Eesti seab ainsa Balti riigina geidele vereandmisel piiranguid

/in /by
Eesti LGBT Ühing leiab, et igal juhul tuleb vältida diskrimineerimist, toetuda kaasaegsele teadusele, kehtestada vaid selliseid piiranguid, mis on põhjendatud, läbipaistvad ja proportsionaalsed ning võimalusel hinnata riskikäitumist individuaalselt ja sooneutraalselt. Foto: Sille Annuk

Kui teistes Balti riikides saavad homoseksuaalsed inimesed olla veredoonoriks ilma igasuguste piiranguteta,  siis Eestis otsustati lubada teise mehega seksinud meestel senise aastase vahe asemel verd anda neli kuud pärast vahekorda – ja seegi jätab õhku mitu küsimust.

«Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERHi) verekeskus ei luba minul verd anda, kui mul on püsiv seksuaalne suhe teise mehega. PERH piirab valimatult kõikide meestega seksivate meeste (MSM) veredoonorlust, lubades neil verd anda alles nelja kuu möödudes viimasest seksuaalsest kontaktist teise mehega. Seda sõltumata sellest, milline on konkreetse inimese riskikäitumine.»

https://www.postimees.ee/7530302/eesti-seab-ainsa-balti-riigina-geidele-vereandmisel-piiranguid#_ga=2.252366986.245917091.1653100521-641332269.1636048432

Takistusrada, kondoomid ja poksikindad. Mis tunne on olla erivajadustega inimene?

/in /by

 Eelmisel nädalal, teisipäeval,  ehitati sotsiaalministeeriumi hoone  ette takistusrada,  asetati lauad,  millele asetati hämmastavad prillid,  viipekeele ABC ,  poksikindad ja läheduses kükitas  juhtkoer.   Kõik see nii  , et  inimesed  saaksid kogeda, mis  tunne  on olla   erivajadustega  inimene.   RusDelfi  reporter külastas  stseeni, rääkis  aktsioonis osalejatega ja testis kõike enda peal.

Mittetulundusühing “Test Your   Senses” (“Pane oma meeled proovile”) on tegelenud  sellega, et see sobib  kõigile tulijatele. A. simulatsioonid.  Organisatsiooni juhi Christel Sohenbitzi sõnul kutsus   sotsiaalministeerium nad üles näitama  kõigile, kuidas  puuetega   inimesed end tunnevad. .

“Selliseid tegevusi pidades näitame, kuidas erivajadustega  inimesed igapäevaste  ülesannetega  toime tulevad.  Samuti on  tänu sellistele simulatsioonidele võimalik jõuda lähemale arusaamisele,     mida tuleks meie ühiskonnas  paremaks muuta,” selgitas Sogenbitz.  Ta rõhutas, et  peaaegu kõik kohalviibijad on igasuguste piirangutega  inimesed.  Nii et selle sündmuse teine eesmärk on ületada hirmud ja stereotüübid.

Oli  ka t. A. “valvurid”.  Nad kindlustasid inimesi takistusraja läbimisel kiropraktikuga  (manuaalne tool – õige nimi “ratastooli” asemel  – umbes. RusDelfi).

 Takistusrada

Sealt otsustasime  alustada.  See koosnes  mitmest maantee maastikku jäljendavast  kaldteest. Mõned valmistati   väikese löögi kujul, teised olid  piiride, juurte ja kaevanduste imitatsioon.

Väikese künnise  ületamiseks peab kiropraktikuga inimene  tagasi  kalduma, ratastest mugavamalt haarama  ja keha edasi liikuma.  Seega   rullub inertsiga üle väikese kõrguse. Kõlab lihtsalt?  See pole   nii.     Harjumusest  ei saanud seda teha  ei esimesel ega  kümnendal korral.  Ja see ei tähenda,  et tagasi kallutamine on  lihtsalt hirmutav, isegi  teades, et  seal on inimene, kes teid kindlustab . Teel   , mis simuleerib   metsarada  või väga  halvasti tehtud kõnniteed  kaevanduste ja aukudega, on  jalutuskäru  täielikult kinni jäänud.  Võimalus  , et inimene sellisest  segadusest  reaalses elus välja pääseb,  läheneb  nullile   kui väsimusele ja ilmastikutingimuste halvenemisele.

Selle tulemusena sai takistusrada ületada  ainult sama  kindlustatu abiga, kes lükkas tagant, et aidata läbida. Reaalses elus ei ole puuetega inimesel alati sellist assistenti.

“Na troyechku”

Nagu   üks  kiropraktikus  viibijatest meile ütles,  pole tal sellises  olukorras muud valikut, kui oodata möödujatelt abi  või proovida  end kiikuda, Et august välja saada.  Mees jagas, et on olnud kiropraktikus  10 aastat.  Kui küsiti , kuidas ta  hindab meie linnaruumi,  vastas ta – “kolmele”.  See ei kõla  nii halvasti, eriti  viiepunktilisel skaalal. Kuid  praktikas tähendab  see, et inimesed on sunnitud iga päev  silmitsi seisma sarnaste raskustega.

