28. juuli – ülemaailmne hepatiidipäev

Ülemaailmset hepatiidipäeva tähistatakse iga aasta 28. juulil selleks, et suurendada inimeste teadlikkust viiruslikust hepatiidist ja selle põhjustatud haigustest.

Hepatiiti põhjustava viiruse tüübi järgi eristatakse A-, B-, C-, D- ja E-hepatiiti. Kõiki neid viirushepatiite seob üks sarnane omadus ja see on maksakoe kahjustumine, kuid nad erinevad üksteisest levikutee poolest.

C-hepatiit on C-hepatiidi viiruse poolt põhjustatud maksapõletik, millest võib lõppstaadiumis välja kujuneda tsirroos või maksavähk. Haigus levib peamiselt kokkupuutel nakatunud verega, kuid viirust võib leida ka teistes haige inimese kehavedelikes, nagu süljes, spermas. C-hepatiit põhjustab suurt terviseriski üle maailma 71 miljonile C-hepatiidi kroonilise nakkusega inimesele. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel sureb maailmas igal aastal C-hepatiidi viirusest põhjustatud haigustesse 399 000 inimest. WHO hinnangul ca 80% C-hepatiidi viirusega nakatunud inimestest ise ei teagi, et nad on viirusekandjad*. Eestis on hinnanguliselt 20 000 viirusekandjat.

C-hepatiidi viiruse vastu ei ole vaktsiini, kuid haigus on ravitav. C-hepatiit ei ole ainult süstivate sõltlaste haigus, sellesse haigusesse võib nakatuda igaüks. C-hepatiidi viirusest tervenedes tuleb vältida uuesti nakatumist, sest haiguse põdemine ei anna selle kordumise vastu immuunsust. Peamised C-hepatiidi riskirühma kuuluvad inimesed on:

• saanud vereülekannet enne 1994. aastat
• kokku puutunud nakatunud inimese verega
• lasknud ennast tätoveerida või augustada
• kas või üks kord jaganud süstalt.