Peamiste ja haavatavate elanikkonnarühmade heaolu rahvusvaheliste pagulaste ja rändajate seas Eestis.

Peamiste ja haavatavate elanikkonnarühmade heaolu rahvusvaheliste pagulaste ja rändajate seas Eestis.

Praktiline ümarlaud 11. veebruaril 2025 toimus Tallinnas oluline ümarlaud, kus käsitleti peamiste ja haavatavate elanikkonnarühmade (sh HIVi ja teiste sotsiaalsete haigustega inimeste) tervise- ja sotsiaalprobleeme Eestis asuvate rahvusvaheliste pagulaste ja rändajate seas. Korraldati koostöös paljude sidusrühmadega üritus tõi kokku eksperdid, kodanikuühiskonna esindajad ja valitsusametnikud, et uurida lahendusi tervishoiu- ja tugisüsteemide kättesaadavuse parandamiseks. Ümarlauda rahastas Prantsusmaal Insermi autonoomne agentuur ANRS MIE (Emerging Infectious Diseases).

Tänaseks on Eestis üle 35 000 Ukraina pagulase, kes on riiki saabunud alates 2022. aastast, samuti palju teisi rahvusvahelisi migrante. Ümarlaua eesmärk oli heita valgust takistustele, millega need inimesed HIV- ja tuberkuloosiravile juurdepääsul kokku puutuvad, samuti nende üldisele heaolule.

Üritusel keskenduti neljale peamisele eesmärgile: Tervishoiuteenuste kättesaadavust takistavate tõkete, sealhulgas bürokraatlike ja õiguslike takistuste tuvastamine. Võitlus häbimärgistamise ja diskrimineerimise vastu, eriti HIV-ga elavate inimeste ja teiste haavatavate rühmade vastu. Eesti kodanikuühiskonnas kasutatavate tõhusate strateegiate demonstreerimine peamiste ja haavatavate elanikkonnarühmade toetamiseks rahvusvaheliste sisserändajate ja pagulaste seas. Koostöö tugevdamine tervishoiuteenuste valdkonnas, mis võtavad arvesse sisserändajate huvid.

Ümarlaual toimusid põhjalikud arutelud, mis põhinesid Pariisi-Cité-Sorbonne’i ülikooli hiljutisel uuringul, milles rõhutati takistusi tervishoiuteenustele juurdepääsul, eriti HIVi ja tuberkuloosi põdevate inimeste jaoks. Daniel Kashnitsky (Pariis-Cité-Sorbonne’i Ülikool) ja Maksym Kasyanczuk (Eesti HIV-positiivsete võrgustik) tutvustasid uurimistulemusi ja kogukonna väljatöötatud lahendusi ning kolm pagulast jagasid oma võimsaid isiklikke lugusid,  pakkudes kriitilist vahetut vaatenurka väljakutsetele, millega nad silmitsi seisid. Lisaks arutas Eesti Pagulasabi esindaja Sigrid Solnik käimasolevaid jõupingutusi Ukraina pagulaste toetamiseks ning Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni tervisevahendaja Kristina Aavik rõhutas tervisevahendusprogrammide olulisust migrantide heaolu jaoks.  Üritusel osales Tallinna abilinnapea Karl Sander Kase heaolu ja tervise alal, rõhutades linna pühendumust parandada pagulaste ja migrantide juurdepääsu tervishoiu- ja sotsiaaltoetussüsteemidele.

