BaltHUB laieneb: tervitame Rootsit meie piirkondlikus võrgustikus

/in /by

BaltHUB laieneb: tervitame Rootsit meie piirkondlikus võrgustikus

BaltHUB – Balti Pagulaste Tugikeskus – on piirkondlik koordineerimisplatvorm, mis ühendab kodanikuühendusi Balti- ja Põhjamaadest, Poolast ja Ukrainast. Alates asutamisest 2022. aastal on BaltHUB keskendunud sõjapõgenike, migrantide ja haavatavatesse rühmadesse kuuluvate ümberasustatud isikute toetamisele – eelkõige HIV-positiivsete inimeste, LGBT+ kogukonna liikmete ning Ukraina põgenike seas olevate võtmerühmade abistamisele. Ühiste strateegiate, teenuste koordineerimise ja kogemuste vahetamise kaudu aitab BaltHUB tagada piiriüleselt kaasava juurdepääsu tervishoiu- ja sotsiaalabile.

Meil on hea meel teatada, et BaltHUB jätkab 2025. aastal laienemist, kui meie võrgustikuga liitub uus riik ja liige – Hiv-Sverige / HIV-Sweden.

BaltHUB ühendab nüüd juba kaheksa riiki – Eesti, Läti, Leedu, Soome, Norra, Poola, Ukraina ja Rootsi – suurendades meie suutlikkust pakkuda tuge HIV-positiivsetele pagulastele ja migrantidele, võtmerühmade liikmetele ning neile, keda on mõjutanud sõda ja sunnitud ümberasumine Balti ja Põhjala piirkonnas.

Hiv-Sverige / HIV-Sweden on Rootsi riiklik huvikaitseorganisatsioon, mis seisab HIV-positiivsete inimeste õiguste eest. 1990. aastal asutatud organisatsioon tegutseb aktiivselt võrdõiguslikkuse, tervishoiuteenuste kättesaadavuse ning HIV-ga seotud diskrimineerimise ja stigmatiseerimise vastu. Nende meeskond pakub teavet, nõustamist ja tuge mitmes keeles, sealhulgas ukraina ja vene keeles, tagades kaasavad teenused Ukrainast ja teistest riikidest saabunutele.

Ootame põnevusega koostööd Hiv-Sverige’ga ning jätkame oma piiriülese tugivõrgustiku tugevdamist.
Tere tulemast BaltHUBi perre!

Rohkem infot Hiv-Sverige kohta: www.hiv-sverige.se
Külasta meie kodulehte: https://balthub.ehpv.ee

Eile toimus EHPV Tartu keskuses Ukraina kogukonna kohtumine

/in /by

Eile toimus EHPV Tartu keskuses Ukraina kogukonna kohtumine. Üritus möödus vabas ja sõbralikus õhkkonnas: osalejad tutvusid omavahel, jagasid oma kogemusi Eestisse elama asumisest, arutasid ühiseid teemasid ning veetsid lihtsalt meeldivalt aega.

Kohtumise tippsündmuseks oli mäng „Bunker“ – interaktiivne meeskonnamäng, mis võimaldas osalejatel teineteist paremini tundma õppida ja ennast ootamatutes olukordades proovile panna.

Täname kõiki, kes osalesid.
Kohtumiseni!

Kampaania “Kantsjabr” 1.–24. augustini

/in /by

Kampaania “Kantsjabr” 1.–24. augustini.

See lugu ei räägi lihtsatest värvipliiatsitest…

Ta tuli kooli keset õppeaastat. Vaikne poiss, suurte tähelepanelike silmade ja kulunud vihikuga käes. Keegi ei teadnud täpselt, kust ta tuli — ta lihtsalt istus viimasesse pinki ja püüdis mitte silma paista.

Vahetundides oli ta alati üksi. Mitte sellepärast, et ta oleks olnud imelik. Vaid sellepärast, et ta oli teistsugune. Ta ei rääkinud reisidest Tallinna, ei kiidelnud uute vidinatega, ei mänginud populaarseid mänge. Ja ta ei naernud siis, kui kõik teised naersid.

Ühel päeval palus õpetaja lastel võtta välja värvipliiatsid — oli vaja teha loominguline ülesanne. Poiss otsis vaikselt oma seljakotis ja võttis küljetaskust välja katkise punase pliiatsi ja väikese rohelise jupi. Ainult kaks. Rohkem tal ei olnud — nagu hiljem selgus, ei olnud lihtsalt raha, et osta. Ta asetas need hoolikalt lauale ja hakkas joonistama — ettevaatlikult, justkui kartes, et ka need võivad kaduda.

