WHO algatusel tähistatakse kogu maailmas iga aasta 24. märtsil tuberkuloosipäeva

🌍 WHO algatusel tähistatakse kogu maailmas iga aasta 24. märtsil tuberkuloosipäeva, et tõsta teadlikkust ja toetada jõupingutusi tuberkuloosi kõrvaldamiseks. 🫁

🥼Sisekliiniku juhataja Veronika Iljina pidas loengu teemal “Mis on tuberkuloos lihtsate sõnadega”.

 

 

Inimraamatukogu

Eesti HIV-positiivsete võrgustik korraldab 4. Apr Tartus ja 17. Apr Tallinnas Inimraamatukogud meedikutele ja sotsiaaltöötajatele, et aidata lammutada kivistunud stereotüüpe LGBT-inimeste suhtes.

Inimraamatukogu tähendab, et „lugejad“ (meedikud ja sotsiaaltöötajad) laenutavad pooltunniks „elava raamatu“ (haavava rühma hulgast inimese)  ning saavad sellega juttu ajada väga erinevatel, sealhulgas ebamugavatel teemadel.

Tartu üritus toimub 4. Apr. aadressil Puusepa 8, uue lastekliiniku õpperuumis M6017, k 13 kuni 16. Oleme väga tänulikud, kui Teie saate selle kirja nendele kolleegidele, kellel oleks huvi haavavate rühmade inimestega töö vastu. Muidugi, oleme rõõmsad Teid ka näha meie üritusel kas Tartus või Tallinnas

Registreerumiseks vajutage linki

 

HÄID KEVADPÜHI!

HÄID KEVADPÜHI

Elus peab värvi ja erinevusi olema!

Rõõmsaid pühi ja värvilisi mõtteid, sõbrad!

HIV-nakkus Eestis

2024. aastal seisuga 02.2024 oli nakkatanuid Eestis 20 inimest.

02.2024 on nakkatanuid HIV viirusesse Eestis aastate jooksul kokku 10 804

Täpsem info: lingilt

KUULA või VAATA | Infektsionist selgitab: HIV ja hepatiit pole üksnes riskigruppide haigused

Lääne-Tallinna keskhaigla saates „Tark arst taskus“ keskendume kahele tõsisele terviseväljakutsele, milleks on HIV ja hepatiit. Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliiniku infektsionist ja ambulatoorse nakkuskeskuse ülemarst juhataja Kersti Kink räägib, kes on põhilised nakatujad, kuidas nende haigustega paremini toime tulla ja mida saab igaüks enda ning oma lähedaste kaitseks teha.

Saates räägime, milline on hetkeseis seoses HIV-i ja hepatiidi levikuga ning miks pole need haigused juba ammu enam üksnes riskigruppidesse kuuluvate inimeste tõved. Räägime, keda nende haiguste suhtes testitakse, kus seda on võimalik teha ja millisel juhul on see tasuta.

Võib olla üllatav, millistes vanusegruppides HIV ja hepatiit kõige levinumad on ning millised on peamised viisid, kuidas HIV ja hepatiit levivad. Muutunud on ka HIV-i ja hepatiidi diagnoosimise ning ravimise meetodid, aga kuidas, seda kuula saatest.

Ühtlasi saame teada, millised on peamised väljakutsed, millega nakkushaiguste arstid seisavad silmitsi HIV-i ja hepatiidijuhtude ravimisel ning ennetamisel?

HIV-testimist on võimalik teha anonüümsetes kabinettides, oma perearsti juures ning eriarstide juures. Lääne-Tallinna keskhaiglas asub anonüümne HIV-testimis- ja nõustamiskabinet nakkuskliiniku polikliinikus aadressil Paldiski mnt 62, olles avatud ER 08.0015.30.

Loe ja kuula SIIT

2024. aasta ülemaailmse tuberkuloosipäeva teemaks on: Jah! Me suudame peatada tuberkuloosi leviku.

 

#YesWeCanEndTB 2024. aasta ülemaailmse tuberkuloosipäeva teemaks on: Jah! Me suudame peatada tuberkuloosi leviku.