Ürituse üks peamisi tulemusi oli konkreetsete soovituste väljatöötamine, et parandada tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kättesaadavust rändajate ja pagulaste haavatavatele rühmadele. Need soovitused hõlmavad järgmist: Peamiste ja haavatavate kogukondade, sealhulgas rändekogemusega kogukondade kaasamine otsustusprotsessidesse, et tagada kaasava poliitika väljatöötamine. HIVi ja tuberkuloosi raviteenuste osutamine, mis põhinevad tegelikul elukohal, mitte ametlikul registreerimisel, tagades juurdepääsu kõigile abivajajatele, sealhulgas ebaseaduslikele rändajatele. Kogukonnapõhiste andmekogumismehhanismide väljatöötamine, et parandada probleemide mõistmist ja neile reageerimist Teadlikkuse tõstmine ja teabe levitamine mitmekeelsete juhendite ja koolituste kaudu. Terviseteemade integreerimine õiguskaitse- ja rändeteenustesse, tagades, et ametiasutused on hästi informeeritud migrantide tervisevajadustest. Tallinna linna tasandil nõuandva töörühma loomine pagulaste ja migrantide toetusmehhanismide pidevaks hindamiseks ja täiustamiseks. Tõhusate suhtluskanalite loomine migrantidele Tallinnas,  sealhulgas spetsiaalsed vihjeliinid ja tugikeskused. Ümarlaud oli oluline samm pagulaste ja migrantide tervishoiumaastiku parandamisel Eestis. Kuna Eesti tegeleb jätkuvalt pagulaste rände ja lõimumise muutuvate väljakutsetega, aitab see dialoog edendada kaasavat poliitikat ning luua toetavamat keskkonda Eesti võtme- ja haavatavatele elanikkonnarühmadele.

Palju õnne sõbrapäevaks!

Palju õnne sõbrapäevaks! 14. veebruaril on valentinipäev ehk sõbrapäev. Kui te ei tea, mida sõbrapäevakaardile kirjutada, mõelge, miks see inimene teie jaoks oluline on. Mida hindate nende sõpruse juures kõige rohkem? Miks nad on teie ühed lemmikinimesed? Mis paneb sinu südame põksuma? Sõbrapäevpäev ei tähenda ainult romantiliste suhete tähistamist, mida enamik inimesi eeldab. Sõbrapäeval (ka valentinipäeval) tähistad päeva koos oma sõprade, pere ja kellegagi, keda armastate.

Kodu ja pere: Emaks HIV-positiivsena. „Diagnoosi saades kadus maa mu jalge alt. Tundsin, et mu elu on lõpu saanud“

Kodu ja pere: Emaks HIV-positiivsena. „Diagnoosi saades kadus maa mu jalge alt. Tundsin, et mu elu on lõpu saanud“
HIV-positiivne naine ja planeeritud rasedus? Just sellise loo räägib Triin, kes on pealtnäha terve ja tavaline naine koos armsa pisipõnni ja toetava abikaasaga. Paraku käib tema igapäevaelu juurde ka püsiv raviskeem. Mõned aastad tagasi sai ta jahmatava diagnoosi: ta on HIV-positiivne. Hoolimata karmist diagnoosist oli Triinul soov saada emaks.
Neli aastat tagasi oli Triin vallaline noor naine, kes soovis minna sõbrannadega välja mõnusat aega veetma. Klubis tutvus ta noorte meeste seltskonnaga. „Ühe noormehega tekkis mul tõsine, kuigi lühiajaline suhe. Meil oli üks kord kaitsmata seksuaalvahekord ja seejärel meie suhtlus lõppes,“ sõnab naine. Sel hetkel ei olnud Triinul õrna aimugi, mis tema sellest suhtest endaga kaasa võttis.

Saatus saatis märke juba enne

Umbes kuu aega pärast kaitsmata vahekorda tulid esimesed HIV-le viitavad nähud. „Mul hakkasid tekkima kummalised sümptomid: lümfisõlmed kaela piirkonnas suurenesid ja tekkis palavik. Esialgu arvasin, et tegu on tavalise viirushaigusega. Tegin kõiki võimalikke teste – COVID, gripp, lasin isegi perearstil vereanalüüsid teha, kuid kõik tulemused olid negatiivsed,“ sõnab Triin. Seega otsis naine internetist infot ja tõdes, et sümptomid viitasid millelegi palju karmimale. Triinu tabas tugev hirm.

Naine tõdeb, et teda oleks justkui saatus hoiatanud, sest umbes kuu enne nakatumist oli tal kummaline juhus. Kõndides läbi Tammsaare pargi, märkas ta seal süüdatuid küünlaid ja inimeste hulka. Üritus oli mõeldud AIDS-i surnute mälestamiseks. „Mulle räägiti lühidalt ürituse korraldajast, organisatsioonist, pakutavatest teenustest ja sellest, kui oluline on oma tervist kontrollida, kui on esinenud riskikäitumist. Tol hetkel tundus see kõik mulle väga võõras ja kauge, aga võtsin visiitkaardi ning panin selle oma kotti.“ sõnab ta.

