„Liikuvus pakub kaitset: kiirreageerimine vaenulikkuse ilmingutele“

Alates juulist 2020 viib Eesti HIV-positiivsete Võrgustik (EHPV) ellu oma esimest Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia piirkonna projekti „Liikuvus pakub kaitset: kiirreageerimine vaenulikkuse ilmingutele“. Projekti eesmärk on luua Eestis kaitsemehhanismid ja tagada ligipääs meestega seksivatele meestele (MSM) ja trans-inimestele kõrgeimatele võimalikele füüsiliste ja vaimsete tervisestandarditele vastavatele tervishoiuteenustele. Sealhulgas nendele HIV+, kelle vastu on esitatud SOGI-le põhinev süüdistus elukohariigi poolt Venemaal, Türkmenistanis või Usbekistanis.

Erika! Sa oled selle projekti looja. Kuidas tekkis projekti idee ja miks see projekt sinu jaoks oluline on?

Veel 2019. aasta alguses, Tšetšeenias homoseksuaalsete isikute kohtuliku menetluse teise laine ajal, hakkasime kolleegidega mõtlema, mida saaksime selles küsimuses teha ning kuidas saaksime abiks olla. Kahjuks selgus, et kavandatud arenguprogrammid, mille eesmärk oli parandada LGBTQ kogukondade heaolu EECA piirkonnas, ei mahtunud üsna kulukate planeerimata tegevuste hulka, et pakkuda piisavalt abi hädaabi vajavatele inimestele potentsiaalselt eluohtlikes keskkondades. See viis mu arusaamani, et taolistele hädaolukordadele suunatud projekt on vajalik, et saaksime eesmärgipäraselt ja õigeaegselt aidata kaasa piirkonna LBGTQ-inimeste ohutusele ja turvalisusele.

Olles töötanud kõigis Kesk-Aasia riikides või teinud nendega koostööd sotsiaalküsimustes, sealhulgas LGBTQ-ga seotud küsimustes, olin teadlik, et vaatamata enamiku vabariikide kogukondade jaoks üsna ebasoodsale õiguslikule ja sotsiaalsele keskkonnale, nagu stigma ja riigi toetatud diskrimineerimine, lisaks õiguskaitsemehhanismide puudumisele on kaks kõige raskema olukorraga riiki Türkmenistan ja Usbekistan. Seda kuna Türkmenistaini ja Usbekistani valitsused ning õigussüsteemid peavad homoseksuaalsust endiselt kuriteoks, mis viib kodanikule vangistuse määramiseni.

Seetõttu otsustasin kolleegide abiga luua projekti, mis võimaldaks projektimeeskonnal toetada neid LGBTQ-inimesi, kes elavad eriti kõrge riskiga keskkondades. Selle kontseptsiooni nüansirikkamaks muutmiseks ja selleks, et mitte ainult töötada tagakiusamist kogevate inimeste turvalisuse tagamise nimel, vaid ka kaasa aidata fookuses olevate keskkondade parandamisele, lisasime projektile huvide kaitse osa. Kavandatavate huvikaitse tegevuste abil kavatseme projekti meeskonnana toetada homoseksuaalsuse dekriminaliseerimist Türkmenistanis ja Usbekistanis ning näidata Türkmenistani ja Usbekistani ning eelkõige Tšetšeenia olukorda rahvusvahelisele üldsusele, kes suudab vastavatele valitsustele survet avaldada, et luua kaasavamad õigusaktid.

Karolin, sa oled projekti koordinaator. Palun selgita meile, kuidas projekti eesmärgid saavutatakse ja miks sa oled selle projekti meeskonna liige?

Projekti eesmärk saavutatakse nendele isikutele humanitaarkaalutlustel viisa väljastamise toetamisega Eestis ning antud isikute elukohariigist (Venemaa, Türkmenistan või Usbekistan) Eesti seaduslike rändekanalite kohta käiva informatsiooni kogumise ja jagamisega. Inimõiguste rikkumise juhtumid dokumenteeritakse Eestisse saabumisel ja informatsiooni kasutatakse kõneallolevate riikide õiguskeskkonna ja tegeliku olukorra parandamiseks, esitades ÜRO lepingujärelevalve kehamitele alternatiivseid aruandeid. Et tagada Eestisse saabunud MSM ja trans-inimeste ligipääs tervishoiuteenustele tegeletakse projekti raames kõneallolevate MSM ja trans-inimestele HIV-i ja muude tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamisega läbi nendele selge ja riigi poolt heaks kiidetud antiretroviirusravi pakkumise korra loomisega Eestis.

