PRESSITEADE: Eesti HIV kogukond: meie ühine eesmärk on võita sõda AIDSiga
Eesti HIV kogukond: meie ühine eesmärk on võita sõda AIDSiga
„Teekond, mis lõpetaks Eestis HIV nakatumise, saab olla vaid üksmeelse kodanikuühiskonnana tegutsemine ning eelarvamusteta kaasamõtlemine. Üksteisest siiralt hoolimine olenemata rahvusest, poliitilistest vaadetest või seksuaalsest orientatsioonist,” ütleb Eesti HIV Positiivsete Võrgustiku juht Latšin Alijev tänasel rahvusvahelisel AIDSi vastu võitlemise päeval.
Reedel, 1. detsembril tähistatakse kogu maailmas juba 35 aastat HIVi ja AIDSi vastu võitlemise päeva. Traditsiooniliselt süütab ka Eesti HIV-positiivsete võrgustik üle Eesti solidaarsusküünlad. Tervise Arengu Instituudi andmeil on Eestis HIV-iga nakatumine viimase kahe aastaga, kui levima hakkas ülemaailmne koroonapandeemia, kahjuks suurenenud. Samal ajal on aga HIV-testimine langenud ning Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul võib Eestis olla täna isegi kuni 40 protsenti HIV-nakkuse juhtudest tuvastamata ning viiruse edasikandmine võib toimuda eneseteadmata.
„Meie võrgustik on sõjas AIDSiga võidelnud n-ö eesliinil juba 18 aastat, aga selle sõja saab võita vaid siis, kui võitlustesse on kaasatud kogu Eesti ühiskond tervikuna. Üha olulisem on, et riik toetaks kodanikuühiskonna suurema kaasamise võimalusi,” ütleb Eestis HIViga elavaid ning viirusest mõjutatud inimesi ühendava ning toetava Eesti HIV-Positiivsete Võrgustku (EHPV) juht Latšin Alijev.
„Selleks, et ajal mil maailmas toimub mitmeid inimeste elusid ja kodusid hävitavaid sõdu, oleks meie kogukonnal endal võimalik tõhusamalt Eestimaa inimeste tervisekaitsesse panustada, tuleb tegutseda kohe ja konkreetselt, mitte sobivamat momenti oodates. Soovime väga, et tänane ülemaailmne AIDSiga võitlemise päev oleks midagi enamat kui lihtsalt kord aastas küünalde süütamine. Et Eestis HI-viirusega elavaid inimesi võetaks kuulda ning HIVist mõjutatud inimesed saaksid loota oma riigi ja ka kodanikuühiskonna toele – nii poliitiliste otsuste tegemises kui eetilises ning inimlikus mõistmises, mitte hukkamõistmises ja häbimärgistamises. Meie siiras soov on olla võimalusel aina rohkem kaasatud HI-viirusega nakatumiste vähendamisse, ennetamisse. Olla nii riigile kui kohalikele omavalitsustele usaldusväärne koostööpartner ja kaasatud ka HI-viirusega nakatunud inimesi ning nende lähedasi puudutavate otsuste tegemistesse. Meie kõigi eesmärk on ju tervem ühiskond, et HI-viirusega nakatumine väheneks ning juba nakatunud inimesed saaksid oma elu jätkata eelarvamustevabalt. Käia valehäbita tööl ega peaks kartma, et vanemate HIV-staatuse tõttu võidakse koolis lapsi kiusata jne,” peab EHPV juht Latšin Alijev väga oluliseks ka avalikku dialoogi. „Potentsiaali ja võimalusi selleks, et kasvõi üks sõda – sõda AIDSiga – Eestis võita, on kaasaegses maailmas palju. Aga tegutseda tuleb intensiivselt ning meie enda inimestest hooliva kodanikuühiskonnana, ühise rindena. HIV-iga elavad inimesed saavad ka oma kogemusi jagades kaasa aidata juba nakatunud inimestesse eelarvamustevabasse suhtumisse. Kas meie seadusandlused on kaasajastatud, kui eetiline on avalik suhtumine HIV-staatusega elavatesse inimestesse Eestis, on meie riigi ehk meie endi peegelpilt ka mujal maailmas. AIDSi leviku lõpetamiseks tehtud kulutused on kokkuvõttes ka odavamad kui pidev tagajärgedega tegelemine. Muutused sõltuvad aga mitte ainult poliitilistest otsustest vaid ka kodanikuühiskonna tasandil tegutsemisest.”