Kui joonistused klassi tahvlile pandi, oli tema töö kõige lihtsam. Aga selles oli midagi ehtsat. Õpetaja kiitis teda.
Aga lapsed naersid:
— Kas sa joonistad ühe pliiatsiga või?

Pärast tundi astus tema juurde tüdruk — see, kes tavaliselt kõige valjem oli:
— Miks sul sellised pliiatsid on?
Poiss kehitas õlgu:
— Sest mul ei ole teisi. — Ja pöördus akna poole.

Järgmisel hommikul lebas tema laual uus pinal. Sees hoolikalt asetatud värvipliiatsid, pastakad, markerid, teritaja. Kõrval väike sedel:
„Lase oma joonistustel särada. Me usume sinusse.”

Ja äkitselt midagi muutus. Keegi kutsus teda vahetunnis mängima. Keegi pakkus talle vihikut. Keegi — lihtsalt hakkas tervitama. Kuu aja pärast ei istunud ta enam üksi. Ja ta ei tundnud end enam võõrana.

See lugu ei räägi pliiatsitest. Ega pinalist. See räägib hoolivusest. Sellest, kuidas üks väike žest võib soojendada suurt südant. Kuidas on oluline märgata neid, kes vaikivad. Kes ei küsi — aga vajavad.

Täna elab Eestis iga neljas laps suhtelises vaesuses. Nad tulevad kooli tühjade pinalitega, katkiste koolikottidega, pilk maas.
Aga me saame midagi muuta.

Igal aastal korraldame meie tiim koos EHPV – Eesti HIV-positiivsete võrgustikuga kampaania „Kantseptember” — et iga abivajava pere laps saaks 1. septembriks oma koolikomplekti: hoolivalt ja südamega kokku pandud.

See on lihtne: ava tabel, vali laps, lisa oma nimi ja kogu talle kõik vajalik. Kogumispunkt on tabelis kirjas.

📎 Tabel: https://docs.google.com/spreadsheets/d/17XiJ9NresehmhpANY6nJ6sgpxmv0T5sfRrKH_odP-Z4/edit?usp=drivesdk

Natuke aega — ja suur asi.

Sest tõeline headus ei seisne suuruses. Vaid inimlikkuses.
Ja võib-olla just see laps, kellele sa täna aitad — aitab kunagi kedagi teist.

Heateo ahel on lõputu!

Juuni kuus toimusid Tallinna Linnavalitsuse toetusel vanematele ja teismelistele suunatud grupikohtumised projekti raames

/in /by

Juuni kuus toimusid Tallinna Linnavalitsuse toetusel vanematele ja teismelistele suunatud grupikohtumised projekti raames, mille eesmärgiks oli riskiperede tugevdamine ning lapsevanema ja nooruki vahelise suhtlemisoskuse arendamine.

Kohtumistel viidi läbi praktilisi harjutusi, mänge, arutelusid ja transformatiivseid mängulisi tegevusi, mis aitasid noortel ja vanematel vaadata enda sisse ning leida vastuseid olulistele küsimustele.

Vanemad jagasid oma lugusid, esitasid südamelähedasi küsimusi ja leidsid tuge teistelt, kes kogevad sarnaseid raskusi.

Suviselt soe õhkkond andis kohtumistele erilise soojuse ja siiruse.

Täname kõiki osalejaid usalduse ja avatuse eest – me kindlasti jätkame!

Jagame mõningaid hetki meie kohtumistest – sest just selliseid mälestusi tahaks alati hoida.

EHPV – Eesti HIV-positiivsete võrgustik tänab kõiki, kes aitasid valida uue uuringu teemad!

/in /by

EHPV – Eesti HIV-positiivsete võrgustik tänab kõiki, kes aitasid valida uue uuringu teemad!

Vaid nädalaga (22.–28.07.2025) vastas meie küsitlusele 73 inimest – neist 43% paiksoolised, 41% mittebinaarsed ja 16% transinimesed. 75% vastanutest olid eestlased.