Tallinna vanalinn, mis meelitab   aasta-aastalt ligi tuhandeid turiste,  ei ole tegelikult piiratud liikumisvõimega inimesele  absoluutselt kohanenud. “Seda saab parandada, asendades osa kõnniteest lamedate kaasaegsete plaatidega,” lisas vastaja.

Sait tallinn.ee esitab linna ligipääsetavuse kaardi, kus roheline näitab täisliiklusega teid, kollane osaline ja punane –  selle täieliku puudumisega.  Vanalinn, lisaks  äärelinna tänavatele,  on  sellel kaardil mingil põhjusel hall koht ilma nimetusteta.

Tõlgitud vene keelsest allikast eesti keelde:

https://rus.delfi.ee/statja/120009708/polosa-prepyatstviy-prezervativy-i-bokserskie-perchatki-kakovo-eto-byt-chelovekom-s-osobymi-potrebnostyami

Minimaalne ahvirõugete leviku oht Ühendkuningriigis pärast kinnitatud juhtumit

/in , /by

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) teatas esmaspäeval, et ahvirõugete leviku oht Ühendkuningriigis on minimaalne pärast kinnitatud haruldase ja mõnikord surmaga lõppeva loomade kaudu leviva haiguse juhtumit.
7. mail teatasid Ühendkuningriigi tervishoiuasutused WHO kinnitatud juhtumist isikul, kes oli hiljuti Nigeeriast riiki naasnud.

Ahvivähk on viirushaigus, mis esineb peamiselt Kesk- ja Lääne-Aafrika troopilistes vihmametsades. Seda eksporditakse aeg-ajalt teistesse piirkondadesse.

Edastamisviisid 

Ahvirõugeviirus edastatakse inimestele enamasti metsloomadelt, näiteks närilistelt ja primaatidelt, kuigi levib ka inimeselt inimesele.

Tavaliselt avaldub haigus koos palavik, lööve ja paistes lümfisõlmed.

Kokkupuude elusate ja surnud loomadega – näiteks küttimise ja metsise ulukite või põõsaliha tarbimise kaudu – on teadaolevad riskitegurid.

UN News/Omar Musni

Westminsteri palee ja Londoni kesklinn Thamesi jõe tagant vaadatuna.

Ulatuslik kontaktide jälgimine

WHO sõnul jõudis juhtum aprilli lõpus Nigeeriasse, viibides Lagose ja Delta osariikides ning 29. aprillil tekkis lööve.

Nad naasid Ühendkuningriiki 4. mail ja läksid samal päeval haiglasse. Kuna ahvirõugeid kahtlustati, siis nad seda ka olid kohe isoleeritud.

Ulatuslik kontaktide jälgimine on tuvastanud kokku puutunud isikud kogukonnas, tervishoiuasutustes ja rahvusvahelistel lendudel. Siiani pole ükski ühilduvatest sümptomitest teatanud.

“Kuna juhtum eraldati koheselt ja viidi läbi kontaktide jälgimine, on selle juhtumiga seotud edasikandumise oht Ühendkuningriigis minimaalne. Kuna aga nakkuse allikas Nigeerias pole teada, püsib selles riigis edasikandumise oht,” teatas ÜRO agentuur.

Ei mingeid reisi- ega kaubanduspiiranguid

Nigeeria ametivõime teavitati juhtumist 7. mail.

Isik ei teatanud kokkupuutest kellegagi, kellel on Nigeerias lööve või ahvirõuged. Samuti on jagatud üksikasju riigisisese reisimise ja kontaktide kohta, et vajadusel järelmeetmeid võtta.

Praegu saadaoleva teabe põhjal ei soovita WHO praegu mingeid piiranguid Nigeeriasse või Ühendkuningriiki reisimiseks ja nendega kauplemiseks.

Veel ahvirõugete kohta

Ahvirõugete viirus kuulub ortopoksiviiruste perekonda, kuhu kuuluvad ka rõuged.

Seda saab edasi anda kontakti ja piiskadega kokkupuutel ning inkubatsiooniperiood on tavaliselt kuus kuni 13 päeva, kuid võib ulatuda 5 kuni 21 päevani.

Sümptomid võivad olla kerged või rasked ning taanduvad tavaliselt spontaanselt 14–21 päeva jooksul. Kuid kahjustused võivad olla väga sügelevad või valulikud.

Ühendkuningriigis on varem teatatud seitsmest ahvirõugete juhtumist, mis kõik olid seotud reisimisega Nigeeriasse või Nigeeriast.