HIV ehk HI-viirus on inimese immuunpuudulikkuse viirus, mis põhjustab AIDSi. 2024. aastal sai HIV diagnoosi 130 inimest, aastal 2022 oli see arv 250. Naiste osakaal uute juhtude seas on keskmiselt 36%, kõikudes aastate jooksul vahemikus 31–40%. Kokku on alates 1988. aastast Eestis HI-viirus diagnoositud 10 455 inimesel. Uute HIVi nakatunute keskmine vanus on kasvanud, olles 2013. aastal 34,5 aastat ja 2022. aastal 39,6 aastat. Viimastel aastatel ei ole riigis esinenud olulist vähenemist uute juhtude arvus. WHO (Maailma Terviseorganisatsioon) hinnangul võib Eestis halvemate prognooside kohaselt olla ligi 40% HIV-nakkuse juhtudest tuvastamata. Kõik Eesti elanikud võivad ennast tasuta testida oma perearsti juures ning kõikidel HIV-positiivsetel on võimalus saada eluaegselt tasuta ravi.

Kui Triin mõistis, et sümptomid viitavad HIV-ile, otsis ta visiitkaardi üles ja pöördus EHPV (Eesti HIV-positiivsete võrgustik) poole oma murega. Perearsti poole testi tegemise sooviga pöörduda oli tal häbi ja nii seadiski ta sammud EHPV keskusesse. Triinu hirm sai kinnitust, sest tehtud kiirtest oli positiivne. „Ma mäletan, kuidas maa kadus mu jalge alt. Ma arvasin, et see tähendab minu elule suurt ja lõplikku lõppu,“ kirjeldab ta oma tundeid vastuse teada saamisel.

Kaaslasel on õigus teada

Edasi saadeti Triin EHPV töötajate poolt juba nakkushaiguste arsti ja psühholoogi juurde. Esialgu tekitas diagnoos naises niivõrd suurt depressiooni, et omal kohal olid ka enesetapumõtted. Õnneks sai ta neist tänu spetsialisti abile siiski jagu. Erinevalt reageerisid diagnoosile ka ta lähedased. Näiteks kadusid mõned sõprussuhted samal ajal, kui teised hoopis tugevnesid. Sugulased olid seevastu naise olukorra osas väga toetavad.

Kui Triinu ellu tuli uus partner, siis rääkis ka ta temale oma diagnoosist mõeldes, et kaaslasel on täielik õigus sellest teadlik olla. Täna hoiavad naise haigust kontrolli all ravimid, mis lubavad tal elada tavalist elu. Antiretroviirusravimid (ARV) on ravimid, mis hävitavad HI-viirust ning on HIV-nakkuse ravi aluseks. ARV-ravimite võtmise eesmärk on hoida viirustaset organismis nii madal kui võimalik.

Kui Triin oli mõnda aega oma elukaaslasega koos olnud, tekkis neil perelisa soov. Koos uurisid nad infot, kas ja kuidas on võimalik laps saada nii, et temale haigus üle ei kanduks. Peale põhjalikku uurimistööd otsustas paar, et nende soov on kindel hoolimata Triinu diagnoosist. Nii alustasidki nad proovimist ja tulid ka testile kaks oodatud triipu. „Kõik oli nagu tavalisel rasedal naisel. Ainus erinevus oli see, et ma külastasin nakkushaiguste arsti, kes jälgis minu HIV-analüüse ja vahetas raseduse ajaks ARV-ravi skeemi.“