Iga aasta 24. märtsile langeva ülemaailmse tuberkuloosipäeva eesmärk on suurendada üldsuse teadlikkust sellest, et tuberkuloos on tänapäeval suures osas maailmast endiselt epideemia, põhjustades igal aastal ligi pooleteise miljoni inimese surma, peamiselt arengumaades. Seda algselt tähistati 1882. aastal, kui dr Robert Koch hämmastas teadusringkondi, teatades, et on avastanud tuberkuloosi põhjuse, tuberkuloosi bacilluse. Kochi väljakuulutamise ajal Berliinis möllas tuberkuloos läbi Euroopa ja Ameerika, põhjustades ühe inimese surma seitsmest. Kochi avastus avas tee tuberkuloosi diagnoosimisele ja ravimisele.

1980ndatel oli tuberkuloosi esinemissagedus kogu maailmas tõusuteel. See kasv tuli pärast seda, kui arenenud riikides, näiteks Ameerika Ühendriikides ja Ühendkuningriigis, oli haigus 20 aasta jooksul olnud kõigi aegade madalaimal tasemel. Tagasipöördumist nendesse riikidesse põhjustasid mitmed tegurid, sealhulgas reisimise ja rände suurenemine ning HIV / AIDSi esinemissageduse suurenemine maailmas, samuti rahvatervise agentuuride mure nakatumisohu pärast kohalikul tasandil. See ajendas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kuulutama ülemaailmset TB päeva. Iga-aastane vaatlus juhiks teadlaste, rahastavate asutuste ja avalikkuse tähelepanu ülemaailmsele võitlusele tuberkuloosi vastu. Ülemaailmset TB päeva sponsoreeris algselt WHO koos teiste rühmade, näiteks rahvusvahelise tuberkuloosi- ja kopsuhaiguste vastase liidu toetusega.

WHO ja toetavate organisatsioonide esialgsed jõupingutused ei suutnud siiski peatada tuberkuloosi levikut maailma arenevates piirkondades. Haigus oli meeleheitlik probleem nendes piirkondades, eriti Aafrika riikides, kus haigusjuhtude arv kasvas 1990ndate aastate jooksul igal aastal. WHO ja toetavad rühmad suurendasid vastusena oma pingutusi ja kutsusid teisi riiklikke ja rahvusvahelisi agentuure üles aitama teadlikkuse suurendamisel ja tuberkuloosi leviku peatamiseks eraldatud rahaliste ressursside suurendamisel. Seega on tänane ülemaailmne TB päev jätkuvalt oluline vahend teadlaste ja rahastamisorganisatsioonide ühendamiseks abivajavate riikide tervishoiutöötajate ja avalikkusega #WorldTBDay

 

Edukalt viidi läbi HIV-testimise Xbaaris!

🔴 TÄHELEPANU! 🔴

15. märtsil viisid Eesti HIV-positiivsete võrgustik ja Tervise Arengu Instituut edukalt läbi HIV-testimise Xbaaris!

📅 Iga kuu teisel reedel Xbaaris on saadaval HIV-testimine! Ärge jätke kasutamata võimalust kontrollida oma tervist!

Kutsume teid ühinema meie võitlusega tervisliku tuleviku eest! Pidage meeles, et tervis on meie kõige väärtuslikum vara!

Lisateabe saamiseks külastage veebisaiti ehpv.ee

EMIS: Euroopa meestega seksivate meeste ja trans-inimeste internetiuuring 2024

Tere tulemastkõige suuremasse homo- ja biseksuaalsete ning teiste meestest huvituvate meeste uuringusse.
Sellel korral kutsume esimest korda uuringusse osalema ka trans-naisi ja mittebinaarseid inimesi, kes on huvitatud meestest.