Kõige populaarsemad teemad olid:
🏥 Sotsiaalsete ja meditsiiniliste teenuste kättesaadavus
(68% – trans- ja mittebinaarsetele inimestele, 32% – LGBTQ+ migrantidele/pagulastele)
👨‍👩‍👧 LGBTQ+ pered ja lapsed – 52%
❤️‍🩹 LGBTQ+ tervis (vaimne tervis, sõltuvused, eneseaktsepteerimine jms) – 42%

Lisaks pakuti välja ka teemasid nagu vanemaealised LGBTQ+ inimesed, majanduslik olukord, diskrimineerimine tööturul, pereloome ja õiguskeskkona mõju igapäevaelule, ning LGBTQ+ noored asendushoolduses.

Soovid liituda uurimisrühmaga? Kirjuta autorile: maxim.kasianczuk@gmail.com

28. juuli on ülemaailmne hepatiidipäev

/in /by

28. juuli on ülemaailmne hepatiidipäev
Ülemaailmne hepatiidipäev, 28. juuli, on võimalus tugevdada riiklikke ja rahvusvahelisi jõupingutusi hepatiidi vastu võitlemisel, julgustada üksikisikuid, partnereid ja avalikkust tegutsema ning juhtida tähelepanu vajadusele suurema üleilmse reageerimise järele, nagu on välja toodud WHO 2017. aasta globaalses hepatiidi aruandes.

Kuupäev 28. juuli valiti seetõttu, et see on Nobeli preemia laureaadi dr Baruch Blumbergi sünnipäev – tema avastas B-hepatiidi viiruse (HBV) ning töötas välja selle diagnostilise testi ja vaktsiini.

Madala testimis- ja ravikattuvuse kõrvaldamine on suurim probleem, mida tuleb lahendada, et saavutada hepatiidi üleilmse likvideerimise eesmärgid aastaks 2030.

Head sõbrad! @ehpv.ee plaanib 2026. aastaks LGBTQ+ küsitlust ja vajab teie abi teemade valikul.

/in /by

📢 Head sõbrad!
@ehpv.ee plaanib 2026. aastaks LGBTQ+ küsitlust ja vajab teie abi teemade valikul.🌈
Võtke 5 minutit ja täitke lühike ankeet (link bios).
Aitäh!

🏳️‍🌈🏳️‍⚧️

Looduse maailm on imeline!

/in /by

Looduse maailm on imeline! Ja kui see toimub Prangli saarel – siis on see veelgi vapustavam! Meie 25-liikmeline grupp ühines uudishimulike saareilu otsijatega. Läbitud kilomeetrid, päike, pilvitu taevas, sääsed, individuaalsed ülesanded. Ja muidugi rand, ujumine ja piknik. Reisi lõpetas unustamatu sõit veoautoga tuletorni juurde.

Täname MTÜ Südamete Soojus vabatahtlikke marsruudi korraldamise eest, mille juhtideks olid Denis Pavlov ja Viktoria Erofeeva. Nii palju muljeid ja positiivseid emotsioone sellest reisist! See oli imeline puhkus argipäeva ja linnakära keskel. Suur aitäh!

Laulu- ja tantsupeo ajal Tallinnas – hoolitse oma tervise eest!

/in /by

🎶 Laulu- ja tantsupeo ajal Tallinnas – hoolitse oma tervise eest! 💪

Eesti HIV-positiivsete võrgustik kutsub kõiki soovijaid saama tasuta HIV-i kiirtesti komplekti.

📍 Aadress: Uus-Sadama 21-303, Tallinn
📞 Telefon: +372 5870 6070

3.–6. juulini toimub Tallinnas XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu „Iseoma“. Peo ajal sõidavad süstikbussid kesklinna ja peopaikade vahel. Oma auto saab jätta parklasse ning sealt edasi mugavalt ühistranspordiga lauluväljakule liikuda.

🎁 Hoolitse enda ja oma lähedaste eest – testi end mugavalt ja konfidentsiaalselt!

Tule kohale või helista – ootame sind hea meelega!

