Paljud inimesed, kes meid ümbritsevad, võivad esmapilgul tunduda täiesti tavalised ja märkamatud. Kuid lähemal vaatlusel selgub, et igaüks neist on eriline. Sellistest inimestest ja programmist räägib saade “Heateod”. Selle saate kangelane on Eesti HIV-positiivsete võrgustiku juhatuse esimees Latšin Alijev.
Ahvivähk on viirushaigus, mis esineb peamiselt Kesk- ja Lääne-Aafrika troopilistes vihmametsades. Seda eksporditakse aeg-ajalt teistesse piirkondadesse.
Ahvirõugeviirus edastatakse inimestele enamasti metsloomadelt, näiteks närilistelt ja primaatidelt, kuigi levib ka inimeselt inimesele.
Tavaliselt avaldub haigus koos palavik, lööve ja paistes lümfisõlmed.
Kokkupuude elusate ja surnud loomadega – näiteks küttimise ja metsise ulukite või põõsaliha tarbimise kaudu – on teadaolevad riskitegurid.
WHO sõnul jõudis juhtum aprilli lõpus Nigeeriasse, viibides Lagose ja Delta osariikides ning 29. aprillil tekkis lööve.
Nad naasid Ühendkuningriiki 4. mail ja läksid samal päeval haiglasse. Kuna ahvirõugeid kahtlustati, siis nad seda ka olid kohe isoleeritud.
Ulatuslik kontaktide jälgimine on tuvastanud kokku puutunud isikud kogukonnas, tervishoiuasutustes ja rahvusvahelistel lendudel. Siiani pole ükski ühilduvatest sümptomitest teatanud.
“Kuna juhtum eraldati koheselt ja viidi läbi kontaktide jälgimine, on selle juhtumiga seotud edasikandumise oht Ühendkuningriigis minimaalne. Kuna aga nakkuse allikas Nigeerias pole teada, püsib selles riigis edasikandumise oht,” teatas ÜRO agentuur.
Nigeeria ametivõime teavitati juhtumist 7. mail.
Isik ei teatanud kokkupuutest kellegagi, kellel on Nigeerias lööve või ahvirõuged. Samuti on jagatud üksikasju riigisisese reisimise ja kontaktide kohta, et vajadusel järelmeetmeid võtta.
Praegu saadaoleva teabe põhjal ei soovita WHO praegu mingeid piiranguid Nigeeriasse või Ühendkuningriiki reisimiseks ja nendega kauplemiseks.
Ahvirõugete viirus kuulub ortopoksiviiruste perekonda, kuhu kuuluvad ka rõuged.
Seda saab edasi anda kontakti ja piiskadega kokkupuutel ning inkubatsiooniperiood on tavaliselt kuus kuni 13 päeva, kuid võib ulatuda 5 kuni 21 päevani.
Sümptomid võivad olla kerged või rasked ning taanduvad tavaliselt spontaanselt 14–21 päeva jooksul. Kuid kahjustused võivad olla väga sügelevad või valulikud.
Ühendkuningriigis on varem teatatud seitsmest ahvirõugete juhtumist, mis kõik olid seotud reisimisega Nigeeriasse või Nigeeriast.
USA-s teatati eelmisel aastal ka kahest juhtumist, mis imporditi samuti Nigeeriast.
Alates 2017. aasta septembrist on Lääne-Aafrika riik jätkuvalt teatanud haigusjuhtudest, kuni selle aasta 558. aprillini kahtlustati 30 haigusjuhtu.
See arv sisaldab 241 kinnitatud juhtumit, sealhulgas kaheksa haigusest põhjustatud surma.
1.Mai alustab uus projekt: “Parimate praktikate vahetamine ja koostöö kogemuste vahetamine töötamisel põgenikutega Baltimaades”.