USA-s teatati eelmisel aastal ka kahest juhtumist, mis imporditi samuti Nigeeriast.

Alates 2017. aasta septembrist on Lääne-Aafrika riik jätkuvalt teatanud haigusjuhtudest, kuni selle aasta 558. aprillini kahtlustati 30 haigusjuhtu.

See arv sisaldab 241 kinnitatud juhtumit, sealhulgas kaheksa haigusest põhjustatud surma.

Sotsiaalminister Tanel Kiik kohtus Superministeeriumis Eesti HIV-positiivsete võrgustiku (EHPV) aktivistidega.

/in /by

Sotsiaalminister Tanel Kiik kohtus täna Superministeeriumis Eesti HIV-positiivsete võrgustiku (EHPV) aktivistidega, kohtumisel osales Eesti Tervise Arengu Instituudi (TAI) esindaja Alena Kurbatova.

Kohtumisel arutati kogukondadega seotud küsimusi ja võimalusi, mida saaks geopoliitiliste murrangute (Covid 19 pandeemia, sõjaline tegevus, majanduskriis) tingimustes suunata jätkusuutlikule avalikule rahastamisele. Ligi 15 aastat tagasi läksime HIV-teenuste välisdoonoritelt üle riiklikule rahastamisele. Eesti on jõudnud poliitilisele kokkuleppele, et see teema on prioriteetne ja järjepidevalt rahastatakse riigi poolt. Ettevalmistatud HIV-i tegevusprogrammi võeti ambitsioonikad eesmärgid, et lähiaastatel uute HIV-nakkuste arvu märgatavalt vähendada. Tõeline väljakutse seisneb selles, kuidas olla HIV-i ennetamisel ja ravimisel võimalikult tõhus, kaotamata fookust. Uute HIV-nakkuste arv on viimastel aastatel pidevalt vähenenud kuid on Euroopa kontekstis endiselt väga kõrge. See valdkond on äärmiselt keeruline ja põimuvad erinevad probleemid – pooltel on probleeme igapäevaeluga, eriti pandeemia ja sõja ajal. Need on asjaolud, millega peame arvestama.

HIV-positiivsete võrgustiku esindajad tõdesid, et #võrdsuse ja #vabaduse aluspõhimõtetel on vaja üles ehitada partnerlus, kus peamisteks tegevusvektoriteks on kogukonna esindajate õiguste kaitse, nende huvide ja vajaduste eest seismine, teenuste arendamine kogukonna jõupingutustega, rõhuasetusega ennetamisel, ravil ja toetusel. Rõhutati, et tegevuse edukuse üheks näitajaks on kogukondlike organisatsioonide järjepidev arenemine riigi igakülgsel toel. Eesti HIV-positiivsete võrgustik rõhutab vajadust „pehme“, „targa” jõu, tasakaalustatud ja samm-sammult lähenemise järele kogukondade tegevuse aluseks olevate seatud eesmärkide elluviimisel, mis muudab selle tõmbekeskuseks võrdõiguslikkust otsivatele inimestele ja nende vastastikku kasulikku dialoogi. Eesti- HIV-positiivsete võrgustik tegeleb online/offline reziimis  COVID-19 pandeemiaga seotud konkreetsete väljakutsetega, mille peale on puutunud kokku inimesed HIV-nakkusega või on nakatanud HIV-nakkusesse. Need jõupingutused täiendavad juba tehtavat tööd kogukonnas ja tervishoiuasutustes, sealhulgas Ukraina sõjapõgenikega. Eesti HIV-positiivsete võrgustikult palus riik välja selgitada, kuidas on mõjutatud nende senised teenused, eeldatavad muudatused ja raha kasutamise viisid HIV-nakkusega või HIV-nakkuse ohuga inimestele järgnevatel aastatel teenuste säilitamiseks või arendamiseks.

Eesti HIV-positiivsete võrgustik on Eesti jaoks töötanud juba 17 aastat. Meil on kolm keskust – Narva, Jõhvi, Tallinn ja kontaktisikud terve riigi.

 

Euroopa testimisnädal(16.–23. mai 2022)

/in /by

Euroopa testimisnädal on üleeuroopaline kampaania, mis kutsub partnerorganisatsioone üle Euroopa avalikus, poliitika- ja tervishoiusektoris kaks korda aastas (kevadel ja sügisel) üheks nädalaks kokku tulema, et suurendada testimistegevust ja tõsta teadlikkust hepatiidi varajase testimise kasulikkusest. HIV-i algatus on arenenud alates selle käivitamisest 2013. aastal ja sellest on saanud laialdaselt tunnustatud Euroopa üritus, kus igal aastal osaleb sadu organisatsioone. Iga organisatsioon eraldab vabatahtlikult aega testimisnädala tegevusteks.