Ka Lääne-Tallinna Keskhaigla Naistekliiniku juhataja Dr. Piret Veerus tõdeb, et HIV-positiivsetel naistel on samasugune õigus saada lapsi nagu teistelgi. „Rasedus ei kiirenda HIV nakkuse kulgu ja HIV nakkus ei muuda raseduse kulgu. Kaasaegne viirusevastane ravi aitab HIV-positiivsusega seotud riske maandada. Seega rasedus peab olema hoolikalt planeeritud eelkõige selleks, et vältida viirusnakkuse edasiandmist lapsele. Rasedust planeerides on vajalik nõu pidada oma raviarstiga, et viiruskoopiate arv ja organismi immuunsaatus oleksid kontrollitud. Puuduksid muud infektsioonid ja kasutatav raviskeem oleks rasedusega sobiv. Raseduse ajal toimub antiretroviirusravi ja HIV-nakkuse näitajate kontroll nakkushaiguste arsti juures, rasedust jälgib naistearst või ämmaemand.“

Kõiki rasedaid kontrollitakse

Triinu laps sündis vaginaalselt, sest viiruse tase oli organismis väga madal ja arstid lubasid tal ise sünnitada. Pärast lapse sündi pidi Triin talle kolm nädalat spetsiaalset rohtu andma ja lapsele tehti ka analüüsid, et uurida võimalikku HIV ülekannet. Ei puudunud ka nakkushaiguste arsti külastused. Õnneks läks kõik hästi. Küll tuli lapse saamine ühe piiranguga: rinnapiima Triin talle pakkuda ei tahtnud, sest on seegi üks võimalikest viisidest, kuidas viirust lapsele üle kanda.

Dr. Veerus sõnab, et korrektse ARV ravi korral on vaginaalse sünnituse käigus viiruse edasiandmise risk lapsele ülimadal. „Kui viiruskoopiate arv on kõrge ja organismi immuunstaatus madal, lõpetatakse rasedus lapse huvides keisrilõike teel. Enamik HIV-positiivsetest emadest saab sünnitada loomulikul teel. Et vähendada viirusnakkuse üleandmist lapsele, on pärast sündi vajalik profülaktiline ravi vastsündinule. Vastsündinu tervist jälgitakse tema pooleteistaastaseks saamiseni, see toimub kindla skeemi järgi. Eestis sünnitab igal aastal 70-85 HIV-nakkusega naist, neid on alla poole protsendi kõigist sünnitajatest.
„Samuti kinnitab spetsialist, et viimastel aastakümnetel on Eestis üliharva toimunud HIV-positiivse beebi sünd ja seda juhul, kui ema pole raseduse ajal vajalikku antiretroviirusravi saanud. Lisaks kontrollitakse HIV-nakkuse õigeaegseks avastamiseks kõiki rasedaid HIV suhtes.

Kõige suurem raskus seoses haiguse ja emaks saamisega oli Triinu jaoks hoopis ta enda peas. „Mul oli rohkem küsimusi kui vastuseid. Oma kogemuse põhjal tahaksin öelda, et praegu on palju usaldusväärset infot HIV-i kohta. HIV ei ole narkomaanide haigus, see on tavaline krooniline haigus, nagu astma või diabeet.“. Teiste hukkamõistu ta õnneks raseduse ajal ei kogenud. Vastupidi, alles jäänud sõbrad ja lähedased olid hoopis huvitatud tema käekäigust ning meditsiinipersonal toetav. Tuleviku pärast naine ei muretse, sõnab vaid, et kui jälgida arsti soovitusi, siis ta teab, et saab elada pikka ja õnnelikku elu.

Täispikka artikklit saate lugeda siit

Autor:  Maria Mirka

Toimetas: Britt Ernewein

child with AID red ribbon on a dark background. the boy holds the symbol of the fight against HIV, AIDS and cancer. concept of helping those in need.black and white.

Eesti on jätkuvalt HIV-i levikus Euroopa esimeste seas, kuigi nakatumine väheneb

HI-viiruse leviku poolest on Eesti endiselt Euroopas esimeste seas. Kui Ida-Virumaal on hakanud haigestumine vähenema, siis Harjumaal ja Lõuna-Eestis on see hakanud tõusma.

Kui pelgalt arve vaadata, siis vähenes mullu HI-viirusesse nakatumine märgatavalt – kui 2022. aastal registreeriti Eestis 250, 2023. aastal 183, siis mullu 133 nakatumist.

