Peamiste ja haavatavate elanikkonnarühmade heaolu rahvusvaheliste pagulaste ja rändajate seas Eestis.
Peamiste ja haavatavate elanikkonnarühmade heaolu rahvusvaheliste pagulaste ja rändajate seas Eestis.
Praktiline ümarlaud 11. veebruaril 2025 toimus Tallinnas oluline ümarlaud, kus käsitleti peamiste ja haavatavate elanikkonnarühmade (sh HIVi ja teiste sotsiaalsete haigustega inimeste) tervise- ja sotsiaalprobleeme Eestis asuvate rahvusvaheliste pagulaste ja rändajate seas. Korraldati koostöös paljude sidusrühmadega üritus tõi kokku eksperdid, kodanikuühiskonna esindajad ja valitsusametnikud, et uurida lahendusi tervishoiu- ja tugisüsteemide kättesaadavuse parandamiseks. Ümarlauda rahastas Prantsusmaal Insermi autonoomne agentuur ANRS MIE (Emerging Infectious Diseases).
Tänaseks on Eestis üle 35 000 Ukraina pagulase, kes on riiki saabunud alates 2022. aastast, samuti palju teisi rahvusvahelisi migrante. Ümarlaua eesmärk oli heita valgust takistustele, millega need inimesed HIV- ja tuberkuloosiravile juurdepääsul kokku puutuvad, samuti nende üldisele heaolule.
Üritusel keskenduti neljale peamisele eesmärgile: Tervishoiuteenuste kättesaadavust takistavate tõkete, sealhulgas bürokraatlike ja õiguslike takistuste tuvastamine. Võitlus häbimärgistamise ja diskrimineerimise vastu, eriti HIV-ga elavate inimeste ja teiste haavatavate rühmade vastu. Eesti kodanikuühiskonnas kasutatavate tõhusate strateegiate demonstreerimine peamiste ja haavatavate elanikkonnarühmade toetamiseks rahvusvaheliste sisserändajate ja pagulaste seas. Koostöö tugevdamine tervishoiuteenuste valdkonnas, mis võtavad arvesse sisserändajate huvid.
Ümarlaual toimusid põhjalikud arutelud, mis põhinesid Pariisi-Cité-Sorbonne’i ülikooli hiljutisel uuringul, milles rõhutati takistusi tervishoiuteenustele juurdepääsul, eriti HIVi ja tuberkuloosi põdevate inimeste jaoks. Daniel Kashnitsky (Pariis-Cité-Sorbonne’i Ülikool) ja Maksym Kasyanczuk (Eesti HIV-positiivsete võrgustik) tutvustasid uurimistulemusi ja kogukonna väljatöötatud lahendusi ning kolm pagulast jagasid oma võimsaid isiklikke lugusid, pakkudes kriitilist vahetut vaatenurka väljakutsetele, millega nad silmitsi seisid. Lisaks arutas Eesti Pagulasabi esindaja Sigrid Solnik käimasolevaid jõupingutusi Ukraina pagulaste toetamiseks ning Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni tervisevahendaja Kristina Aavik rõhutas tervisevahendusprogrammide olulisust migrantide heaolu jaoks. Üritusel osales Tallinna abilinnapea Karl Sander Kase heaolu ja tervise alal, rõhutades linna pühendumust parandada pagulaste ja migrantide juurdepääsu tervishoiu- ja sotsiaaltoetussüsteemidele.
Ürituse üks peamisi tulemusi oli konkreetsete soovituste väljatöötamine, et parandada tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kättesaadavust rändajate ja pagulaste haavatavatele rühmadele. Need soovitused hõlmavad järgmist: Peamiste ja haavatavate kogukondade, sealhulgas rändekogemusega kogukondade kaasamine otsustusprotsessidesse, et tagada kaasava poliitika väljatöötamine. HIVi ja tuberkuloosi raviteenuste osutamine, mis põhinevad tegelikul elukohal, mitte ametlikul registreerimisel, tagades juurdepääsu kõigile abivajajatele, sealhulgas ebaseaduslikele rändajatele. Kogukonnapõhiste andmekogumismehhanismide väljatöötamine, et parandada probleemide mõistmist ja neile reageerimist Teadlikkuse tõstmine ja teabe levitamine mitmekeelsete juhendite ja koolituste kaudu. Terviseteemade integreerimine õiguskaitse- ja rändeteenustesse, tagades, et ametiasutused on hästi informeeritud migrantide tervisevajadustest. Tallinna linna tasandil nõuandva töörühma loomine pagulaste ja migrantide toetusmehhanismide pidevaks hindamiseks ja täiustamiseks. Tõhusate suhtluskanalite loomine migrantidele Tallinnas, sealhulgas spetsiaalsed vihjeliinid ja tugikeskused. Ümarlaud oli oluline samm pagulaste ja migrantide tervishoiumaastiku parandamisel Eestis. Kuna Eesti tegeleb jätkuvalt pagulaste rände ja lõimumise muutuvate väljakutsetega, aitab see dialoog edendada kaasavat poliitikat ning luua toetavamat keskkonda Eesti võtme- ja haavatavatele elanikkonnarühmadele.