Testimise nädal(Testing week2022)

/in /by

Euroopa testimisnädal 2022

Euroopa testimisnädal on kampaania, mis kutsub partnerorganisatsioone (kogukondi, tervishoiu- ja poliitikainstitutsioone) kogu Euroopas üles tulema kokku üheks nädalaks kaks korda aastas, et suurendada testide arvu ja suurendada teadlikkust hepatiidi ja HIVi varajase testimise eelistest. See algatus sai alguse 2013. aastal ja on aja jooksul kujunenud tuntunuks üleeuroopaliseks ürituseks, kus igal aastal osaleb sadu organisatsioone. Varasemalt toimus kampaania korra aastas. Nüüd toimub Euroopa testimisnädal kaks korda aastas: kevadel (mais) ja sügisel (novembris). Iga organisatsioon osaleb vabatahtlikult testimisnädala üritustel ja demonstreerib erinevaid näiteid testimisteadlikkuse tegevustest kõigil organisatsiooni tasanditel.

Sel aastal toimub Euroopa testimisnädal kümnendat korda järgmistel kuupäevadel:

Kevad ETN: 16. – 23. mai 2022

Sügis ETN: 21. – 28. november 2022

Kevadise ja sügisese ETN eesmärk jääb samaks: tuua üheks nädalaks kokku partnerorganisatsioonid üle Euroopa, et suurendada juurdepääsu testimisele ja tõsta teadlikkust hepatiidi ja HIV varajase testimise eelistest.

https://www.testingweek.eu/

Eestis ei tea hinnanguliselt rohkem kui tuhat inimest, et neil on HIV

/in /by

Sotsiaalministeeriumis reedel toimunud valitsuskomisjoni istungil tõdeti, et HIV-sse nakatumine Eestis on küll langustrendis, kuid koroona tõttu on langenud valvsus HIV suhtes.

Istungil tehti ülevaade viimastel aastatel HIV-sse nakatumisest ja seati tegevussuundi 2025. aastani. Tervise arengu instituudi ja terviseameti andmetel on HIV-sse nakatumine endiselt tõsine rahvatervise probleem, ja seda langustrendile vaatamata. Ajavahemikul 2012–2021 on uute juhtude arv aastas langenud kokku 60 protsendi võrra. Eelmisel aastal diagnoositi Eestis 125 uut juhtu, millest 11 protsendil nakatuti narkootikumide süstimise ja 64 protsendil heteroseksuaalse vahekorra tõttu. Mida aeg edasi, seda vähem on uusi juhtumeid noorte hulgas, tõusnud on 30-39 aastaste nakatunute osakaal.

Viimaste aastate statistika näitab, et HIV ei ole enam kitsa riskigrupi haigus, vaid sellesse võib nakatuda igaüks sõltumata soost, haridusest või seksuaalsest orientatsioonist. Alates 2016. aastast ei ole Eesti enam esmaste nakkuste arvult Euroopa Liidus esikohal, 2020. aasta andmete järgi oli Eesti neljandal positsioonil.

https://tervis.postimees.ee/7651881/eestis-ei-tea-hinnanguliselt-rohkem-kui-tuhat-inimest-et-neil-on-hiv

Loe edasi

Heateod

/in , /by

Paljud inimesed, kes meid ümbritsevad, võivad esmapilgul tunduda täiesti tavalised ja märkamatud. Kuid lähemal vaatlusel selgub, et igaüks neist on eriline. Sellistest inimestest ja programmist räägib saade “Heateod”. Selle saate kangelane on Eesti HIV-positiivsete võrgustiku juhatuse esimees Latšin Alijev.

Toimus järjekordne tugirühm Ukraina naistele koos Tallinna linnavalitsuse esindajate ja sotsiaalvaldkonna aselinnapea Betina Beškina.

/in /by

Eesti HIV-positiivsete võrgustik ja abistamise- toetamise Tallinnas ajutist kaitset saanud Ukraina kodanikele ja nende peredele. UNAIDSi hinnangul elab HIViga 260 000 ukrainlast. Alates sõja algusest on oma riigist põgenenud kuni 30 000 inimest, kes vajavad HIV-ravi.