Tegelikult aga on Eesti kõrvuti Läti ja Küprosega HIV-i leviku poolest Euroopas esimeste seas.

“Nakatumine tõusis aastal 2022, 2023, aga seda suures jaos põgenike ja välismaalaste arvelt. Eesti elanike seas on nakatumine suhteliselt stabiilne olnud aastate lõikes,” märkis tervise arengu instituudi (TAI) HIV valdkonna juht Iveta Tomera.

Tomera sõnul on välismaalased üldjuhul olnud oma haigestumisest teadlikud ning uue nakkusena lähevad nad arvesse vaid Eesti statistikas.

Seda, et HIV-i epideemia oleks Eestis lõppenud, Tomera sõnul öelda ei saa, sest ka analüüside arv on otseselt langenud.

“Võrreldes 2023. ja 2024. aastal on see langenud lausa 13 protsenti, mis on päris suur arv,” tõdes ta.

Seetõttu ei saa Tomera sõnul välistada, et HIV võib levida varjatult.

HIV-nakkusega inimeste võrgustiku (EHPV) juht Latšin Alijev peab oluliseks testimisvõimaluste laienemist. Senisest veelgi enam peaksid olema kättesaadavad kiirtestid.

“Vähemalt kord elus peaks inimene end testima. Meil on juhuseid, kus eakad inimesed, kel vanust kaugelt üle 70, 80, on HIV-positiivsed ja said nakatumisest juhuslikult teada kas perearstilt või mingite protseduuride käigus või haiglasse minnes tehtud testimisel,” selgitas Alijev.

Kui 2000. aastal, HIV-epideemia alguses levis nakkus peamiselt süstivate narkomaanide seas, siis nüüd ennekõike heteroseksuaalsel teel. Kuna noored on teadlikumad, siis on HIV-ist aina enam saamas keskealiste inimeste haigus.

“Hetkel on Tallinn, Harjumaa, Ida-Virumaa seal, kus on aastate jooksul kõige rohkem nakatunuid. Küll aga Ida-Virumaal langeb, Lõuna-Eestis natukene tõuseb see protsent. Ja vanus ongi umbes 40. eluaastate ringis,” ütles Tomera.

Nakatunute keskmise vanuse tõusu põhjuseks ei ole mitte niivõrd nakkusjuhtude arvu oluline kasv vanemates vanuserühmades, vaid langus nooremate seas. Viimastel aastatel on olnud üksikud juhtumid, kus vastsündinu on saanud nakkuse oma emalt.

“Kõigile, kes on võtnud ravimeid raseduse ajal, on sündinud terved lapsed. Kes ei usu, et HIV on olemas, kes ei taha muudel põhustel ravimeid võtta, seal on pigem nakatumised,” rääkis Tomera.

Antiretroviirusravimid on tasuta ka neile, kel ei ole ravikindlustust.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: “Aktuaalne kaamera”, err.ee

 

2023. aastal avastati Eestis rohkem HIV-i juhtumeid kui varasematel aastatel

2023. aastal diagnoositi Eestis 183 uut HIV-i juhtu, nendest 109 Eesti elanike seas. Kui viimase kümnekonna aasta jooksul on aasta-aastalt uute HIV-i juhtumite arv vähenenud keskmiselt 8% aastas, 2021. ja 2022. aastal 15–17%, siis 2023. aastal kasvas uute juhtude arv 5%.

Olemasolevate andmete alusel ei ole võimalik hinnata, kas on tegu nakkuse leviku kasvuga või vahepealse vähenenud testimise tagajärjel hiljem tuvastatud juhtudega. Vahepealsetel aastatel esinenud suurema languse põhjuseks ei pruukinud olla tegelik HIV-i leviku vähenemine, vaid vähenenud testimine COVID-19 pandeemia tõttu välja kuulutatud eriolukorras, mil ligipääs plaanilisele ravile ja ka anonüümsete HIV-testimise ja -nõustamise võimalustele oli piiratud.