Osale uuringus, kui oled mees (cis või trans*), trans-naine või mitte-binaarne inimene…

  • kes seksib meestega
  • kellele meeldivad teised mehed
  • kes arvab, et ta võib tulevikus meestega seksida

Link uuringule

 

Mait Metspalu: 11-13% Eesti rahvast võib olla immuunne HIV-i vastu


Üle 10 % rahvast kannab Eestis geenivarianti, mis annab osalise või täieliku immuunsuse HIV-i vastu. Kell 8.15 küsime Tartu Ülikooli Genoomika Instituudi direktorilt Mait Metspalult, mil moel need “õnnelikud geenid” meid teenivad.

Saatejuhid on Margit Kilumets ja Mart Normet.
Saate toimetaja on Liis Seljamaa. Kontakt: liis.seljamaa@err.ee

Allikas: vikerraadio.err.ee/

Eesti inimestest võib omada HIV-i vastu geneetilist kaitset iga kümnes

Värskemad geenivaramu andmed viitavad, et 11–13 protsenti Eesti inimesi kannavad geenivarianti, mis muudab nad laialt levinud HI-viiruse tüve suhtes immuunseks või raskendab nende viirusega nakatumist.

Nakatumisriski vähendav geen CCR5 vastutab valgete vereliblede pinnale kemokiini-retseptori valmistamise eest. Muu hulgas aitab viia see teatud rakke haigus- või põletikukoldesse. “HI-viiruse jaoks on need aga justkui ukselingid, kust end kinni võtta ja raku sisse tungida. Kaitsva geenivariandi korral on selles geenis 32-täheline deletsioon. See geen on neil inimestel sisuliselt katki ehk ukselinki pole. See viirus ei saa nende inimeste valgetesse verelibledesse sisse,” selgitas Tartu Ülikooli genoomika instituudi direktor Mait Metspalu saates “Vikerhommik”.

Inimestel on loomupäraselt igast geenist koopiat. Teisisõnu peavad tugeva kaitse jaoks olema katki mõlemad koopiad. “Umbes 1,3 protsenti meist on sellised, kellel on mõlemad selles lookuses olevad geenivariandid defektsed, mis pakuvad kaitset HIV vastu. Umbes 23 protsendil on defektne üks variant defektne,” sõnas Metspalu. Eestit tervikuna vaadates kõigub geenivaramu andmete põhjal alleeli sagedus Eestis 11–13 protsendi vahel.

Samas tuleb aga tema sõnul ka silmas pidada, et kemokiini-retseptorit kasutab oma ainsa ukselingina vaid üks HI-viiruse tüüp. Teised võivad leida rakkude nakatamiseks teisi võimalusi.

Metspalu rõhutas, et vigane geen pole ainuomane vaid Eesti inimestele. Selle esinemissagedus on väga kõrge ka ülejäänud Põhja-Euroopas. “Lõuna poole minnes hakkab see langema. Vahemere ääres on see juba kuskil viis protsenti ja lõuna pool veelgi väiksem. See on väga huvitav evolutsioonibioloogiline küsimus, miks see nii on,” sõnas evolutsioonigeneetik.

Seniste uuringute põhjal on Metspalu sõnul geenivariant võrdlemisi noor. “Selle sagedus hakkas oluliselt tõusma alles paari tuhande aasta eest. Pole päris selge, mis mehhanism selle taga on. Tõenäoliselt pakkus see geenivariant ka varasemalt viirushaiguse vastu kaitset. Ilmselt on olnud see rõugeviirus, mis on HI-viirusele päris sarnane,” oletas evolutsioonigeneetik.

Kuna rõugeviiruse teatud tüübid tapsid suure osa sellega nakatunud inimestest, oleks saanud kaitsva variandiga inimesed märksa rohkem lapsi. Seeläbi oleks kasvanud populatsioonis tervikuna ka selle esinemissagedus.

Pole aga head ilma halvata. “Teistpidi see terve geen paistab pakkuvat kaitset puukentsefaliiti tekitava viiruse vastu. Kõigil ülejäänutel on parem kaitse entsefaliidi vastu,” nentis Mait Metspalu.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: “Vikerhommik”; küsisid: Margit Kilumets ja Mart Normet

Allikas: Novaator.err.ee