Ukrainas endiselt esinev häbimärgistamine ja diskrimineerimine HIV-staatuse pärast on pannud paljud Tallinnasse saabujad kahtlema, kas otsida abi või rääkida avalikult elust HIV-iga riigis, kus nad viibivad. Ravi katkestamine, isegi ajutine, võib põhjustada ravimiresistentsuse teket ja suurenenud riski haiguse progresseerumiseks AIDSi staadiumisse.

Sõja algusest peale on Eesti HIV-positiivsete võrgustik olnud abiks HIVi-ga elavate inimeste vastuvõtmisel. Septembri alguses loodi TUGIRÜHM HIVi-ga elavatele naistele ja peredele. Tugirühm koguneb igal neljapäeval kell 13. Täna tulid lisaks naistele külla ka Tallinna linnavalitsuse esindajad ja sotsiaalvaldkonna aselinnapea Betina Beškina. Toimus väga avameelne ja siiras vestlus ajutist kaitset saanud inimestega, sest see annab saabunud Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele sõjaväepõgenike hulgast aastaks elamisloa. See annab pagulastele turvatunde ja sotsiaalsed garantiid. Pärast ajutise kaitse saamist saavad sõjapagulased Eesti elanikega samad õigused, näiteks õiguse haridusele, õiguse tööle ja seetõttu saada tervisekindlustuse.

EHPV Toetusrühm Ukraina naistele on turvaline ruum, kus naised koos lastega, kes on üle elanud kõik sõjaõudused, saavad jagada oma lugusid, arutada oma kogemusi ja hirme, mis on seotud traagiliste elusündmustega riigi ajaloos, leida tuge, rääkida ja lihtsalt veeta aega sarnaselt mõtlevate naiste seas. Aitäh kõigile, kes aitasid ja aitavad EHPV-l vastu võtta sõjapõgenikke Ukrainast! Kui teil on raskusi Eesti ühiskonna uue tegelikkusega kohanemisel, on küsimusi, mis on seotud HIV- ja sotsiaalselt oluliste haiguste raviga,

Kui vajad tuge ja mõistmist, helista ja kirjuta, räägime ukraina, vene, inglise, eesti keelt.

EHPV ukraina naiste toetusrühm

/in /by

EHPV toetusrühm Ukraina naistele on turvaline ürituse ruum kus naised koos lastega, kes on üle elanud kõik sõjaõudused, saavad jagada oma lugusid, arutada oma kogemusi ja hirme, mis on seotud traagiliste elusündmustega riigi ajaloos, leides tuge, rääkides ja lihtsalt aega veetes sarnaselt mõtlevate naiste seas. Aitäh kõigile, kes aitasid ja aitavad EHPV-l vastu võtta sõjapõgenike Ukrainast! Kui teil on raskusi Eesti ühiskonna uue tegelikkusega kohanemisel, on küsimusi, mis on seotud HIV-i sotsiaalselt oluliste haiguste raviga, kui vajad tuge ja mõistmist, helista ja kirjuta, räägime ukraina, vene, inglise, eesti keelt. Võtke palun ühendust numbritel: +372 53761550 (inglise ja ukraina keeles, Alla); +372 5870 6070 (vene keeles, Latšin); +372 5557 8131 (eesti ja inglise keeles, Jekaterina).

 

Tervise saladused

/in /by

Täna me räägime teile tervise saladustest, mida saab rakendada lisaks teraapiale.