#EHPV #Tallinn #laulupidu #iseoma #HIV

„𝗦𝘂𝗽𝗽𝗼𝗿𝘁. 𝗗𝗼𝗻’𝘁 𝗣𝘂𝗻𝗶𝘀𝗵” – 𝗘𝗶 𝗸𝗮𝗿𝗶𝘀𝘁𝘂𝘀𝘁𝗲𝗹𝗲, 𝗷𝗮𝗵 𝗹𝗮𝗵𝗲𝗻𝗱𝘂𝘀𝘁𝗲𝗹𝗲! 26. juunil, rahvusvahelisel narkomaania ja narkokaubanduse vastu võitlemise päeval

/in /by

 

Vahendame MTÜ LUNEST üleskutset tänasel narkomaania ja narkokaubanduse vastu võitlemise päeval ühineda meie taotlustega muuta Eesti uimastipoliitikat paremaks, parandades abi- ja tugiteenuste korraldamise ja rahastamise korda. Algatus on osa rahvusvahelisest kampaaniast Support. Don’t Punish.

„𝗦𝘂𝗽𝗽𝗼𝗿𝘁. 𝗗𝗼𝗻’𝘁 𝗣𝘂𝗻𝗶𝘀𝗵” – 𝗘𝗶 𝗸𝗮𝗿𝗶𝘀𝘁𝘂𝘀𝘁𝗲𝗹𝗲, 𝗷𝗮𝗵 𝗹𝗮𝗵𝗲𝗻𝗱𝘂𝘀𝘁𝗲𝗹𝗲!
26. juunil, rahvusvahelisel narkomaania ja narkokaubanduse vastu võitlemise päeval võtavad sajad organisatsioonid ja tuhanded inimesed kogu maailmas osa kampaaniast „𝗘𝗶 𝗸𝗮𝗿𝗶𝘀𝘁𝘂𝘀𝘁𝗲𝗹𝗲, 𝗷𝗮𝗵 𝗹𝗮𝗵𝗲𝗻𝗱𝘂𝘀𝘁𝗲𝗹𝗲!” (ingl „Support. Don’t Punish”).
𝗠𝗧Ü 𝗘𝗲𝘀𝘁𝗶 𝗽𝘀ü𝗵𝗵𝗼𝘁𝗿𝗼𝗼𝗽𝘀𝗲𝘁𝗲 𝗮𝗶𝗻𝗲𝘁𝗲 𝘁𝗮𝗿𝘃𝗶𝘁𝗮𝗷𝗮𝘁𝗲 ü𝗵𝗶𝗻𝗴 𝗟𝗨𝗡𝗘𝗦𝗧 ühineb globaalse huvikaitse-kampaaniaga „Ei karistustele, jah lahendustele!”, mis nõuab tervishoiu ja inimõiguste põhist uimastipoliitikat.
Eesti uimastipoliitika, mis veel aasta eest paistis liikuvat sellel kursil, on viimasel ajal hakanud kiiva kiskuma, millest annavad tunnistust tõsised puudujäägid uimasteid tarvitavatele inimestele mõeldud abi- ja tugiteenuste süsteemi korralduses, mis on kaugenenud Eesti riikliku uimastiennetuse strateegia alusdokumendi „Eesti narkopoliitika aastani 2030” põhimõtetest ja eesmärkidest.