„COVID-19 pandeemia ajal kehtestatud piirangud mõjutasid HIV-testimist. 2020. ja 2021. aastal vähenes HIV-testide arv ja näiteks meestega seksivate meeste seas viimase aasta jooksul testinute osatähtsus. Testimine ei vähenenud väiksema riskiga inimeste hulgas – näiteks rasedad naised ja veredoonorid,“ selgitas Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Kristi Rüütel.

Pandeemia tõttu avastamata jäänud HIV-i nakatunute arvu saab hinnata alles tulevikus, kui selgub, kas hiliseid diagnoose tuvastatakse tavapärasest enam.

HIV-i diagnoosiga inimeste keskmine vanus on tõusnud nii meeste kui ka naiste seas. Vanemate kui 30-aastaste osatähtsus on uute HIV-i juhtude seas viimasel viiel aastal veidi suurenenud, kuid absoluutarvud veidi vähenenud. Endiselt avastatakse kõige enam HIV-i juhte Tallinnas ja Ida-Virumaal.

Positiivseks trendiks on väike HIV-i juhtude arv laste ja noorte seas – alla 20-aastaste hulgas on avastatud vaid üksikud juhud. Emalt lapsele nakkuse levik on samuti olnud väga väike – aastatel 2015–2019 ei diagnoositud mitte ühtegi sellist. 2022. aastal diagnoositi selliseid juhtusid kolm ja 2023. aastal üks.

„HIV-testimise üldine tase on langusest hoolimata jätkuvalt väga hea. Näiteks Euroopa Liidu riikide seas, kes HIV-testimise andmeid koguvad, oleme ühe kõrgeima testimise tasemega riik,“ sõnas Rüütel. „Eestis ei ole tingimata vajalik ulatuslik testimise suurendamine, vaid paremini suunatud testimine neile, kes on tõenäolisemalt nakatunud,“ lisas Rüütel.

Tervise Arengu Instituut ja Terviseamet avaldasid raporti, mis kajastab HIV-nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogilist olukorda Eestis aastatel 2014–2023.

Kirjutab Tervise Arengu Instituut oma kodulehel: siin

Result of HIV positive by using anti-HIV detection cassette device

Head uut 2025. aastat!

Head uut 2025. aastat!
Sel imelisel hetkel tahaksin jagada oma rõõmu ja tänu selle eest, et tänu meie imelistele päkapikkudele suutsime sel aastal kinkida õnne 151 lapsele madala sissetulekuga peredest. See on uskumatu saavutus, mis sai võimalikuks tänu teile – kõigile, kes vastasid reageerisid abi kutsele, kes andsid neile lastele tükikese teie soojusest ja hoolitsusest.
Soovime avaldada erilist tänu MTÜ Südamete Soojuse Sihtasutuse korraldajatele, meie kallitele päkapikkudele hindamatu abi ja toetuse eest ning meie meeskonnale EHPV – Eesti HIV-positiivsete võrgustik! Teie jõupingutused muudavad selle maailma lahkemaks ja helgemaks paigaks. Koos loome headuse ahela, millel pole lõppu. Iga heategu, iga abistav žest jätab jälje inimeste südamesse.

Aitäh, et olete meiega, et panite väikesed imed juhtuma. Me muudame selle maailma jätkuvalt paremaks paigaks ja laseme igaühel teist tunda selle uskumatu töö soojust ja valgust. Teie lahkus on jõud, mis muudab elusid! Lahkuse ahel on lõputu 🥰🥰🥰

EHPV Pühadetervitus

Head sõbrad.
Soovime teile palju toredaid hetki armsamate inimeste seas. Meeldivaid jõulupühi ning toredat uue aasta tulemist.