1. Liikumine on elu. Leidke aega tegelmiseks spordiga, käimiseks, jooksmiseks, ujumiseks, tantsimiseks. Paljud kehas seisvad organismi protsessid tekivad just seetõttu, et puudub kehaline aktiivsus.
2. Me oleme need samad, mida me sisse sööme. Nii see paraku on. Proovige enda toitumine üle vaadata. Ehk teil õnnestub vähendada õhtust söögiaega, süües rohkem hooajalisi köögivilju, marju, kõige raskem seeditavaim toit jäta lõunaks, suur kogus rasva ja magusat tarbida kuni kella 14:00-ni, juua rohkem tavaliselt vett, süüa rohkem rohelisi köögivilju ja maitserohelisi. Arstid räägivad, et osa meie keha immuususest on grastro-traktaat.
Leidke endale aega väiksematest rõõmudest. Tuletage endale meelde mida te väga armastate või armastasite kui olite väikesed? Ehk see oli joonistamine, laulmine, toiduvalmistamine, tantsimine, uisutamine, mets, sulgpall, ujumine, käsitöö valmistamine, onnide ehitamine, jalgrattaga sõitmine ja palju muudki. Kõige tähtsam, et saaksite palju rõõmu just protsessist, mitte tulemusest. Lapsed osakvad seda teha. Vaadake neid ja õppige nendest. Positiivsed emotsioonid ravivad, tuimestavad valu ja rahustavad.
4. Suhtlemine pere, sõprade ja lähedastega. Mis teeb meid tõsiseselt õnnelikuks, on suhtlemine oma lähedastega. Kuid selleks, et suhtlemine muutuks meeldivamaks, tuleks natuke töötada enda kallal. Võib olla natuke vähendada egot ja ootusi. Või võta inimesi selliselt nagu nad on. Kui tunneme suhtlemisest ühtsust ja rahulolu, ilmselt on õnnehormoonid meie kehas juba tööd alustanud. Ja meie imuniteet muutub tugevamaks.
5. Õige puhkus. Kõigil meil on stressi situatsioone, mille üle on vaja meil endil osata neist korralikult puhata ja keha lõdvestamine. Võib omandada hingamistehnikaid, joogatehnikaid, käia massažil, käia ujumas, käia saunas(kui see pole vastu näidustatud). Krooniline stress alandab immuunsust.
6. Õppige positiivselt mõtlema. Minu arvates on see nii vaimse kui ka füüsilise tervise alus. Mõtted muutuvad emotsioonideks, emotsioonid muutuvad keemilisteks komponentideks kehas. Seetõttu peate proovima leida igas olukorras midagi kasuliku. Et mõista, kuidas seda oskust arendada, soovitan vaadada filmi nimega „Mollyanna. Terved mõtted on terve keha.
Kui te ei tea millest alustada, registreeruge psüholoogi konsultatsioonile numbril 58545878.
Soovime, et oleksite tervemad ja õnnelikumad!
Lugupidamisega, teie Eesti HIV-positiivsete Võrgustik.

TEADEANNE: Ukraina HIV-iga elavate naiste eneseabigrupp

/in /by


Image by mohamed Hassan from Pixabay

Eesti HIV-positiivsete võrgustik (EHPV) http://www.ehpv.ee aitab peamistes võtmegrupides olevaid HIV-ennetusrühmade sõjapõgenikke, samuti HIV-ga elavaid inimesi, kes kannatasid Venemaa sõjalise agressiooni tõttu Ukraina vastu ja selle viies humanitaarkatastroofi alla. EHPV annab teavet olulistel teemadel inimestele, kes on sunnitud riigist lahkuma või on sealt juba lahkunud, samuti neile, kes soovivad neid toetada.

* Ukraina sõja eest põgenevatel inimestel, kes on saanud “ajutise kaitse” staatuse, on õigus saada meditsiiniteenuseid, sealhulgas HIV-ravi Eestis ja Euroopa Liidu riikides.

* Aitame Ukraina pagulastel saada juurdepääsu retroviirusevastasele ravile, kahjude vähendamise programmidele, uimastisõltuvuse ravile ja LGBT+ inimeste toetamisele.

HIV-eriarstiabi Eestis Ukraina pagulastele osutatakse tasuta erakorralist arstiabi, sealhulgas retroviirusevastast ravi. Eesti HIV-positiivsete võrgustik annab ukraina, eesti, vene ja inglise keeles teavet organisatsiooni poolt Ukraina pagulastele pakutavate teenuste kohta. Hepatiidi, tuberkuloosi ja opioidide asendusravi teenuseid pakkuvate keskuste kontaktandmeid saab leida euroopa testimispunktide otsingusaidilt ukraina, vene, eesti ja teistes keeltes.