Kevadise Euroopa testimisnädala (16.–23. mai 2022) teemaks on tagada kriisi ajal juurdepääs ohututele testimisteenustele ja abistada kõige marginaliseerunud elanikkonda.

📜 Käimasoleva Euroopa testimisnädalaga saab tutvuda lingilt ➡️ ➡️ ➡️ https://www.testingweek.eu/campaign-materials/statements/.

Praegune tervisekriis Ukrainas ja Ida-Euroopas koos pikaleveninud COVID-19 pandeemiaga on tekitanud ülemaailmse rahvatervise hädaolukorra. Olulised tervishoiuteenused, sealhulgas HIV-i, viirushepatiidi ja sugulisel teel levivate nakkuste (STI-de) testimisteenused, olid tõsiselt raskendatud ja häiritud.

Arvestades, et miljonid Ukrainast pärit inimesed on Euroopas põgenikeseks saanud, on vaja tugevdada koostööd, et tagada ohutu, vabatahtlik ja konfidentsiaalne testimine kõigile, kes soovivad end testida, ning pakkuda tugiteenuseid, sealhulgas ennetus- ja meditsiini- ning psühhosotsiaalne tugi.

Kui Sinu organisatsioon soovib kampaaniaga liituda, saad registreeruda lingil 👉👉👉 https://www.testingweek.eu/sign-up/

📝 Juba registreerunud osalejate nimekirja näed lingilt 👉 https://www.testingweek.eu/get-involved/participants/

📍 Siit leiad kõik Euroopa testimisnädala materjalid, mida saad oma tegevustes kasutada ➡️ https://www.testingweek.eu/campaign-materials/

📍 Oluline on tähistada Euroopa testimisnädala raames toimuvaid üritusi ja infot sotsiaalvõrgustikes Twitteris ja Facebookis hashtagidega #EuroTestWeek, #TestTreatPrevent ja tag @EuroTestWeek.

📍 Euroopa kevadise testimisnädala logo 15 keeles (inglise, tšehhi, soome, prantsuse, gruusia, saksa, itaalia, leedu, poola, portugali, vene, hispaania, rootsi, türgi ja ukraina keeles) saab alla laadida siit ➡️ https://www.testingweek.eu/campaign-materials/etw-logos/

📍 Huvitavaid uudiseid ja teateid saab lugeda ka korraldajate uudiskirjast lingil ➡️ https://mailchi.mp/rh/setw2022_start_reminder

👆 Ja peale selle, veenduge, et teie organisatsioon oleks Euroopa Test Finderis http://www.testfinder.info/ loetletud. Ukrainas ja Ida-Euroopas jätkuva tervisekriisiga seoses on eriti oluline, et ümberasustatud inimesed leiaksid läheduses testimise, ravi ja muude HIV-i, viirushepatiidi, STI-de ja tuberkuloosiga seotud tugiteenuste osutamiseks. Kui sa pole veel registreerunud ja oled valmis oma teenuste kohta infot jagama, saad seda teha lingil 👉👉👉 https://www.testfinder.info/register.

Ühisavaldus rahvusvahelise homo-, bi- ja transvaenu vastase päeva puhul

/in /by

Rahvusvahelise homo-, bi- ja transvaenu vastase päeva (International Day Against Homophobia, Transphobia and Biphobia, IDAHOTB) puhul väljendame pühendumust kõigi inimeste võrdsusele, hoolimata nende seksuaalsättumusest, sooidentiteedist, soolisest eneseväljendusest või sootunnustest.

Kõiki inimesi, olenemata sellest, kes nad on ning keda nad armastavad, tuleb kohelda austavalt ja väärikalt, et nad saaksid elada hirmuta. Lesbid, geid, biseksuaalsed, transsoolised, kväär- ja intersoolised (LGBTQI+) aktivistid võitlevad kõikjal maailmas, sealhulgas siin Eestis, võrdse õiguskaitse, vägivallavabaduse ning oma põhiliste inimõiguste tunnustamise eest. Need õigused ja diskrimineerimisvaba elu on vaba ühiskonna aluspõhimõtted ning väärtused. Avaldame toetust Eesti LGBTQI+ kogukonnale ning kutsume üles lõpetama kõikjal maailmas diskrimineerimine ja vägivald, mis pannakse toime seksuaalsättumuse, sooidentiteedi ja sootunnuste või soolise eneseväljenduse alusel.

IDAHOTB pakub võimalust mõtiskleda raskuste üle, millega LGBTQI+ inimesed iga päev silmitsi seisavad, ning tuletada meelde tööd, mida peame tegema selleks, et võidelda diskrimineerimisega ja tagada, et seadus kaitseb kõiki, olenemata sellest, kes nad on.