Tähelepanu: Pärnu linna ja selle lähiümbruse elanik

Alates 1. detsembrist 2024 on meie teenused saadaval Pärnu linna ja selle lähiümbruse elanikele.
Pärnus saab konsultatsioonidele registreeruda järgmiste spetsialistide juurde:

  • Kogemusnõustaja Ukraina põgenike küsimustes
  • Sotsiaaltöötaja
  • Psühholoog

Informatiivsed nõustamised ja abi erinevate haldusküsimuste lahendamisel (dokumentide hankimine, elukoha registreerimine, registreerimine erinevates riigiasutustes ja portaalides, abi töö leidmisel); Digioskuste koolitus; Tugi sotsiaal- ja meditsiiniteenuste saamiseks teistelt spetsialistidelt; abi suhtlemisel riigi- ja meditsiiniasutustega. Teenuseid pakutakse neljas keeles: inglise, eesti, vene ja ukraina keeles.

Konsultatsioonid toimuvad aadressil: Pärnu, Lai 14
Registreerimine konsultatsioonidele: Viktoria – 55597844.
Konsultatsioonid viiakse läbi Ameerika Ühendriikide saatkonna toetusel Eestis.

Eesti HIV-positiivsete võrgustiku poolt korraldatud Chemsexi ja PrEP hariduslikud koolitused Eestis

Eesti HIV-positiivsete võrgustiku poolt korraldatud Chemsexi ja PrEP hariduslikud koolitused Eestis

5.-7. detsembrini toimusid Tallinnas, Narvas ja Jõhvis chemsexi ja HIV kokkupuute-eelse profülaktika (PrEP) koolitused. Spetsiaalselt kutsutud ekspert Saksamaalt, arst Gennadi Ustinov, tutvustas osalejatele ajakohast teavet psühhoaktiivsete ainete kasutamisega seotud riskide vähendamise ja tõhusate ennetusmeetodite kohta.

Osalejate hulgas olid arstid, sotsiaaltöötajad, aktivistid, haavatavate rühmade esindajad ja inimesed, kes olid huvitatud lisateadmiste omandamisest. Nad tutvusid PrEP-i põhimõtetega, haavatavate kogukondade toetamise meetoditega, chemsexiga seotud probleemide lahendamisega ja häbimärgistamise vastu võitlemise viisidega. Koolitused aitasid kaasa erialaste kompetentside tugevdamisele ning turvalisema ja teadlikuma ühiskonna kujunemisele.

Eesti HIV-positiivsete võrgustik tänab südamest kõiki osalejaid aktiivse osalemise ja panuse eest nende koolituste õnnestumisse!

Lugupeetud Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmed, terviseminister jt

Lugupeetud Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmed, terviseminister jt

Seoses äsja lõppenud Euroopa testimisnädalaga jagame teiega septembris Vilniuses toimunud C-hepatiidi eliminatsioonile pühendatud tippkohtumisel avaldatud ülekutset (manuses ja https://eliminacija.lt/call-to-action/). Sellega kutsutakse Euroopa riike C-hepatiidi elimineerimisega tegelema, et saavutada WHO eesmärk viiruse likvideerimiseks aastaks 2030. HCV on Euroopas maksapuudulikkuse ja vähi üks peamisi põhjuseid, mõjutades 12,5 miljonit inimest. Koordineeritud jõupingutused, sealhulgas sihtrühmade skriining, teadlikkuse tõstmine ja raviteenuste kättesaadavuse tagamine, võivad päästa tuhandeid elusid ja parandada tervishoiusüsteemide tõhusust ning majanduslikku tootlikkust. Tippkohtumise ettekanded on järgivaadatavad www.eliminacija.lt. Salasõna ettekannete vaatamiseks: HCVsummit.

Ülekutsele on lisatud ka testimisnädala pressiteade, mille avaldasime koostöös Eesti Vähiliiduga juhtides tähelepanu maksavähi ja C-hepatiidi omavahelistele seostele ning teadusajakirjas Lancet avaldatud C-hepatiidi epidemioloogilisele olukorrale Euroopas, mille järgi on Eesti levimuselt 2. kohal Euroopas Rumeenia järel.

Hepatiidid vajavad samasugust tähelepanu nagu HIV või teised nakkushaigused!

.pdf fail: Call to action 19. September 2024 Vilnius

.pdf fail: Testimisnädala pressiteade sügis 2024

 

Eesti Vähiliit

Eesti HIV-positiivsete Võrgustik

Eesti Gastroenteroloogide Selts

Eesti Infektsioonhaiguste Selts