HIV-i mõju on alati ainulaadne. Igal HIV-ga inimesel on oma vajadused ja nõuded, EHPV tegeleb toe pakkumisega, selle töö on pidev ja hoolikas uurides oma klientide elu probleemide ja omaduste kohta. Kõik HIV-positiivsed inimesed on erinevad, igaühel on oma saatus ja oma elukogemus, HIV-ga inimesed ei ole üksteisega sarnased. Ainus asi, mis ühendab eranditult kõiki HIV-ga inimesi, on viirus kehas, samuti meditsiiniliste, psühhosotsiaalsete, majanduslike küsimuste kompleks, häbimärgistamine, millega nad peavad pidevalt silmitsi seisma. Ja see, mida tugimeeskond saab teha, on aidata HIV-positiivsetel inimestel saada jõudu, et õppida, kuidas neid väljakutseid ise lahendada. Esimene Ukraina HIV-iga elavate naiste eneseabigrupp alustab MEIE kokkusaamisi Eesti HIV-positiivsete võrgustikus. Ukraina HIV-positiivsed naised kutsuvad kokkusaamistele neljapäeviti kella 13:00-st. Tegevus toimub Tallinna linnavalituse toel.

PÄEV HIV-GA

/in /by

HIV-päev: selfid kui stigma vastu võitlemise viis

HIV-päev on iga-aastane üritus, mille käigus avatud näoga inimesed “jagavad osa oma päevast”, postitades veebigaleriisse selfisid.

See on 24 tundi HIV-positiivsete inimeste elus. Peamine eesmärk on häbimärgistamine. Ja anda lootust ja tuge neile, kes on oma diagnoosist alles hiljuti teada saanud ja on vastuvõtuprotsessis.

Rõõmsad näod fotodel, tavaline või huvitav elu – sama mis kõik teised. Ja vaadates HIV-nakkusega inimesi üle kogu maailma, nii erinevaid, ebatavalisi, ilusaid ja originaalseid, olete taas veendunud, et HIV pole kindlasti maailmalõpp.

Lihtsalt elage HIV-iga, olge lihtsalt õnnelikud ja terved, tehke lihtsalt seda, mida armastate. Ja pidage meeles, et te pole üksi!

Päeva HIV-iga lehel saad vaadata teiste inimeste fotosid ja saata enda omi. Või vaadake adaywithhiv hashtagi.

https://www.adaywithhiv.com/

“Pealtnägija” vaatas sisse sõjapõgenike HIV statistikasse

/in /by

Venemaa agressiooni tõttu Ukrainas on Eestisse tulnud umbes 55 000 põgenikku. Põgeniketulvaga kartsid mõned Eestis ka nakkushaiguste, seal hulgas HIVplahvatust. “Pealtnägija” uuris, mida näitavad numbrid ja räägivad abistajad nüüd, kui selle sõja algusest on möödas 210 päeva.

https://www.err.ee/1608723460/pealtnagija-vaatas-sisse-sojapogenike-hiv-statistikasse

37-aastane Liza on üks ligi 55 000 Ukraina sõjapõgenikust Eestis. “Magasin ja kuulsin kella poole viie paiku, et lennukid lendavad madalal. Mul on väga kerge uni, kuulsin seda kõike. Läksin välja, siis kuulsin tädi karjumas, et sõda on alanud,” kirjeldas ta.

Ühtaegu on Liza ka üks neist, kelle eest mõned hoiatasid. Ta on noor ema, aga ka HIV-positiivne. “Olen selle staatusega elanud juba 15 aastat. Tunnen ennast normaalselt, hästi. Viirusravi hakkasin saama kuue aasta eest,” sõnas ta.

TAI narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise keskuse juhi Aljona Kurbatova sõnul on avaldused, nagu Mart Helme riigikogus peetud kõne, et Ukraina põgenikega suureneb Eestis HIV levik, täiesti põhjendamatud.

Loe edasi

Artur Leontjev intervjuu

/in /by

Artur Leontjev intervjuu . Narkootikud. Isiklik lugu. Elu enne ja pärast.