Rahvusvaheline homo-, bi- ja transfoobia vastane päev

/in /by

Rahvusvahelist homo-, bi- ja transfoobiavastast päeva tähistatakse 17. mail.[1][2] Päeva eesmärgiks on kooskõlastada rahvusvahelisi üritusi, mis tõstaksid teadlikkust LGBT õiguste rikkumistest ning huvi LGBT õiguste alasele tööle üle maailma. Algselt rahvusvahelise homofoobiavastase päeva lõi IDAHO Komitee 2004. aastal, et koordineerida rohujuure tasandil toimuvaid ettevõtmisi erinevates päevades ning saada päevale ametliku tunnustuse. Kuupäevaga tähistatakse Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) otsust 1990. aastast, millega eemaldati homoseksuaalsus rahvusvahelisest haiguste klassifikatsioonist.[3]

Päeva on ametlikult tunnustanud mitmed riigid ja kohalikud võimud, aga ka rahvusvahelised institutsioonid nagu Euroopa Parlament.[1] 17. mai tähistamine on eriti tugev Euroopas ja Ladina-Ameerikas, kus peaaegu igas riigis toimuvad päevaga seotud üritused. Ka Eestis tähistatakse 17. maid erinevate üritustega.[4][5]

Ajalugu

Esimest rahvusvahelist homofoobiavastast päeva tähistati 17. mail 2005. Tegemist oli aasta pikkuse kampaania kulminatsiooniga. Umbes 24 000 inimest ning organisatsioonid nagu Rahvusvaheline Lesbide ja Geide Ühing (ILGA), Rahvusvaheline Gei ja Lesbi Inimõiguste Komisson (IGLHRC), LGBT Juutide Maailmakongress ning Aafrika Lesbide Koalitsioon kirjutasid alla “IDAHO algatusele”. 17. mai üritused toimusid mitmes riigis. Muuhulgas esimesed LGBT üritused Kongos, Hiinas ja Bulgaarias.

2009. aastal lisati nimele transfoobia. Sellega rõhutati erinevust oluliste seksuaalse sättumuse ja soolise väljendusviisiga seotud teemade vahel.[1] Sama aasta 16. mail ehk päev enne toonast rahvusvahelist homo- ja transfoobiavastast päeva sai Prantsusmaast esimene riik, kes ametlikult eemaldas transsoolisuse vaimsete haiguste nimekirjast.[6]

2014. aastal toimunud päevast võttis osa peaaegu 130 riiki. Nende hulgas oli 37 riiki, kus samasooline vahekord on ebaseaduslik. Kokku toimus umbes 1600 üritust üle maailma.[1]

2015. aastal lisati kampaania nimele bifoobia.[7]

Viited

  1. ↑ Siirdu üles asukohta:1,0 1,1 1,2 1,3 “What is May 17th”. IDAHO Committee. Vaadatud 20. juuni 2017.
  2. ↑ “All Events, United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization”. UNESCO. Vaadatud 16. mai 2017.
  3. ↑ “May 17th is the Intl Day Against Homophobia”. Ilga.org. Originaali arhiivikoopia seisuga 4.07.2014. Vaadatud 3.12.2013. {{cite web}}: eiran tundmatut parameetrit |deadurl=, kasuta parameetrit (|url-status=) (juhend)
  4. ↑ Geikristlaste Kogu (16. mai 2011). “17. mai on rahvusvaheline homofoobia ja transfoobia vastane päev”. Vaadatud 16. mai 2017.
  5. ↑ Genialistide klubi (2017). “Homofoobiavastane filmiõhtu”. Vaadatud 16. mai 2017.
  6. ↑ Anne Chemin (16. mai 2009). “Mobilisation mondiale contre la pénalisation de l’homosexualité”. Le Monde. Vaadatud 16. mai 2017.
  7. ↑ “IDAHOT | Metropolitan Community Churches”. Mccchurch.org. Vaadatud 16. mai 2017.

Ühinege meiega 15 mail, et mälestada neid, kes on surnud kas AIDSi või COVID-19 tõttu

/in /by

Ühinege meiega 15 mail, et mälestada neid, kes on surnud kas AIDSi või COVID-19 tõttu.

  1. Läitke terrassil, rõdul, aias või mujal Teile meeldivas kohas mälestusküünal.
  2. Meenutage sugulasi, sõpru ja tuttavaid, kes on surnud AIDSi või COVID-19 tõttu ning palvetage nende eest.
  3. Jagage oma mälestusi ja fotosid meiega suhtlusvõrkudes ning ärge unustage lisada teemaviidet #ehpv või @EHPV – Eesti HIV-positiivsete võrgustik.

Kutsume üles tänavust AIDSiohvrite mälestuspäeva tähistama!

/in /by

Liituge 15. mail virtuaalse küünalde süütamise mälestusmärgiga. Meie mäletame. Meie tegutseme. Elame ilma HIVita.
 
