Eesti inimestest võib omada HIV-i vastu geneetilist kaitset iga kümnes

Värskemad geenivaramu andmed viitavad, et 11–13 protsenti Eesti inimesi kannavad geenivarianti, mis muudab nad laialt levinud HI-viiruse tüve suhtes immuunseks või raskendab nende viirusega nakatumist.

Nakatumisriski vähendav geen CCR5 vastutab valgete vereliblede pinnale kemokiini-retseptori valmistamise eest. Muu hulgas aitab viia see teatud rakke haigus- või põletikukoldesse. “HI-viiruse jaoks on need aga justkui ukselingid, kust end kinni võtta ja raku sisse tungida. Kaitsva geenivariandi korral on selles geenis 32-täheline deletsioon. See geen on neil inimestel sisuliselt katki ehk ukselinki pole. See viirus ei saa nende inimeste valgetesse verelibledesse sisse,” selgitas Tartu Ülikooli genoomika instituudi direktor Mait Metspalu saates “Vikerhommik”.

Inimestel on loomupäraselt igast geenist koopiat. Teisisõnu peavad tugeva kaitse jaoks olema katki mõlemad koopiad. “Umbes 1,3 protsenti meist on sellised, kellel on mõlemad selles lookuses olevad geenivariandid defektsed, mis pakuvad kaitset HIV vastu. Umbes 23 protsendil on defektne üks variant defektne,” sõnas Metspalu. Eestit tervikuna vaadates kõigub geenivaramu andmete põhjal alleeli sagedus Eestis 11–13 protsendi vahel.

Samas tuleb aga tema sõnul ka silmas pidada, et kemokiini-retseptorit kasutab oma ainsa ukselingina vaid üks HI-viiruse tüüp. Teised võivad leida rakkude nakatamiseks teisi võimalusi.

Metspalu rõhutas, et vigane geen pole ainuomane vaid Eesti inimestele. Selle esinemissagedus on väga kõrge ka ülejäänud Põhja-Euroopas. “Lõuna poole minnes hakkab see langema. Vahemere ääres on see juba kuskil viis protsenti ja lõuna pool veelgi väiksem. See on väga huvitav evolutsioonibioloogiline küsimus, miks see nii on,” sõnas evolutsioonigeneetik.

Seniste uuringute põhjal on Metspalu sõnul geenivariant võrdlemisi noor. “Selle sagedus hakkas oluliselt tõusma alles paari tuhande aasta eest. Pole päris selge, mis mehhanism selle taga on. Tõenäoliselt pakkus see geenivariant ka varasemalt viirushaiguse vastu kaitset. Ilmselt on olnud see rõugeviirus, mis on HI-viirusele päris sarnane,” oletas evolutsioonigeneetik.

Kuna rõugeviiruse teatud tüübid tapsid suure osa sellega nakatunud inimestest, oleks saanud kaitsva variandiga inimesed märksa rohkem lapsi. Seeläbi oleks kasvanud populatsioonis tervikuna ka selle esinemissagedus.

Pole aga head ilma halvata. “Teistpidi see terve geen paistab pakkuvat kaitset puukentsefaliiti tekitava viiruse vastu. Kõigil ülejäänutel on parem kaitse entsefaliidi vastu,” nentis Mait Metspalu.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: “Vikerhommik”; küsisid: Margit Kilumets ja Mart Normet

Allikas: “Novaator.err.ee“