2022. aasta 30. august seisuga on Eestis diagnoositud 127 HIV-nakatunud isikut.

Kokku on aastate jooksul Eestis HIV-viirus diagnoositud 10 477 inimesel.

https://www.terviseamet.ee/et/nakkushaigused-menuu/tervishoiutootajale/nakkushaigustesse-haigestumine/hiv-ja-aids

 

#Eesti! #EV
Eesti HIV-positiivsete võrgustik MTÜ soovib kõigile meeleolukat taasiseseisvumispäeva!

@ehpv.ee @ehpv.ee Elagu Eesti!

Eesti HIV-positiivsete võrgustik osaleb AIDS2022 konverentsil. Jälgige meie teateid sotsiaalvõrgustikes ning meie Facebooki ja Instagrami lehel.

UNAIDS on koostanud värske raporti maailma AIDSi epideemia olukorrast. Kooskõlastatud dokumendi kohaselt on AIDS-i vastase võitluse tõhusus ohus, mis toob kaasa miljoneid elusid.

Kanadas Montrealis toimuva rahvusvahelise AIDS-i konverentsi avamise eel avaldatud aruanne “Riskist” sisaldab olulisi uusi andmeid, mis näitavad, et AIDS-i võimalused vastuses on ohus, et HIV-i ennetamise edusammud on aeglustunud ning HIV-i vastu võitlemise vahendid vähenevad kuid globaalsed šokid suurendavad tulevasi riske.

 

https://www.unaids.org/en/resources/documents/2022/in-danger-global-aids-update

 

Ülemaailmset hepatiidipäeva tähistatakse iga aasta 28. juulil selleks, et suurendada inimeste teadlikkust viiruslikust hepatiidist ja selle põhjustatud haigustest.

Hepatiiti põhjustava viiruse tüübi järgi eristatakse A-, B-, C-, D- ja E-hepatiiti. Kõiki neid viirushepatiite seob üks sarnane omadus ja see on maksakoe kahjustumine, kuid nad erinevad üksteisest levikutee poolest.

C-hepatiit on C-hepatiidi viiruse poolt põhjustatud maksapõletik, millest võib lõppstaadiumis välja kujuneda tsirroos või maksavähk. Haigus levib peamiselt kokkupuutel nakatunud verega, kuid viirust võib leida ka teistes haige inimese kehavedelikes, nagu süljes, spermas. C-hepatiit põhjustab suurt terviseriski üle maailma 71 miljonile C-hepatiidi kroonilise nakkusega inimesele. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel sureb maailmas igal aastal C-hepatiidi viirusest põhjustatud haigustesse 399 000 inimest. WHO hinnangul ca 80% C-hepatiidi viirusega nakatunud inimestest ise ei teagi, et nad on viirusekandjad*. Eestis on hinnanguliselt 20 000 viirusekandjat.

C-hepatiidi viiruse vastu ei ole vaktsiini, kuid haigus on ravitav. C-hepatiit ei ole ainult süstivate sõltlaste haigus, sellesse haigusesse võib nakatuda igaüks. C-hepatiidi viirusest tervenedes tuleb vältida uuesti nakatumist, sest haiguse põdemine ei anna selle kordumise vastu immuunsust. Peamised C-hepatiidi riskirühma kuuluvad inimesed on:

• saanud vereülekannet enne 1994. aastat
• kokku puutunud nakatunud inimese verega
• lasknud ennast tätoveerida või augustada
• kas või üks kord jaganud süstalt.

20.06.2022-21.06.2022 toimus Põhjamaade Ministrite Nõukogu esinduse toel projekti “Parimate praktikate ja kogemuste vahetus pagulastega töötamine Balti riikides” raames esimene õppevisiit Eestisse Tallinna.

 

Projekti eesmärk on suurendada võimet reageerida sotsiaalselt olulistest haigustest mõjutatud pagulaste vajadusi ning suurendada huvikaitsevaldkonna organisatsioonide võimekust õppevisiitide kaudu Eestisse, Lätti ja Soome.

Meie Tallinna Kogukonnamaja külastasid 8 Läti ja Soome  esindajat – AGIHAS (Riia, Läti) ja Positiiviset ry (Helsingi, Soome).

Õppevisiidi esimesel päeval tutvustasime EHPV tegevust. Erilist tähelepanu pöörati meie töö suunale pagulastega. Narva EHPV kontori psühholoog ja Jõhvi büroo kogemusnõustaja jagasid oma kogemusi kaugtööna pagulastega töötamisel.

Teisel päeval külastasime Tallinna Sotsiaalhoolekande- ja Terviseametit. Osakonna esindaja Mihhail Jakovlev rääkis osakonna töö iseärasustest põgenikega Tallinnas.

EHPV psühhosotsiaalsete projektide koordinaator Ekaterina Smirnova korraldas seminari sotsiaalselt oluliste haiguste all kannatavate pagulastega töötamise kohta. Osalejad arutasid sotsiaaltöötaja, kogemusnõustaja ja tugiisiku töö tunnuseid. Hiljem kuulasid osalejad loengut traumalisest psühhosotsiaalsest tööst. EHPV psühholoog Ekaterina Maslennikova viis osalejatele läbi praktilise harjutuse traumaga töötamiseks.

Pärast koolitust külastasid osalejad Tallinna Pagulaste Vastuvõtukeskust. Sotsiaalabi ja tervishoiu osakonna esindaja Mihhail Jakovlev viis läbi keskuse ekskursiooni, rääkis teenustest, mida inimesed keskuses saavad. Kohtumisega liitus Tallinna abilinnapea Betina Beškina, kes jagas oma kogemusi pagulaste vastuvõtukeskuse töö loomisel ja korraldamisel ning vastas osalejatele ka huvi pakkuvatele küsimustele.

Meie koostööpartnerid Lätist ja Soomest märkisid õppevisiidi kõrget korraldustaset, saadud teadmiste ja kogemuste olulisust edasiseks tööks pagulastega nende riigis. Järgmine õppevisiit toimub Riias. Vastuvõttev organisatsioon on AGIHAS. Teise visiidi käigus tutvuvad osalejad AGIHASi tegevusega, tutvuvad oma kogemustega pagulastega töötamisel ning korraldavad ka pagulastega sotsiaaltöö minikonverentsi.