𝗨𝘂𝗲𝗱 𝗽𝗮𝗸𝗸𝘂𝗷𝗮𝗱, 𝘂𝘂𝘀 𝘁𝗿𝗮𝘂𝗺𝗮
Leiame, et lühiajalised lähenemised haavatavate rahvastikurühmade toetamisele – nagu riigihanked, teenusepakkujate vahetamine ja ebastabiilne rahastus – hävitavad usaldust ja taastoodavad traumat, minnes seega vastuollu õiglase ja inimliku uimastipoliitika sätestatud põhimõtetega. Taolised lähenemised on juba teinud tõsist kahju, näiteks Ida-Virumaal, kus pärast tugiisikuteenuse pakkuja vahetumist on suur osa endisest, jätkuvalt tuge vajavast klientuurist teenuselt lahkunud.
Meie hinnangul nõuavad Eesti uimastipoliitika eesmärgid sotsiaal- ja tugiteenuste sujuvat ja püsivat lõimimist riiklikesse tugisüsteemidesse. Ütleb Eesti uimastipoliitikat aastani 2030 määratlev strateegiadokument, nn Valge Raamat ju selgelt, et „𝘯𝘢𝘳𝘬𝘰𝘷𝘢𝘭𝘥𝘬𝘰𝘯𝘯𝘢 𝘵𝘦𝘦𝘯𝘶𝘴𝘦𝘥 𝘫𝘢 𝘴𝘦𝘬𝘬𝘶𝘮𝘪𝘴𝘦𝘥 𝘱𝘦𝘢𝘷𝘢𝘥 𝘴𝘢𝘢𝘮𝘢 𝘭𝘰𝘰𝘮𝘶𝘭𝘪𝘬𝘶𝘬𝘴 𝘰𝘴𝘢𝘬𝘴 𝘌𝘦𝘴𝘵𝘪 𝘵𝘦𝘳𝘷𝘪𝘴𝘦-, 𝘴𝘰𝘵𝘴𝘪𝘢𝘢𝘭-, 𝘩𝘢𝘳𝘪𝘥𝘶𝘴- 𝘫𝘢 õ𝘪𝘨𝘶𝘴𝘬𝘢𝘪𝘵𝘴𝘦 𝘵𝘦𝘦𝘯𝘶𝘴𝘵𝘦𝘴𝘵”; et „𝘱𝘳𝘰𝘫𝘦𝘬𝘵𝘪𝘱õ𝘩𝘪𝘯𝘦 𝘦𝘯𝘯𝘦𝘵𝘶𝘴𝘵öö 𝘵𝘶𝘭𝘦𝘣 𝘢𝘴𝘦𝘯𝘥𝘢𝘥𝘢 𝘴ü𝘴𝘵𝘦𝘦𝘮𝘴𝘦 𝘫𝘢 𝘫ä𝘵𝘬𝘶𝘴𝘶𝘶𝘵𝘭𝘪𝘬𝘶𝘭𝘵 𝘳𝘢𝘩𝘢𝘴𝘵𝘢𝘵𝘶𝘥 𝘵𝘦𝘨𝘦𝘷𝘶𝘴𝘦𝘨𝘢”; ja et „𝘢𝘣𝘪𝘷𝘢𝘫𝘢𝘥𝘶𝘴𝘦 𝘷𝘢𝘳𝘢𝘫𝘢𝘯𝘦 𝘮ä𝘳𝘬𝘢𝘮𝘪𝘯𝘦, 𝘱𝘳𝘰𝘣𝘭𝘦𝘦𝘮𝘪 𝘩𝘪𝘯𝘥𝘢𝘮𝘪𝘯𝘦 𝘫𝘢 𝘦𝘴𝘮𝘢𝘯𝘦 𝘯õ𝘶𝘴𝘵𝘢𝘮𝘪𝘯𝘦 𝘱𝘦𝘢𝘷𝘢𝘥 𝘰𝘭𝘦𝘮𝘢 𝘬ä𝘵𝘵𝘦𝘴𝘢𝘢𝘥𝘢𝘷𝘢𝘥 𝘦𝘭𝘶𝘬𝘰𝘩𝘢𝘫ä𝘳𝘨𝘴𝘦𝘭𝘵 𝘬õ𝘪𝘬𝘪𝘥𝘦𝘴 𝘌𝘦𝘴𝘵𝘪 𝘱𝘪𝘪𝘳𝘬𝘰𝘯𝘥𝘢𝘥𝘦𝘴”.

