündis koostöös disainistuudioga Jonipun. Projekti toetamise eest täname Kultuuriministeeriumi ja Kultuurkapitali.

 

Lisainfo
Kristi Leps

Näituste projektijuht
Eesti Tervisemuuseum

510 7797

kristi@tervisemuuseum.ee

 

Pressiteate koostas
Meelik Samel
Turundusspetsialist

Eesti Tervisemuuseum

55 983 725

meelik@tervisemuuseum.ee

“Oma tõde”: stopp, masendus!

Vestlussaate “Svoja Pravda” 1. novembri numbris käsitleti depressiooni teemat.

Peategelased rääkisid, millise põrgu nad pidid läbi elama. Jan on haigusega võidelnud juba noorukieas. Poiss kasvas üles tavalises perekonnas, näitas välja suuri lootusi. Kuid olukord muutus ja laps jäi üksi küsimusega: “Miks ma siin olen?” Narkootikumid, mida ühel hetkel peeti antidepressandina, aeti kuristiku servale. Ta üritas mitu korda sooritada enesetappu, süstides suuri aineid, kuid abi oli alati kiirem kui surm. See sundis Jani lõpuks pilkasest pimedusest väljapääsu otsima ja ravile minema.

Irina võitles sugulase eest. Perekond elas kõike läbi, kuid viimane piisk karikasse oli lähedase enesetapukatse. Depressioonihaiget ei ole Eestis väga lihtne ravida: pole spetsialiste, napib võimalusi. Seda tunnistab ka üleminekuekspert sotsiaalkindlustusminister Signe Riisalo. Alles nüüd hakatakse välja ehitama psüühikahäirete all kannatavate inimeste abistamise vertikaalliini.

Kuidas välja ravida? Kellega peaksin ühendust võtma? Nendele ja teistele küsimustele püüdsid vastata vestlussaate “Svoja Pravda” järgmise numbri kangelased ja eksperdid.

https://rus.err.ee/1608387728/svoja-pravda-stop-depressija

Latšin Alijev: inimesed vaikivad depressioonist, sest kardavad, et neid tembeldatakse hulluks

Esmaspäeval, 1. novembril eetrisse jõudva vestlussaate “Svoja Pravda” uues numbris räägiti depressioonist ja selle ravivõimalustest Eestis.

HIV-nakkusega inimeste võrgustiku juht Latšin Alijev selgitas, et sõna depressioon ise on nüüdseks teatud mõttes hägune. Teadmata, mis see on, kipuvad inimesed probleemi olemasolu tagasi lükkama või, vastupidi, seostavad meeleolumuutusi selle tõsise haigusega. Lisaks kardavad inimesed tunnistada, et neil on probleem, ja otsivad abi, et mitte lasta end hulluks tembeldada.

Kuidas välja saada? Kellega peaksin ühendust võtma? Nendele ja teistele küsimustele püüdsid vastata esmaspäeval, 1. novembril kell 20:25 ETV + eetris oleva vestlussaate “Svoja Pravda” uue numbri kangelased ja eksperdid.

https://rus.err.ee/1608387356/lachin-aliev-ljudi-molchat-o-depressii-potomu-chto-bojatsja-poluchit-jarlyk-sumasshedshego

Usu  ja looda! Sulliwan Erki Pehk. Kaire Vilgats.Kayha Burns(USA) XXI Sajandi Orkester

Nendel päevadel, mis on täis ehtsust, ei midagi varjamatut leina lähedaste, võitluskaaslaste kaotuse pärast,
Olles täiesti teadlik, et sellega on võimatu harjuda … Ma saan aru, et tuleb palju leina … kogu ülejäänud elu”, nagu mõnes filmis öeldi … ülejäänud …
Meie ühiskonnas on kombeks kaotustega seotud teemasid vältida ja reeglina jäädakse hädaga üksi
.. Samas olen tänulik, kes märkas ja meist mööda ei läinud… Madal kummardus kõigile sinust.
Täna, olgu meiega helge kurbus, need on mälestused, mis on täidetud valguse,
lootuse ja usuga tulevikku … me peame edasi elama! Nagu öeldakse, ajad ei ole valitud,
tuli elada eri ajastutel, mis ajasid nutma ja naerma ning mõtlema ka elule, surmale ja armastusele.
Hommikul sain ootamatult tervitusi selle plaadi kujul, mille ECUO ECUO andis välja juba 2008. aastal …
Täname, et tuletasite meile meelde meie pikaajalise rahvusvahelise ART projekti olemasolu.
Aga meil on oma laul “Usu ja looda!”, mis sai teoks tänu meie ühisele tööle. Palju aega on möödas, aga minu südames ja hinges on Usk ja Lootus, et saame ikka veel kindlasti koos näha.