Küsimusele: “Miks ma olen osa projektimeeskonnast?” on üsna lihtne vastus- sest ma tahan töötada südamelähedase teemaga. Minu erialane huvivaldkond on eelkõige põgenikud. 2019. Aasta suvel lõpetasin Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) magistriõppe rahvusvaheliste suhete ja Euroopa-Aasia uuringute erialal (cum laude), kus minu magistritöö uuris ÜRO pagulasseisundi konventsiooni alusel kliimapõgenikele õigusliku pagulasseisundi andmise võimalikkust. Olen töötanud sisserändajate ja põgenikega Harku kinnipidamiskeskuses huvijuhina, Palestiinas Balata põgenikelaagris Yaffa kultuurikeskuse meediatiimis, MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskuses projekti „Meie Eesti: inimesed, kohad, helid, maitsed“ koolituste koordinaatorina ning praegu juhin MTÜ Tartu Rahvusvahelise Maja projekti „Uued lapsed koolis: uussisserändajatega seotud väljakutsed Eesti koolides ja kohanemise toetamine“. Olen mitu aastat töötanud immigrantide integratsiooniprotsessi toetamisega Eestis. Kuid soovin lisaks sisserändajate integratsiooni toetamisele Eestis keskenduda siin kehtivatele pagulase staatuse õiguslikele alustele ja menetlusele ning seista kõigi võrdselt kohtlemise eest. See projekt võimaldab mul seda teha.

Yuri, sa töötad selles projektis inimõiguste valdkonna huvikaitse spetsialistina. Palun selgita meile, miks see projekt on oluline ja miks otsustasid seda oma asjatundlikkusega toetada?

Olen töötanud üle kolme aasta ECOM-is (Eurasian Coalition on Male Health) inimõiguste ja õigusküsimuste koordinaatorina. Koos meeskonnaga töötan iga päev, et luua EECA-s õiguslikku ja sotsiaalset keskkonda, mis soodustaks õigust tervisele, kus kõik geimehed või trans * isikud saaksid oma õigusi ja vabadusi täielikult nautida. Kahjuks on riikidega, nagu Usbekistan, Türkmenistan ja Venemaa, keeruline koostööd teha ning võrreldes teiste riikidega peame tegema kahe- või isegi kolmekordseid jõupingutusi, kui soovime saavutada teostatavaid tulemusi seoses positiivsete muudatustega seadustes.
Minu kogemus näitab, et rahvusvaheline huvikaitse on projektimaades endiselt üks võimsamaid muudatuste allikaid, seetõttu otsustasin liituda meeskonnaga ja anda nõu, kuidas kasutada selliseid vahendeid nagu UPR (Universal Periodic Review) ja ÜRO asutamisorganid, et tugevdada projektimeeskonna „Kaitse liikuvuse kaudu” niigi jõulisi sekkumisi. Päeva lõpuks töötame kõik sama eesmärgi saavutamise nimel – et muuta see maailm paremaks neile, kes tunnevad end LGBTQI-na. Seetõttu olen sees.

Esimene HIV-juhtum diagnoositi Eestis 1988. aastal ja 31. detsembriks 2019 on kokku teatatud 10 079 HIV-juhtumist. Mehed, kes seksivad meestega (MSM) ja transsoolised inimesed, on WHO poolt määratletud rühmadena, kus HIV-nakkuse levik on kõige suurem. ELi / EMP riikide HIVi seire 2018. aasta andmed näitavad, et MSM moodustasid 2018. aastal kõige suurema osa uutest HIV-diagnoosidest – 40%.
Hinnanguliselt on Eestis kuni 9000 homo- ja biseksuaalset meest. Seksuaalne riskikäitumine on tavaline, näiteks pool MSM-ist ei kasuta järjepidevalt juhusuhete puhul kondoomi ja see pole viimase 10 aasta jooksul muutunud. HIV-i levimus MSM hulgas on hinnanguliselt 2–4% ja see on viimastel aastatel olnud stabiilne.

 

EHPV on HIV-positiivsete ühing — inspireeriv ja arenev ressurss HIV-positiivsete kogukondade juhtimissuutlikkuse edendamiseks ning võrdväärne ja professionaalne partner nii riiklikul kui ka Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia regiooni tasandil HIVi/AIDSi-epideemia ohjeldamise valdkonnas. Nende eesmärk on HIV-positiivsete inimeste kogukonna mõjujõu suurendamine tõhusa partnerluse ja aktiivsete huvide kaitse alaste pingutuste kaudu selleks, et parendada Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia regioonis HIViga elavatele täiskasvanutele ja lastele pakutavat õigeaegset, igakülgset ja kvaliteetset ravi, hooldust ja tuge.