Eesti HIV-positiivsete võrgustik ( www.ehpv.ee ) pöördub AIDSiohvrite mälestuspäev eel, mida traditsiooniliselt tähistatakse maikuu kolmandal pühapäeval, Eesti inimeste, riigi ja linnade valitsuste poole.

Me kõik elame praegu üle keerulist aega. Teame, et HIV on tõsine haigus, mis on avaldanud mõju meie riigile. HIV-epideemia vastu võitlemisel omandatud kogemusi on võimalik rakendada ka võitluses pandeemiaga. Kutsume Teid üles pöörama tähelepanu HIV, COVID 19-st mõjutatud inimestele, kes vajavad meie kõigi abi. 40 aastat võitlust HIV-iga on kogemus, mis rajaneb mis tahes epideemiaga võitlemise kriitilise tähtsusega aspektidel — inimõigustel ja keskendumisel kogukonna vajadustele. Pealeselle eeldab pandeemia kiire leviku tõhus ja õigeaegne tõrjumine usalduse loomist haigusest mõjutatud kogukondade, valitsuse ja tervishoiusüsteemi vahel.

Epidemioloogiline olukord HIV-nakkuse vallas on Eestis jätkuvalt keeruline. HIV-nakatumuse püsivalt kõrge tase, uute nakkuste ilmnemise peatumatu tempo, HIV-positiivsete inimeste üldhulga kasv, nakkuse „vananemine“ ja epideemia ülekandumine haavatavatelt rahvastikurühmadelt kogu elanikkonnale sugulisel teel nakatumiste hulga kasvu tõttu on tänane tegelikkus.Esimest korda 1983. aastal tähistatud AIDSiohvrite mälestuspäeva korraldatakse igal aastal maikuu kolmandal pühapäeval ja seda koordineerivad paljudes riikides kodanikuühenduste koalitsioonid. Rahvusvaheline AIDSiohvrite mälestuspäev — üks vanemaid ja suuremaid üldsuse HIVi- ja AIDSi-alase teadlikkuse tõstmise

https://www.terviseamet.ee/et/nakkushaigused-menuu/tervishoiutootajale/nakkushaigustesse-haigestumine/hiv-ja-aids 

Nüüdismeditsiini edusammud on võimaldanud HIV-nakkuse ümber lahterdada surmavast krooniliseks. HIV-positiivsed inimesed, kes on õigeaegselt alustanud ravi retroviirusvastaste e ARV-ravimitega ja järgivad arsti ettekirjutusi, võivad elada kaua ja täisväärtuslikult. AIDSile puudub küll ravim, kuid haiguse kulgu on siiski võimalik pidurdada. Tänu sellele, et Eestis on retroviirusvastased ravimid kättesaadavad, tuleks HIVi/AIDSi käsitleda haigusena, mitte surmaotsusena.

Meie ühise arusaama kohaselt tuleks saavutada olukord, kus uusi HIV-nakatumisi ei esine, HIV-positiivseid inimesi ei diskrimineerita ja mitte keegi ei sure AIDSi, kuid see nõuab investeeringuid ning seda, et nii riigiametnikud kui ka inimesed ise antud teemal avalalt ja ausalt sõna võtaksid.

AIDSiohvrite mälestuspäev aitab mobiliseerida kogukondi ja tõsta ühiskonna teadlikkust HIVist ja AIDSist. Praegu, mil maailmas elab HIViga 38 miljonit inimest, on rahvusvaheline AIDSiohvrite mälestuspäev oluline platvorm globaalsele solidaarsusele, mis aitab lõhkuda häbimärgistamise ja diskrimineerimise tõkkeid ning annab lootust uutele põlvkondadele.

Lisateavet leiate veebilehelt aadressil www.ehpv.ee

 

Kutsume üles tänavust mälestuspäeva tähistama virtuaalselt.

Jätkuva HIV/ COVID-19-pandeemia tõttu soovitame tänavu rahvusvahelist AIDSiohvrite mälestuspäeva tähistada ilma rahvakogunemisteta.

VIRTUAALSETE KÜÜNALDE LÄITMINE

LÄITKE VIRTUAALNE KÜÜNAL kellegi mälestuseks rahvusvahelise AIDSIohvrite mälestuspäeva veebilehel. Liituge meiega ja meenutage nende inimeste elusid, kelle oleme kaotanud, et meie saaksime korraldada sündmuseid, mis aitavad meil püsida turvalised, terved ja elus.

https://www.candlelightmemorial.net/virtual-candles/light-a-candle/

Me loodame, et erinevalt HIV-epideemiast, mis sellega omal ajal päriselt hakkama ei saanud, muudab COVID-19-pandeemia üldsuse suhtumist kõigisse viirustega seonduvatesse ühiskondlikesse probleemidesse.