Projekti eesmärgiks on suurendada suutlikust vastata sõjapõgenike sotsiaalselt oluliselt haigustest mõjutatud vajadustele ja kasvatada organisatsioonide võimekust eestkostjana eestvedamisel läbi õppekäikude Eesti, Läti ja Soome.
Projekti eesmärgi saavutamiseks plaaneeritakse korraldada õppevisiite Eesti HIV-positiivsete Võrgustikus (Eestis), AGIHAS (Lätis) ja Positiiviser ry, HivFinland (Soome). Õppevisiitide käigus vahetavad osalised ideid, parimatega praktikatega ja vahetada kogemusi sotsiaalselt olulistest haigustest mõjutatud põgenikega töötamisel. See aitab oluliselt saada aktiivsema tehnilist abi põgenike vajalike vajaduste tõhusaks lahendamiseks.
Projekti kehtivuse aeg: 01.05.2022-31.10.2022
Projekti rahastab: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis (Põhjamaade Ministrite Nõukogu toetusprogramm Nordic-Baltic Non-Governmentations’ (NGO) Cooperation 2022 Eesti)
Viide projektile: https://ehpv.ee/projects/
Ülemaailmse tuberkuloosipäeva keskmes on võitlus tuberkuloosi vastu. Tuberkuloos on kirjanduses ja filmides palju kajastust leidnud raske nakkushaigus, millel olid varasemalt enamjaolt fataalsed tagajärjed. Kui eelmisel sajandil läksid patsiendid mägedesse või männimetsa rajatud sanatooriumitesse leevendust otsima, siis täna on tegemist täiesti ravitava haigusega. Kuidas tuberkuloosi ravida? Mis iseloomustab resistentset tuberkuloosi? Milliseid vorme on olemas lisaks kopsutuberkuloosile? Kui levinud on tuberkuloos Eestis? Ülemaailmse tuberkuloosipäeva puhul on „Tervisepooltunnis“ vestluskaaslaseks Regionaalhaigla tuberkuloosiosakonna ülemarst dr Anu Kurve.
Saatest:
Mida mõtleb anestesioloog oma tööst? Kuidas ja kuhu areneb personaalmeditsiin? Kuidas hoiduvad vähiraviarstid vähist? Need on vaid mõned küsimused, millele saame vastuse uues, Eesti ainsas haigla terviseteemalises podcastis.
Tervisepooltundi kutsume vestlema erinevate erialade esindajaid, saade annab eksklusiivse võimaluse piiluda üle 4000 töötajaga Eesti tipphaigla meditsiini telgitagustesse ja kuulata, millist tervisenõu annavad arstid, millised on uuemad ravisuunad ja meetodid, mida arvavad ning mõtlevad oma tööst kirurgid, anestesioloogid ja kõik teised, kes erineval moel patsientide tervenemisele kaasa aitavad.
24. märtsil tähistame igal aastal maailma tuberkuloosi päeva, mille eesmärk on tõsta üldsuse teadlikkust tuberkuloosi kahjulikust mõjust tervisele, ühiskonnale ja majandusele ning tõhustada jõupingutusi ülemaailmse tuberkuloosi epideemia vastu võitlemiseks.
Tuberkuloos on nakkushaigus, mida põhjustab tuberkuloosibakter ja mis levib õhu kaudu. Kuigi Eesti üldine tuberkuloosi haigestumise tase on viimase 10-12 aasta vältel kahanenud, pole haigus ära kadunud ning 2018. aastal diagnoositi 146 haigestumise juhtumit, millest 120 on uued haigestumise juhtumid.
Eesti HIV-positiivsete Võrgustik juhib tähelepanu tuberkuloosi probleemile HIV-positiivsete hulgas.
Suur HIV levik Eestis mängib olulist rolli – tuberkuloos on kõige sagedam surma põhjus HIV-positiivsete inimeste jaoks. Selleks, et HIV-positiivsete tuberkuloosi nakatuse ennetada, lisaks tuberkuloosi ennetustööle peab õigeaegselt alustama ka antiretroviirusraviga.
