Halvustav suhtumine HIV-positiivsetesse inimes­tesse on ühis­konnas visa kaduma

Punane lint sümboliseerib solidaarsust HIV-positiivsete inimestega. Foto: Pexels
HIV ehk HI-viirus on immuunpuudulikkuse viirus, mis suurendab inimese vastuvõtlikkust nakkushaigustele ja kasvajatele. Viirusega võib nakatuda HIV-positiivse inimesega kaitsmata seksuaalvahekorras olles ja kokkupuutel nakatunud verega. Samuti võib viirus kanduda emalt lapsele raseduse, sünnituse ja rinnapiima kaudu. Kui nakatumine avastatakse varakult ja kohe pärast diagnoosi saamist alustatakse regulaarset ravi, siis on HIV nagu tavaline krooniline haigus, mis ei takista täisväärtusliku elu elamist ega tervete laste saamist. Selleks, et ravi oleks efektiivne, tuleb ravimeid võtta iga päev, kogu elu jooksul ja need on kõigile Eesti elanikele tasuta.

Viimasel ajal levib HIV peamiselt heteroseksuaalsel teel

Eestis registreeriti esimene HIV-iga nakatumise juhtum 1988. aastal. Järgneva kümmekonna aasta jooksul lisandus terviseameti andmetel sadakond nakatunut ehk umbes kümme inimest aastas, kellest arvatavalt 48% olid viiruse saanud homoseksuaalsel teel, 32% heteroseksuaalsel teel ning vaid neli inimest nakatusid narkootikumide süstimise käigus. Siis aga muutus olukord drastiliselt. 2000. aastal lisandus 390 HIV-positiivset inimest ja 2001. aastal oli neid lausa 1474. 2000. aastate alguses oli viiruse peamiseks levikuteeks süstalde jagamine narkootikumide süstimisel. Näiteks 2000. aastal nakatusid sel viisil 90% inimestest.

Viimastel aastatel on lisandunud veidi üle saja uue HIV-positiivse inimese aastas ja peamiselt nakatutakse kaitsmata heteroseksuaalse vahekorra kaudu. 2019. aastal nakatus sel moel 41% ja 2020. aastal 47% kõigist aasta jooksul nakkuse saanud inimestest. Homoseksuaalsel teel nakatunud mehi oli kõigi nakatunute hulgas kuni 2014. aastani umbes 1%, kuid viimastel aastatel umbes 5%. Narkootikumide süstimisel nakkuse saanute arv on aga viimaste aastatega vähenenud, 2021. aastal oli neid kõigi nakatunute hulgas vaid 1%.

Viimastel aastatel on lisandunud veidi üle saja uue HIV-positiivse inimese aastas ja peamiselt nakatutakse heteroseksuaalsel teel

Nakatunute keskmine vanus on viimaste aastatega tõusnud. Kui 2010. aastal oli keskmine nakatunu 32-aastane, siis 2019. aastal 41-aastane. Selle põhjus ei ole mitte see, et vanemaid nakatunuid oleks oluliselt rohkem, vaid see, et nooremaid on vähem. Näiteks 2019. aastal ei diagnoositud alla 14-aastaste seas mitte ühtegi uut juhtu ning 15–19-aastaste seas olin neid kaks. Mõlemad nakatunud olid 19-aastased.

Aastate jooksul on suurenenud naiste osakaal — kui kõigist 2001. aasta uutest juhtudest moodustasid naised 20%, siis viimastel aastatel on uute nakatunute hulgas naisi umbes 37%.

Praeguseks on Eestis terviseameti andmetel HIV diagnoositud 10 369 inimesel, kuid WHO hinnangul võib Eestis ligi 40% HIV-nakkuse juhtudest olla tuvastamata. Valdav osa HIV-positiivseid inimesi elab Tallinnas ja Ida-Virumaal.

https://peegel.ut.ee/numbrid/nr-34/halvustav-suhtumine-hiv-positiivsetesse-inimestesse-on-uhiskonnas-visa-kaduma

Loe edasi

Latšin Alijev: Seksuaalkasvatuse õppetunnid on suunatud agressiooni vastu

Minu LGBT (lühend LGBT tähendab lesbi, gei, biseksuaali, transseksuaali ja interseksuaali) sõbrannat, kes on aastaid olnud Lõuna-Eestis õpetaja, ütles hiljuti, et tema antud õppetunnid on tema jaoks viimasel ajal väga oluliseks muutunud. Gümnaasiumi õpilastele läbi viidud – seal rääkis ta ebatraditsioonilisest orienteerumisest. Need olid planeeritud tunnid kaheksanda klassi õpilastele üldharidusprogrammi „Humanitaarained. Seksuaalkasvatus”. Nii alustab oma lugu MTÜ EHPV juhatuse esimees ja MTÜ VEKGLGBT juhatuse liige LATŠIN ALIJEV.