𝗩𝗮𝗷𝗮𝗺𝗲 𝗷ä𝘁𝗸𝘂𝘀𝘂𝘂𝘁𝗹𝗶𝗸𝗸𝘂𝘀𝘁, 𝗺𝗶𝘁𝘁𝗲 𝘁𝘂𝗴𝗶𝘁𝗲𝗲𝗻𝘂𝘀𝘁𝗲 𝘁𝗮𝗮𝘀𝘁𝘂𝗿𝘂𝗻𝗱𝗮𝗺𝗶𝘀𝘁
Teenuste pakkumine senisel tasemel on muutunud võimatuks, ja järeleandmised kärperežiimile tulevad paraku kõige haavatavamate rahvastikurühmade, sealhulgas meie klientide heaolu arvelt. Pakkuja vahetumine pole nende jaoks pelk administratiivne nüke, vaid tähendab sageli inimliku kontakti kadumist, taastraumeerumist ja tagasilanguseid. Üha ilmsemaks saab, et sellised teenused peavad olema osa üldisest sotsiaalhoolekande süsteemist, mitte ajutised heategevusprojektid.
Meie sõnum langeb seega kokku kampaania „Ei karistustele, jah lahendustele!” globaalse sõnumiga – uimastipoliitika inimlikumaks muutmine eeldab sidusrühmade õiguste, väärikuse ja õiglase kohtlemise kaitsmist ja edendamist. Taoline eesmärk langeb kokku ka „Eesti narkopoliitika aastani 2030” sätestatud eesmärkidega, mida toetame ja kaitseme tulihingeliselt.
Ma usume, et 𝘵𝘶𝘨𝘪 𝘶𝘪𝘮𝘢𝘴𝘵𝘦𝘪𝘥 𝘵𝘢𝘳𝘷𝘪𝘵𝘢𝘷𝘢𝘵𝘦𝘭𝘦 𝘪𝘯𝘪𝘮𝘦𝘴𝘵𝘦𝘭𝘦 𝘦𝘪 𝘵𝘰𝘩𝘪 𝘱𝘪𝘪𝘳𝘥𝘶𝘥𝘢 ü𝘩𝘦𝘬𝘰𝘳𝘥𝘴𝘦 𝘴𝘦𝘬𝘬𝘶𝘮𝘪𝘴𝘦𝘨𝘢, 𝘷𝘢𝘪𝘥 𝘱𝘦𝘢𝘣 𝘰𝘭𝘦𝘮𝘢 𝘱𝘪𝘬𝘢𝘢𝘫𝘢𝘭𝘪𝘯𝘦 𝘱𝘳𝘰𝘵𝘴𝘦𝘴𝘴; et 𝘵𝘦𝘦𝘯𝘶𝘴𝘵𝘦 𝘳𝘢𝘩𝘢𝘴𝘵𝘶𝘴 𝘱𝘦𝘢𝘬𝘴 𝘳𝘢𝘫𝘢𝘯𝘦𝘮𝘢 𝘷ää𝘳𝘵𝘶𝘴𝘵𝘦𝘭, 𝘮𝘪𝘵𝘵𝘦 𝘰𝘥𝘢𝘷𝘢𝘪𝘮𝘢𝘭 𝘩𝘪𝘯𝘯𝘢𝘭; ning et 𝘬𝘰𝘨𝘦𝘮𝘶𝘴𝘦𝘥 𝘫𝘢 𝘶𝘴𝘢𝘭𝘥𝘶𝘴 𝘰𝘯 𝘵öö𝘴 𝘩𝘢𝘢𝘷𝘢𝘵𝘢𝘷𝘢𝘵𝘦 𝘳𝘢𝘩𝘷𝘢𝘴𝘵𝘪𝘬𝘶𝘳ü𝘩𝘮𝘢𝘥𝘦𝘨𝘢 𝘬õ𝘪𝘨𝘦 𝘰𝘭𝘶𝘭𝘪𝘴𝘦𝘮𝘢𝘥 𝘳𝘦𝘴𝘴𝘶𝘳𝘴𝘪𝘥.
Need ei ole lihtsalt filosoofilised loosungid, vaid Eesti riikliku uimastiennetuspoliitika alusdokumendis sätestatud eesmärgid, mille lühiajalised riigihanked ja muud läbimõtlematud kärpemeetmed on nüüdseks ohtu seadnud.

Seega ühineme oma võitluskaaslastega üle maailma, nõudes – ä𝐫𝐠𝐞 𝐤𝐚𝐫𝐢𝐬𝐭𝐚𝐠𝐞, 𝐯𝐚𝐢𝐝 𝐭𝐨𝐞𝐭𝐚𝐠𝐞! Ä𝐫𝐠𝐞 𝐤𝐚𝐭𝐤𝐞𝐬𝐭𝐚𝐠𝐞, 𝐯𝐚𝐢𝐝 𝐣ä𝐭𝐤𝐚𝐤𝐞! Ä𝐫𝐠𝐞 𝐡ä𝐯𝐢𝐭𝐚𝐠𝐞, 𝐯𝐚𝐢𝐝 𝐞𝐡𝐢𝐭𝐚𝐠𝐞!
Samuti kutsume kõiki, kellele uimastipoliitika inimlikumaks edendamine korda läheb, ühinema meie kampaaniaga ja jagama seda pressiteadet suhtlusvõrkudes.

Illustratsioon: EuroNPUD SisterWUD

#SupportDontPunish #EiKaristusteleJahLahendustele #HarmReduction #HumanRights #DrugPolicyReform #StopPunishmentStartSupport #PeopleNotPrisons #DecriminalizeDrugs #SocialJustice #HealthNotPunishment #PublicHealthApproach #SolidarityNotStigma #EndTheWarOnDrugs #SupportNotStigma #LUNEST #DrugPolicy2025 #GlobalDayOfAction