Latšin Alijev: COVID-19 vastane vaktsineerimine aitab meil naasta tavaellu

Eesti läheneb WHO soovitatud COVID-19 vaktsineerimispiirile. 2021. aasta 28. detsembri seisuga on riigis vaktsineeritud 61,4% kogu elanikkonnast. Eestlaste meeleoludest ja isiklikust seisukohast vaktsineerimise osas räägib VirusOffile Eesti HIV-positiivsete võrgustiku MTÜ juhatuse esimees Latšin Alijev.

Elame pandeemiavastases võitluses läbi halvima võimaliku stsenaariumi. COVID-19 mõjutab inimesi kiiresti ja me peame olema valmis selle viirusega pikaks eksisteerimiseks. Viimastel kuudel oleme palju elanud internetis ning kontseptsiooni “universaalne vaktsineerimine” tulekuga ei muutu mitte ainult tavaline elurütm, vaid ka see, kuidas me ümbritsevat maailma tajume. Meile esitatakse väljakutse… Ja meil on vaja prioriseerida, kujundada uusi harjumusi, omandada uusi teadmisi.

See võib kõlada küüniliselt, aga ma arvan, et võib-olla vajasid inimesed pisut raputust? Üsna kindlalt võin öelda, et viimastel aastatel pole inimesed oma tervise eest eriti hoolinud. Siin võib isegi rääkida enese hooletusse jätmisest, mis sellise tulemuseni viis.

Huvitav vaatenurk ehk kas loodus mässab inimese vastu?

Kahjuks on tänapäeva maailmas palju valu ja kannatusi. Inimesed mõtlevad rohkem iseendale, sulguvad, aitavad vähem teisi. Üks suurkujudest ütles, et kannatused ülendavad, aga võib-olla hävitavad nad meie eksiarvamusi elust, panevad mõtlema. Ja siin on oluline mitte olla üksi, vaatamata meie erinevusele, peame ühinema, ühinema ühise eesmärgi – tervise nimel. Ainult üheskoos lahendame kindlasti kui mitte kõik, siis paljud väljakutsed ja probleemid. COVID-19 on lihtsalt järjekordne väljakutse, millega inimkond silmitsi seisab. Täpselt nagu vanasti AIDSi puhul. Mäletate väljendit “20. sajandi katk”?

Kahjuks on ka praegu inimesi, kes nii arvavad.

Ja seda kõike halva teadlikkuse tõttu. Mis ma oskan öelda, kui nüüd on juhtumeid, kus arst kardab/tunneb piinlikust inimesele HIV testi pakkuda, kuna ta ei oska seda õigesti teha.

Olen HIV/AIDSi teemaga tegelenud 20 aastat ja läbi selle perioodi on inimesi jagatud “meiedeks” ja “nendeks”, omistades sellega negatiivseid omadusi. Aja jooksul muutus see jaotus enesesäilitamise küsimuseks. Inimesed valisid elu, hakkasid võitlema, oma õigusi kaitsma ja täna on meil ARV-ravi, tänu millele saab elada täisväärtuslikku elu. HIV pole enam nii hirmutav kui kunagi varem. Üha enam räägitakse avalikult oma staatusest, luuakse perekondi, sünnitatakse terveid lapsi. Oleme õppinud elama HIV-iga, oleme õppinud isegi HIV-i kontrollima ja viiruskoormust alla suruma. Ja nüüd seisame silmitsi uue väljakutsega – COVID-19.

Erinevalt HIV-st on COVID-19 jaoks välja töötatud vaktsiin. Kas arvate, et vaktsineerimine aitab viirusest jagu saada?

Usun, et COVID-19 vastu vaktsineerimine aitab meil normaliseeruda. Eestis saavad kõik end vaktsineerida täiesti tasuta. Alates detsembrist alustasime laste vaktsineerimisega alates 5. eluaastast. 5–11-aastastele lastele antakse väiksem annus ja vaktsiini manustatakse kahe annusena kuuenädalase vahega.

Muidugi, vaktsiin üksi ei lõpeta pandeemiat. Teadlased ja terviseeksperdid hoiatavad, et tõenäoliselt ei too vaktsiinid meid lähitulevikus tagasi meie tavapärase eluviisi juurde: COVID-19 jääb meiega igaveseks või pikemaks ajaks ning meid vaktsineeritakse hooajaliselt, nagu praegu oleme selle vastu. gripp. See viirus kohandub inimestega eluga, muteerub. Nüüd on oluline murda surmaahel, kaitsta ennast ja oma lähedasi ning ainsaks võimaluseks on elanikkonna massiline vaktsineerimine, karjaimmuunsus. See, mis kaitseb meid teiste haiguste, näiteks leetrite või lastehalvatuse eest.

Kuid kahjuks on praegu suundumus olla vaktsiinide vastu üldiselt, rääkimata vaktsineerimisest COVID-19 vastu.

Kordan, inimesed on lakanud väärtustama oma tervist. Nüüd nad ei vaktsineerita, siis ei pea kinni maskirežiimist, siis lööb suremus uuest viirusest iga päev rekordeid. Alati on olnud “vaktsineerimisvastaseid”, ülemaailmse vandenõu toetajaid. See kõik oli HIV-iga, selliseid inimesi kutsuti dissidentideks. Ja mis nende tegevuseni viis? Hiline diagnoosimine ja inimeste ravile suunamine (või registreerimisest ja ravist keeldumine) tõi kaasa viiruse edasikandumise inimeselt inimesele, inimesed surid. Nii et siin.

Vaktsineeritud inimene on vähem ohtlik, ta kaitseb ennekõike ennast, tal on väiksem tõenäosus viirust teistele edasi anda.

Latšin, töötate HIV-iga elavate inimeste võrgustikus. Kas pandeemia on mõjutanud teie tegevust?

Kahjuks ei ole kõigil meie organisatsioonidel ja kogukondadel COVID-19 pandeemia keerulistes tingimustes lihtne oma kohustustega toime tulla. See on omamoodi eksam. Peaasi, et me kõik jääksime nüüd ausaks, vastutulelikuks ja valmis teisi aitama. Meie töö nõuab meilt palju aega ja vaeva – aitame inimesi, kellel on praegu kõige raskem… Väga sageli valutab hing läheduses ja ümberringi toimuva pärast.

Täpsemalt saad lugeda vene keelsest allikast: https://virusoff.info/lachin-aliev-vakczinacziya-protiv-covid-19-pomozhet-nam-vernutsya-k-privychnoj-zhizni/