Ühe kiireima võimalusena toob Alijev näitena HIV kiirtestimise ehk enesetestimise tõhustamist.
HIV võimalikult varajane avastamine on väga oluline, sest see piirab nakkuse edasi kandumist ning saab alustada raviga, mis on kõigile tasuta. HIVi saab ravimitega kontrolli all hoida, õigeaegne ravi aitab säilitada väga hea elukvaliteedi aastateks ning võimalik on saada ka terveid lapsi. Tervise Arengu Instituudi andmeil on pärast koroonapandeemia algust HIV-testimise vähenenud ning uute nakatumiste arv kahjuks tõusuteel – kui enne COVID-19 pandeemiat testiti Eestis HIV suhtes kokku umbes 215 000 korral aastas, siis 2020. ja 2021. aastatel langes testimine 190 000 testini. 2022. aastal tehti kokku 205 622 HIV-testi ning 2023. aasta üheksa kuu jooksul on testitud 117 639 korral. 2020. aastal avastati 147 ja 2021. aastal 125 uut HIV-nakkuse juhtu, 2022. aastal diagnoositi aga juba 250 ning käesoleva aasta esimese üheksa kuu jooksul 145 uut HIV nakatumist.
Allikas: Tervise Arengu Instituut
Eesti HIV Positiivsete Võrgustik süütab reedel Eesti suurimates linnades tolerantsuküünlad ning vabatahtlikud jagavad kondoome ning infomaterjale seksuaaltervise hoidmise ja HIViga nakatumisest hoidumise kohta. Tallinnas süüdatakse HIVi ja AIDSi ülemaailmse sümboli – punase sallivuslindi – kujuliselt küünlad nii Superministeeriumi kui ka USA saatkonna ees. Õhtul toimuvad suuremates Eesti linnades heategevuslikud ja informatiivsed tolerantsusõhtud. Üritustega saab liituda ka online’is EHPV Facebookis.
TALLINN
Superministeerium kl 17:00
Suur-Ameerika 1
TARTU
Pirogovi monumendi juures kl 18:30
NARVA
Peetri plats kl 12:00 – 14:00
JÕHVI
Keskväljak 4 kl 13:00 – 14:00
Lisainformatsioon ja kontaktid:
Tallinn
Latšin Alijev +372 5870 6070 (vene keeles)
Vassili Skripkin, +372 5678 7838 (eesti keeles)
Raul Lindemann +372 53999064 (eesti keeles)
Sagib Kulbajev +372 5781 6023 (inglise keeles)
Narva
Jekaterina Smirnova +372 5557 8131
Jelena Borisenko +372 5333 4226
Olga Geisulenko +372 5665 1213
Jõhvi
Nadezda Tšups +372 5675 3737
Tartu
Krista Mägi +372 5340 1706
Pärnu
Kadi Viljak +372 510 0504
Ametlik ülemaailme teemaviide sotsiaalmeedias on sel aastal #RockTheRibbon
Ülemaailmse HIV ja AIDSiga võitlemise päeva 2023 aasta info ja sümboolika on leitav:
Video: https://worldaidsday.org/our-world-aids-day-2023-animation/
Link statistikale ja testimise infole:
https://tervispluss.delfi.ee/artikkel/120249004/tai-eestis-voib-olla-ligi-40-hiv-nakkuse-juhtudest-tuvastamata-mine-tasuta-testima
