Eesti HIV-positiivsete võrgustik osaleb AIDS2022 konverentsil.

Eesti HIV-positiivsete võrgustik osaleb AIDS2022 konverentsil. Jälgige meie teateid sotsiaalvõrgustikes ning meie Facebooki ja Instagrami lehel.

UNAIDS on koostanud värske raporti maailma AIDSi epideemia olukorrast. Kooskõlastatud dokumendi kohaselt on AIDS-i vastase võitluse tõhusus ohus, mis toob kaasa miljoneid elusid.

Kanadas Montrealis toimuva rahvusvahelise AIDS-i konverentsi avamise eel avaldatud aruanne “Riskist” sisaldab olulisi uusi andmeid, mis näitavad, et AIDS-i võimalused vastuses on ohus, et HIV-i ennetamise edusammud on aeglustunud ning HIV-i vastu võitlemise vahendid vähenevad kuid globaalsed šokid suurendavad tulevasi riske.

 

https://www.unaids.org/en/resources/documents/2022/in-danger-global-aids-update

 

Juulis on meie külaline Anna Vorobjova

Juulis on meie külaline Anna Vorobjova –
Perelepitusteenuse koordinaator
(Laste heaolu osakond
Sotsiaalkindlustusamet)
Räägime sellest, kuidas vanemad, kes otsustavad lahutada, lahendada kõik laste kasvatamise küsimused ilma solvamata, konfliktide ja kohtuteta.
Olge lisatud intervjuudega kursis!

 

28. juuli – ülemaailmne hepatiidipäev

Ülemaailmset hepatiidipäeva tähistatakse iga aasta 28. juulil selleks, et suurendada inimeste teadlikkust viiruslikust hepatiidist ja selle põhjustatud haigustest.

Hepatiiti põhjustava viiruse tüübi järgi eristatakse A-, B-, C-, D- ja E-hepatiiti. Kõiki neid viirushepatiite seob üks sarnane omadus ja see on maksakoe kahjustumine, kuid nad erinevad üksteisest levikutee poolest.

C-hepatiit on C-hepatiidi viiruse poolt põhjustatud maksapõletik, millest võib lõppstaadiumis välja kujuneda tsirroos või maksavähk. Haigus levib peamiselt kokkupuutel nakatunud verega, kuid viirust võib leida ka teistes haige inimese kehavedelikes, nagu süljes, spermas. C-hepatiit põhjustab suurt terviseriski üle maailma 71 miljonile C-hepatiidi kroonilise nakkusega inimesele. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel sureb maailmas igal aastal C-hepatiidi viirusest põhjustatud haigustesse 399 000 inimest. WHO hinnangul ca 80% C-hepatiidi viirusega nakatunud inimestest ise ei teagi, et nad on viirusekandjad*. Eestis on hinnanguliselt 20 000 viirusekandjat.

C-hepatiidi viiruse vastu ei ole vaktsiini, kuid haigus on ravitav. C-hepatiit ei ole ainult süstivate sõltlaste haigus, sellesse haigusesse võib nakatuda igaüks. C-hepatiidi viirusest tervenedes tuleb vältida uuesti nakatumist, sest haiguse põdemine ei anna selle kordumise vastu immuunsust. Peamised C-hepatiidi riskirühma kuuluvad inimesed on:

  • saanud vereülekannet enne 1994. aastat
  • kokku puutunud nakatunud inimese verega
  • lasknud ennast tätoveerida või augustada
  • kas või üks kord jaganud süstalt.

Alates 1.juulist Tallinnas

Meil on hea meel teile teatada, et alates 1.juulist võimalus saada psühholoogi ja kogemusnõustaja teenuseid klientidel meie organisatsioonis.

Kui te kannatate hirmude ja ebakindluse käes; kui te näete enda ees vähesed võimalusi eesmärkide saavutamiseks mille üle pingutate; kui teil vaevavad pidevad probleemid lähedaste ees kuna teid ei mõisteta siis teid aitab meie psühholoog Ekaterina leida uusi võimalusi ja muuta seda, mis teid segab olla õnnelik ja saavutada kindlaid eesmärke. Lisainfot ja registreerimist saate mobiili numbril: +372 58545878 – psühholoog Ekaterina.

Peale neid teenuseid aitab meie sotsiaaltöötaja nende lahendite lahendamisel nagu:

• Dokumentide vormistamisel;
• Hüvitiste taotlemisel;
• Võlgade vabanemisel;
• Elulookirjelduse(CV) loomisel;
• Tööotsingul;
• Vajalike koolituste otsimisel;
• Hariduse võimaluse leidmisel;
• Õiguste ja kohustuste nõustamisel;

Lisainfo ja registreerimine: +372 55578131 – sotsiaaltöötaja Ekaterina.

20.06.2022-21.06.2022 toimus Põhjamaade Ministrite Nõukogu esinduse toel õppevisiit Eestisse Tallinna.