Ta märkas kohe, et see on väga põnev ja vastutusrikas, see pole muidugi sama variant, mis meie idanaabril, kus neid selliste loengute puhul süüdistada “ebatraditsiooniliste alaealiste seksuaalsuhete propagandas”. Kuid ta märkis kohe, et pole kindel, kas tal oleks mugav seda vestlust pidada näiteks Kirde-Eestis. Ja ta oli ka väga meeldivalt üllatunud, et pärast ühte neist tundidest tuli tema juurde üks tüdruk, kes ütles, et tunneb oma soo vastu tõmmet.

Loe rohkem vene keelsest allikast: https://tribuna.ee/public/lacin-aliev-uroki-seksualnogo-vospitania/

Tervisepooltund episood 56: Tuberkuloosi haigestumus on Eestis langustrendis

Ülemaailmse tuberkuloosipäeva keskmes on võitlus tuberkuloosi vastu. Tuberkuloos on kirjanduses ja filmides palju kajastust leidnud raske nakkushaigus, millel olid varasemalt enamjaolt fataalsed tagajärjed. Kui eelmisel sajandil läksid patsiendid mägedesse või männimetsa rajatud sanatooriumitesse leevendust otsima, siis täna on tegemist täiesti ravitava haigusega. Kuidas tuberkuloosi ravida? Mis iseloomustab resistentset tuberkuloosi? Milliseid vorme on olemas lisaks kopsutuberkuloosile? Kui levinud on tuberkuloos Eestis? Ülemaailmse tuberkuloosipäeva puhul on „Tervisepooltunnis“ vestluskaaslaseks Regionaalhaigla tuberkuloosiosakonna ülemarst dr Anu Kurve.

Saatest:

Mida mõtleb anestesioloog oma tööst? Kuidas ja kuhu areneb personaalmeditsiin? Kuidas hoiduvad vähiraviarstid vähist? Need on vaid mõned küsimused, millele saame vastuse uues, Eesti ainsas haigla terviseteemalises podcastis.

Tervisepooltundi kutsume vestlema erinevate erialade esindajaid, saade annab eksklusiivse võimaluse piiluda üle 4000 töötajaga Eesti tipphaigla meditsiini telgitagustesse ja kuulata, millist tervisenõu annavad arstid, millised on uuemad ravisuunad ja meetodid, mida arvavad ning mõtlevad oma tööst kirurgid, anestesioloogid ja kõik teised, kes erineval moel patsientide tervenemisele kaasa aitavad.

 

Ema oma HIV-iga nakatunud tütart ei ravinud, laps suri. Kohus karistas naist kaheksa-aastase vangistusega

Ema HIV-ga nakatunud last arsti juurde ei viinud, laps suri. Kohus mõistis naist kaheksa-aastase vangistusega.

Riigikohus jättis neljapäeval jõusse ringkonnakohtu otsuse, millega mõisteti kaheksa-aastane vanglakaristus emale, kes jättis vaatamata arsti hoiatustele oma tütre õigeaegse ravita, millega lõppes lapse surm.

Peres kasvas 2004. aastal sündinud lapsendatud tütar, kellel oli kaasasündinud HIV-nakkus. 2014. aasta juunis teatas raviarst emale, et lapse immuunsüsteem on väga nõrk ja tuleb alustada viirusevastast ravi. Sellele vaatamata hoidus süüdistatav järgneva kolme aasta jooksul arsti juurde pöördumast ega andnud nõusolekut ravi alustamiseks, kuigi arst tuletas seda korduvalt meelde.

Raviga alustati alles pärast seda, kui 2018. aasta alguses lapse tervis halvenes. Kahjuks oli juba hilja ja sama aasta märtsis laps suri.

Pikemalt saate lugeda vene keelsest allikast: https://rus.delfi.ee/statja/96181819/mat-ne-lechila-vich-inficirovannuyu-doch-rebenok-umer-sud-nakazal-zhenshchinu-vosemyu-godami-tyurmy

Õnnitleme sotsiaaltöö päeval kõiki sotsiaaltööd tegevaid inimesi ja omastehooldajaid!

Kallid sõbrad!

Täna tähistatakse rahvusvahelist sotsiaaltöö päeva. Õnnitleme ja täname kõiki sotsiaaltööd tegevaid inimesi, aga ka omastehooldajaid ning soovime tugevat tervist.

Ühiskond on erinevates kriisides vaevelnud juba mitu aastat. Jätkuvalt on eesliinil sotsiaaltöötajad ning olulisemaks kui kunagi varem on muutunud nende töö inimestele vajalike teenuste ja abi pakkumisel ning turvatunde tagamisel.

Tervisekriisi ja hinnatõusude kõrvale on tulnud ka sõda Ukrainas ja põgenike voog, mis on süvendanud inimestes ängistust ja toonud ka vaimse tervise kriisi, mis puudutab eeskätt lapsi. Kõik see on kasvatanud sotsiaaltööd tegevate inimeste rolli, kelle hoole all on paljuski ka sõjapõgenikud. Nemad peavad selle kõigega toime tulema, olles tihti ise läbipõlemise äärel.