Me loodame, et erinevalt HIV-epideemiast, mis sellega omal ajal päriselt hakkama ei saanud, muudab HIV/COVID-19-pandeemia üldsuse suhtumist kõigisse viirustega seonduvatesse ühiskondlikesse probleemidesse. Äärmiselt oluline on toetada inimesi, kes püüavad nende probleemidega võidelda hoolimata olukorrast, vanusest, soost jne. HIV-positiivsete inimeste jaoks on juba ammu selge, et viirused ei andesta kergemeelset suhtumist neisse. Loodame, et sel päeval jõuab sama arusaamine ka kõigi teisteni.

Ühinege meiega 15 mail, et mälestada neid, kes on surnud kas AIDSi või COVID-19 tõttu.

  1. Läitke terrassil, rõdul, aias või mujal Teile meeldivas kohas mälestusküünal.
  2. Meenutage sugulasi, sõpru ja tuttavaid, kes on surnud AIDSi või COVID-19 tõttu ning palvetage nende eest.
  3. Jagage oma mälestusi ja fotosid meiega suhtlusvõrkudes ning ärge unustage lisada teemaviidet #ehpv või @EHPV – Eesti HIV-positiivsete võrgustik.

Narvas! 15. mail kell 13.30 toimub koostöös Linnavalitsuse ja Narva Haigla esindajate osavõtul HIV-epideemiast mõjutatud kogukondadega üritus sümboolse ELUPUU istutamiseks Narva Haigla ajaloolise peahoone sissepääsu ette, mis kehastaks põhiväärtusi moodustavaid universaalseid põhimõtteid:

  • Inimeste elu ja tervis
  • Tervislik eluviis
  • Isiksuse harmooniline areng
  • Täisväärtuslik elu
  • Inimõigused

Narva Haigla, Eesti HIV-positiivsete Võrgustiku ja Narva Linnavalitsuse eesmärgid ilmestavad selgelt pühendumust ja tegevuse fokusseerimist HIV-nakkusega inimestel ja Eestis elavate inimeste hüvanguks.

Solidaarsusega praegusel keerulisel ajal, Eesti HIV-positiivsete Võrgustik. Eesti-HIV positiivsete Võrgustik on aastate jooksul jätkanud jõupingutuste koordineerimist selle päeva meeldejäävaks muutmisel ning jätkanud  meie kogukondade mobiliseerimist solidaarsusele Eestis.

Meil on hea meel jagada teiega hiljuti uuendatud rahvusvahelise AIDSi küünlavalgel memoriaali veebisaiti, kus on teavet ülemaailmsete ja kohalike sündmuste kohta, mille teemaks on „Meie mäletame. Meie tegutseme. Elame ilma HIVita! »

https://www.candlelightmemorial.net/

Arvestades COVID-19 puhanguga seoses kasutusele võetud ohutusmeetmeid, julgustab Eesti HIV-positiivsete Võrgustik kõiki seda päeva tähistama nii nagu eelmiselgi aastal individuaalselt või virtuaalselt ka teistes Eesti linnades.

Täiendav teave vene keeles: +372 5870 6070, +372 5616 7097 eesti keeles: +372 55578131 inglise keeles: +372 57816023 E-post: ehpv@ehpv.ee

Praegusel keeruliselt ajal solidaarselt Teie Eesti HIV-positiivsete võrgustik (EHPV)

Läitke küünal

Küünla läitmiseks klõpsake sellel

#AIDSCandlelightMemorial2022

ja ametliku suhtlusvõrgustiku-pidi:

Facebook: @ehpv

HIV-positiivsete võrgustiku sotsiaal­töötaja: Viirus ei tee inimeste vahel vahet

/in /by

Latšin Alijev | Juhatuse esimees
Jekaterina Smirnova | HIViga seotud psühhosotsiaalsete teenuste koordinaator

Minu nimi on Jekaterina. Üle 12 aasta olen töötanud Eesti HIV-positiivsete võrgustikus sotsiaaltöötajana ja HIV-positiivsete inimeste psühhosotsiaalsete programmide koordinaatorina Eestis. Armastan oma tööd ja tunnen iga päev, et täidan oma missiooni.

Kui olin kaheaastane, avastati mul laste parempoolne ajuhalvatus. Kui mu ema diagnoosi kuulis, ei saanud ta aru, millega silmitsi seisab, sest väliselt olid kõrvalekalded peaaegu märkamatud. Sellest hetkest alates hakkas ta tutvuma oma erilise lapsega. Arst rahustas ema, öeldes, et tavaliselt ei ole erivajadustega lastel peas standardprogramm, seetõttu osutuvad nad sageli teistest andekamaks. Lapsepõlves pöörati palju tähelepanu just minu füüsilisele arengule, nii et puudujääke kõndimises ja liigutustes polnud märgata.