20.06.2022-21.06.2022 toimus Põhjamaade Ministrite Nõukogu esinduse toel projekti “Parimate praktikate ja kogemuste vahetus pagulastega töötamine Balti riikides” raames esimene õppevisiit Eestisse Tallinna.

 

Projekti eesmärk on suurendada võimet reageerida sotsiaalselt olulistest haigustest mõjutatud pagulaste vajadusi ning suurendada huvikaitsevaldkonna organisatsioonide võimekust õppevisiitide kaudu Eestisse, Lätti ja Soome.

Meie Tallinna Kogukonnamaja külastasid 8 Läti ja Soome  esindajat – AGIHAS (Riia, Läti) ja Positiiviset ry (Helsingi, Soome).

Õppevisiidi esimesel päeval tutvustasime EHPV tegevust. Erilist tähelepanu pöörati meie töö suunale pagulastega. Narva EHPV kontori psühholoog ja Jõhvi büroo kogemusnõustaja jagasid oma kogemusi kaugtööna pagulastega töötamisel.

Teisel päeval külastasime Tallinna Sotsiaalhoolekande- ja Terviseametit. Osakonna esindaja Mihhail Jakovlev rääkis osakonna töö iseärasustest põgenikega Tallinnas.

EHPV psühhosotsiaalsete projektide koordinaator Ekaterina Smirnova korraldas seminari sotsiaalselt oluliste haiguste all kannatavate pagulastega töötamise kohta. Osalejad arutasid sotsiaaltöötaja, kogemusnõustaja ja tugiisiku töö tunnuseid. Hiljem kuulasid osalejad loengut traumalisest psühhosotsiaalsest tööst. EHPV psühholoog Ekaterina Maslennikova viis osalejatele läbi praktilise harjutuse traumaga töötamiseks.

Pärast koolitust külastasid osalejad Tallinna Pagulaste Vastuvõtukeskust. Sotsiaalabi ja tervishoiu osakonna esindaja Mihhail Jakovlev viis läbi keskuse ekskursiooni, rääkis teenustest, mida inimesed keskuses saavad. Kohtumisega liitus Tallinna abilinnapea Betina Beškina, kes jagas oma kogemusi pagulaste vastuvõtukeskuse töö loomisel ja korraldamisel ning vastas osalejatele ka huvi pakkuvatele küsimustele.

Meie koostööpartnerid Lätist ja Soomest märkisid õppevisiidi kõrget korraldustaset, saadud teadmiste ja kogemuste olulisust edasiseks tööks pagulastega nende riigis. Järgmine õppevisiit toimub Riias. Vastuvõttev organisatsioon on AGIHAS. Teise visiidi käigus tutvuvad osalejad AGIHASi tegevusega, tutvuvad oma kogemustega pagulastega töötamisel ning korraldavad ka pagulastega sotsiaaltöö minikonverentsi.

Uued infomaterjalid EHPV poolt

 

 

 

PDF formaadis saab vaadata siit

2022. aastal Eestis diagnoositud HIV-positiivsed (16.06.2022)

2022. aasta 16. juuni seisuga on Eestis diagnoositud 113 HIV-nakatunud isikut.

Kokku on aastate jooksul Eestis HIV-viirus diagnoositud 10 463 inimesel.

https://www.terviseamet.ee/et/nakkushaigused-menuu/tervishoiutootajale/nakkushaigustesse-haigestumine/hiv-ja-aids

KOGEMUSLOOD

Kui su koduriik on sulle ohtlik. “Need on tarbetult ohtlikud teekonnad, mida saaks ära hoida.”

Praegu saab asüüli taotleda inimene, kes riigipiiri ületab. Aga kuidas aidata neid, kellel on põgenemine võimatu, aga koduriiki jäämine eluohtlik? Lahendus oleks humanitaarviisa loomine.

Nii võttis ta kuulda tuttavate soovitusi riigist lahkuda. Ta valis sihtpaigaks Eesti.

Loe rohkem siit: https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120009766/kogemuslood-kui-su-koduriik-on-sulle-ohtlik-need-on-tarbetult-ohtlikud-teekonnad-mida-saaks-ara-hoida

 

Eesti seab ainsa Balti riigina geidele vereandmisel piiranguid

Eesti LGBT Ühing leiab, et igal juhul tuleb vältida diskrimineerimist, toetuda kaasaegsele teadusele, kehtestada vaid selliseid piiranguid, mis on põhjendatud, läbipaistvad ja proportsionaalsed ning võimalusel hinnata riskikäitumist individuaalselt ja sooneutraalselt. Foto: Sille Annuk

Kui teistes Balti riikides saavad homoseksuaalsed inimesed olla veredoonoriks ilma igasuguste piiranguteta,  siis Eestis otsustati lubada teise mehega seksinud meestel senise aastase vahe asemel verd anda neli kuud pärast vahekorda – ja seegi jätab õhku mitu küsimust.

«Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERHi) verekeskus ei luba minul verd anda, kui mul on püsiv seksuaalne suhe teise mehega. PERH piirab valimatult kõikide meestega seksivate meeste (MSM) veredoonorlust, lubades neil verd anda alles nelja kuu möödudes viimasest seksuaalsest kontaktist teise mehega. Seda sõltumata sellest, milline on konkreetse inimese riskikäitumine.»

https://www.postimees.ee/7530302/eesti-seab-ainsa-balti-riigina-geidele-vereandmisel-piiranguid#_ga=2.252366986.245917091.1653100521-641332269.1636048432

Takistusrada, kondoomid ja poksikindad. Mis tunne on olla erivajadustega inimene?

 Eelmisel nädalal, teisipäeval,  ehitati sotsiaalministeeriumi hoone  ette takistusrada,  asetati lauad,  millele asetati hämmastavad prillid,  viipekeele ABC ,  poksikindad ja läheduses kükitas  juhtkoer.   Kõik see nii  , et  inimesed  saaksid kogeda, mis  tunne  on olla   erivajadustega  inimene.   RusDelfi  reporter külastas  stseeni, rääkis  aktsioonis osalejatega ja testis kõike enda peal.

Mittetulundusühing “Test Your   Senses” (“Pane oma meeled proovile”) on tegelenud  sellega, et see sobib  kõigile tulijatele. A. simulatsioonid.  Organisatsiooni juhi Christel Sohenbitzi sõnul kutsus   sotsiaalministeerium nad üles näitama  kõigile, kuidas  puuetega   inimesed end tunnevad. .

“Selliseid tegevusi pidades näitame, kuidas erivajadustega  inimesed igapäevaste  ülesannetega  toime tulevad.  Samuti on  tänu sellistele simulatsioonidele võimalik jõuda lähemale arusaamisele,     mida tuleks meie ühiskonnas  paremaks muuta,” selgitas Sogenbitz.  Ta rõhutas, et  peaaegu kõik kohalviibijad on igasuguste piirangutega  inimesed.  Nii et selle sündmuse teine eesmärk on ületada hirmud ja stereotüübid.

Oli  ka t. A. “valvurid”.  Nad kindlustasid inimesi takistusraja läbimisel kiropraktikuga  (manuaalne tool – õige nimi “ratastooli” asemel  – umbes. RusDelfi).

 Takistusrada

Sealt otsustasime  alustada.  See koosnes  mitmest maantee maastikku jäljendavast  kaldteest. Mõned valmistati   väikese löögi kujul, teised olid  piiride, juurte ja kaevanduste imitatsioon.

Väikese künnise  ületamiseks peab kiropraktikuga inimene  tagasi  kalduma, ratastest mugavamalt haarama  ja keha edasi liikuma.  Seega   rullub inertsiga üle väikese kõrguse. Kõlab lihtsalt?  See pole   nii.     Harjumusest  ei saanud seda teha  ei esimesel ega  kümnendal korral.  Ja see ei tähenda,  et tagasi kallutamine on  lihtsalt hirmutav, isegi  teades, et  seal on inimene, kes teid kindlustab . Teel   , mis simuleerib   metsarada  või väga  halvasti tehtud kõnniteed  kaevanduste ja aukudega, on  jalutuskäru  täielikult kinni jäänud.  Võimalus  , et inimene sellisest  segadusest  reaalses elus välja pääseb,  läheneb  nullile   kui väsimusele ja ilmastikutingimuste halvenemisele.

Selle tulemusena sai takistusrada ületada  ainult sama  kindlustatu abiga, kes lükkas tagant, et aidata läbida. Reaalses elus ei ole puuetega inimesel alati sellist assistenti.

“Na troyechku”

Nagu   üks  kiropraktikus  viibijatest meile ütles,  pole tal sellises  olukorras muud valikut, kui oodata möödujatelt abi  või proovida  end kiikuda, Et august välja saada.  Mees jagas, et on olnud kiropraktikus  10 aastat.  Kui küsiti , kuidas ta  hindab meie linnaruumi,  vastas ta – “kolmele”.  See ei kõla  nii halvasti, eriti  viiepunktilisel skaalal. Kuid  praktikas tähendab  see, et inimesed on sunnitud iga päev  silmitsi seisma sarnaste raskustega.

Tallinna vanalinn, mis meelitab   aasta-aastalt ligi tuhandeid turiste,  ei ole tegelikult piiratud liikumisvõimega inimesele  absoluutselt kohanenud. “Seda saab parandada, asendades osa kõnniteest lamedate kaasaegsete plaatidega,” lisas vastaja.

Sait tallinn.ee esitab linna ligipääsetavuse kaardi, kus roheline näitab täisliiklusega teid, kollane osaline ja punane –  selle täieliku puudumisega.  Vanalinn, lisaks  äärelinna tänavatele,  on  sellel kaardil mingil põhjusel hall koht ilma nimetusteta.

Tõlgitud vene keelsest allikast eesti keelde:

https://rus.delfi.ee/statja/120009708/polosa-prepyatstviy-prezervativy-i-bokserskie-perchatki-kakovo-eto-byt-chelovekom-s-osobymi-potrebnostyami