Õnnitleme kõiki endiseid ja tänaseid sotsiaaltöötajaid, omastehooldajaid ning seda rasket, aga samas nii imelist ametit õppivaid inimesi rahvusvahelisel sotsiaaltöö päeval

Lugupidamisega,

EHPV

2022. aastal Eestis diagnoositud HIV-positiivseid (11.03.2022)

2022. aasta 11. märts seisuga on Eestis diagnoositud 18 HIV-nakatunud isikut.

Kokku on aastate jooksul Eestis HIV-viirus diagnoositud 10 368 inimesel.

https://www.terviseamet.ee/et/nakkushaigused-menuu/tervishoiutootajale/nakkushaigustesse-haigestumine/hiv-ja-aids

 

Ukraina sõjapõgenike ARV-ravi

Eesti HIV-positiivsete võrgustik (EHPV) on organisatsioon, mis aitab ja toetab HIV-positiivseid inimesi Eesti riigis, kaitstes nende huve olenemata rahvusest või kodakondsusest juba 17 aastat.

Meie toetame Ukraina kodanike. Me oleme valmis andma enda panuse sõjakoldele sattunud HIV-positiivsete inimeste raviks, keda puudutab hetkeseisuga oleval mitte tavalisel olukorral.

Täna me saime teate meie Ukraina kodanikelt kes asuvad välisriikide territooriumil, puududes võimalus ARV-ravile ja võimalus naasta iseseisvalt koju. Esimesed bussid Ukraina sõjapõgenikele on organiseeritud Eesti Pagulasabi poolt, mis saabub lähiajal Eestisse pakkudes neile peavarju ja kaitset.

Järgides missiooni on meie kohustus tagada haavatavatele rühmadele võrdne juurdepääs ja ennetus töö pakkudes neile vajaliku tuge ning tagama Ukraina sõjapõgenikele juurde pääsu HIV-nakkuse ravile.

  1. Juurdepääsu tagamine meditsiinilistele ravimitele:

–           ARV-ravimitele HIV-positiivsete raviks(ravi alustamiseks ja nende järjepidevuse tagamiseks)

–           Tuberkuloosi ja hepatiidi raviks vajaminevad ravimid

–           Kokkupuuteeelne ja – järgne profülaktika

–           Asendushooldusravi(RRT)

–           Haigusevastased vaktsiinid, sealhulgas COVID-19 vaktsiinid

  1. Sotsiaalne toetus tasuta olevale ja lihtsale juurdepääsule meditsiinilisele abile.
  2. Sõjapõgenike nõustamine ravikindlustuse suhtes.
  3. Psüholoogiline toetus

Teenused toimuvad anonüümselt ja individuaalselt suunatult patsiendile neljas keeles(eesti, inglise, ukraina, vene).

Eesti HIV-positiivsete võrgustik

Projekti “Protection through Mobility: An Emergency Response to Hostility” uuring

“MTÜ Eesti HIV-positiivsete Võrgustik tellimusel on projekti “Protection through Mobility: An Emergency Response to Hostility” raames läbi viidud uuring humanitaarviisasüsteemide rakendamisest Euroopa Liidu ja Schengeni ala liikmesriikides. Tellitud selle kohta uuring, mille alla on lisatud selle kohta fail: EHPV_Study_Hum_Vis

HIV ja Migratsioon

Eesti HIV-positiivsete inimeste võrgustik (EHPV) otsib võimalusi võitlemiseks HIV/AIDSi epideemia tagajärgedega ja HIV-nakkusega inimeste elukvaliteedi parandamisega, geopoliitiliste muutuste ja Covid19 pandeemia kontekstis otsides uusi võimalusi oma tegevuses järgmistes valdkondades:
1. Sotsiaal- ja meditsiiniteenuste ning HIV-i järjepideva ravi võrdse kättesaadavuse tagamine Eestis. Üha rohkem inimesi tuleb Eestisse elama, tööle või õppima. Detsembrist 2020 kuni jaanuarini 2022 pöördus EHPV kontoritesse sotsiaal- ja meditsiiniteenuste saamiseks 30 HIVi nakatunut ja riskirühmade esindajat erinevatest riikidest, seistes silmitsi järgmiste raskustega:
• Ligipääs meditsiiniteenustele
• Hirm konfidentsiaalsuse kaotamise ees mis tahes taotlemise korral
arstiabi
• Keele- ja kultuuribarjäärid
• Juurdepääs testimisele, rasestumisvastastele vahenditele, kokkupuute-eelsele ja -järgsele kasutamisele
ennetamine, teave sotsiaal- ja meditsiiniteenuste saamise võimaluse kohta
EHPV, juhindudes oma missioonist ja väärtustest, pakub kõiki vajalikke teenuseid. Testimine ja selle ravi.