 

Erinevalt teistest lastest oli mul raskem emotsioonidega toime tulla, ühe koha peal istuda. Kooliaastatel ilmnes suurenenud erutuvus ja aktiivsus, mis raskendas ühele ülesandele või tegevusele keskendumist. Olen alati igal pool olnud ja osalenud; käisin küll olümpiaadidel, aga ägedushoos lõhkusin klaase – sellised äärmused siis. Tänu ema armastusele ja pere toetusele õppisin vaatamata diagnoosile elama kõrgeima kvaliteediga.

Ma ei valinud oma eriala juhuslikult, sest sotsiaaltöötaja on inimene, kes suudab aidata näha ühiskonnas uusi eneseteostusvõimalusi.

Ma ei valinud oma eriala juhuslikult, sest sotsiaaltöötaja on inimene, kes suudab aidata näha ühiskonnas uusi eneseteostusvõimalusi. Mul õnnestus leida parimad lahendused oma ideede ja võimete elluviimiseks. Oma töös puutun kokku erinevatest sotsiaalsetest gruppidest ja erinevate vajadustega inimestega ning soovin aidata igaühel leida oma jõuallikas, mille abil inimene ületab elu barjäärid ja takistused. Töös inimestega on tulemust väga harva kohe näha; igasugune kasv ja areng võtab aega, kuid kui tulemus silma hakkab, ületab see enamasti ootusi kordades.

Teen sotsiaalnõustamist HIV-positiivsetele ja sõltuvustega inimestele ning tihtipeale näen, kuidas inimene pärast konsultatsiooni lahkub hea tujuga, sest õnnestus veel üks samm eesmärgi poole astuda. Konsultatsioonil näitan ja selgitan inimesele, mida ja kuidas ma teen, et ta järgmisel korral prooviks seda sooritada juba ilma abita ja muutuda tänu sellele iseseisvamaks. Töötan suurepärases kollektiivis, kus lisaks sotsiaaltöötaja teenustele on inimesel võimalik saada ka psühholoogilist ja kogemusnõustamist.

Endiselt leidub ühiskonnas inimesi, kes arvavad, et HIV nakkus on vaid teatud inimrühmade haigus. See pole tõsi, sest HIV ei vali objekti.

Endiselt leidub ühiskonnas inimesi, kes arvavad, et HIV nakkus on vaid teatud inimrühmade haigus. See pole tõsi, sest HIV ei vali objekti. Viirus ei tee inimeste vahel vahet, see võib mõjutada meid kõiki. Ma ei pane inimestele templeid otsaette nende näojoonte pärast – ilmselt tänu sellele, et ise olen samuti alati eriline olnud ja see on olnud väga huvitav kogemus!

Eesti HIV-positiivsete võrgustikust (EHPV)

Eesti HIV-positiivsete võrgustik  www.ehpv.ee loodi 2005. aastal. See ühendab HIV-positiivseid inimesi üle Eesti.

HPV missioon on pakkuda kvaliteetseid teenuseid ning kaitsta Eestis sotsiaalselt komplitseeritud haigustesse (HIV/AIDS, tuberkuloos, viirushepatiit) haigestunud inimesi. Konsultatsiooni- ja abisaajatele garanteeritakse lugupidav suhtumine, anonüümsus ja konfidentsiaalsus.

Tänapäeval on võrgustik HIVi haigetele mittemeditsiiniteenuseid pakkuv organisatsioon riigi erinevates piirkondades. Võrgustik esindas eelmise strateegilise plaani elluviimise raames HIV-nakkusega inimeste huve ja kaitses nende õigusi, laiendas HIV-ga nakatunute juurdepääsu kvaliteetsetele nii meditsiini- kui ka mittemeditsiinilistele teenustele.

Oluline töö on kujundada Eesti ühiskonnas tolerantne suhtumine ja solidaarsus HIV-i nakatunutega.

Kas teadsid?

HI-viirus ehk inimese immuunpuudulikkuse viirus on viirus, mis suurendab inimese vastuvõtlikkust nakkushaigustele ja kasvajatele. HIV põhjustab kroonilist seisundit, mida saab ravimitega vaos hoida. – HIV.ee

Eesti on aastaid olnud kiireima HIV-i levikuga riike maailmas. Kui Eestis registreeritakse aastas 100 000 elaniku kohta umbes 25 uut HIV-juhtu, siis Euroopas keskmiselt 6 uut juhtu. – Terviseinfo.ee

Umbes kolmandik HIV nakkuse kandjatest ei tea, et on nakatunud. – Tervise Arengu Instituut

https://sinuga.epikoda.ee/kevadnumber-2022/hiv-positiivsete-vorgustiku-sotsiaaltootaja-viirus-ei-tee-inimeste-vahel-vahet