HIV-positiivne naine ja planeeritud rasedus? Just sellise loo räägib Triin, kes on pealtnäha terve ja tavaline naine koos armsa pisipõnni ja toetava abikaasaga. Paraku käib tema igapäevaelu juurde ka püsiv raviskeem. Mõned aastad tagasi sai ta jahmatava diagnoosi: ta on HIV-positiivne. Hoolimata karmist diagnoosist oli Triinul soov saada emaks.

Neli aastat tagasi oli Triin vallaline noor naine, kes soovis minna sõbrannadega välja mõnusat aega veetma. Klubis tutvus ta noorte meeste seltskonnaga. „Ühe noormehega tekkis mul tõsine, kuigi lühiajaline suhe. Meil oli üks kord kaitsmata seksuaalvahekord ja seejärel meie suhtlus lõppes,“ sõnab naine. Sel hetkel ei olnud Triinul õrna aimugi, mis tema sellest suhtest endaga kaasa võttis.

Saatus saatis märke juba enne

Umbes kuu aega pärast kaitsmata vahekorda tulid esimesed HIV-le viitavad nähud. „Mul hakkasid tekkima kummalised sümptomid: lümfisõlmed kaela piirkonnas suurenesid ja tekkis palavik. Esialgu arvasin, et tegu on tavalise viirushaigusega. Tegin kõiki võimalikke teste – COVID, gripp, lasin isegi perearstil vereanalüüsid teha, kuid kõik tulemused olid negatiivsed,“ sõnab Triin. Seega otsis naine internetist infot ja tõdes, et sümptomid viitasid millelegi palju karmimale. Triinu tabas tugev hirm.

Naine tõdeb, et teda oleks justkui saatus hoiatanud, sest umbes kuu enne nakatumist oli tal kummaline juhus. Kõndides läbi Tammsaare pargi, märkas ta seal süüdatuid küünlaid ja inimeste hulka. Üritus oli mõeldud AIDS-i surnute mälestamiseks. „Mulle räägiti lühidalt ürituse korraldajast, organisatsioonist, pakutavatest teenustest ja sellest, kui oluline on oma tervist kontrollida, kui on esinenud riskikäitumist. Tol hetkel tundus see kõik mulle väga võõras ja kauge, aga võtsin visiitkaardi ning panin selle oma kotti.“ sõnab ta.

HIV ehk HI-viirus on inimese immuunpuudulikkuse viirus, mis põhjustab AIDSi. 2024. aastal sai HIV diagnoosi 130 inimest, aastal 2022 oli see arv 250. Naiste osakaal uute juhtude seas on keskmiselt 36%, kõikudes aastate jooksul vahemikus 31–40%. Kokku on alates 1988. aastast Eestis HI-viirus diagnoositud 10 455 inimesel. Uute HIVi nakatunute keskmine vanus on kasvanud, olles 2013. aastal 34,5 aastat ja 2022. aastal 39,6 aastat. Viimastel aastatel ei ole riigis esinenud olulist vähenemist uute juhtude arvus. WHO (Maailma Terviseorganisatsioon) hinnangul võib Eestis halvemate prognooside kohaselt olla ligi 40% HIV-nakkuse juhtudest tuvastamata. Kõik Eesti elanikud võivad ennast tasuta testida oma perearsti juures ning kõikidel HIV-positiivsetel on võimalus saada eluaegselt tasuta ravi.

Kui Triin mõistis, et sümptomid viitavad HIV-ile, otsis ta visiitkaardi üles ja pöördus EHPV (Eesti HIV-positiivsete võrgustik) poole oma murega. Perearsti poole testi tegemise sooviga pöörduda oli tal häbi ja nii seadiski ta sammud EHPV keskusesse. Triinu hirm sai kinnitust, sest tehtud kiirtest oli positiivne. „Ma mäletan, kuidas maa kadus mu jalge alt. Ma arvasin, et see tähendab minu elule suurt ja lõplikku lõppu,“ kirjeldab ta oma tundeid vastuse teada saamisel.

Kaaslasel on õigus teada

Edasi saadeti Triin EHPV töötajate poolt juba nakkushaiguste arsti ja psühholoogi juurde. Esialgu tekitas diagnoos naises niivõrd suurt depressiooni, et omal kohal olid ka enesetapumõtted. Õnneks sai ta neist tänu spetsialisti abile siiski jagu. Erinevalt reageerisid diagnoosile ka ta lähedased. Näiteks kadusid mõned sõprussuhted samal ajal, kui teised hoopis tugevnesid. Sugulased olid seevastu naise olukorra osas väga toetavad.

Kui Triinu ellu tuli uus partner, siis rääkis ka ta temale oma diagnoosist mõeldes, et kaaslasel on täielik õigus sellest teadlik olla. Täna hoiavad naise haigust kontrolli all ravimid, mis lubavad tal elada tavalist elu. Antiretroviirusravimid (ARV) on ravimid, mis hävitavad HI-viirust ning on HIV-nakkuse ravi aluseks. ARV-ravimite võtmise eesmärk on hoida viirustaset organismis nii madal kui võimalik.

Kui Triin oli mõnda aega oma elukaaslasega koos olnud, tekkis neil perelisa soov. Koos uurisid nad infot, kas ja kuidas on võimalik laps saada nii, et temale haigus üle ei kanduks. Peale põhjalikku uurimistööd otsustas paar, et nende soov on kindel hoolimata Triinu diagnoosist. Nii alustasidki nad proovimist ja tulid ka testile kaks oodatud triipu. „Kõik oli nagu tavalisel rasedal naisel. Ainus erinevus oli see, et ma külastasin nakkushaiguste arsti, kes jälgis minu HIV-analüüse ja vahetas raseduse ajaks ARV-ravi skeemi.“

Ka Lääne-Tallinna Keskhaigla Naistekliiniku juhataja Dr. Piret Veerus tõdeb, et HIV-positiivsetel naistel on samasugune õigus saada lapsi nagu teistelgi. „Rasedus ei kiirenda HIV nakkuse kulgu ja HIV nakkus ei muuda raseduse kulgu. Kaasaegne viirusevastane ravi aitab HIV-positiivsusega seotud riske maandada. Seega rasedus peab olema hoolikalt planeeritud eelkõige selleks, et vältida viirusnakkuse edasiandmist lapsele. Rasedust planeerides on vajalik nõu pidada oma raviarstiga, et viiruskoopiate arv ja organismi immuunsaatus oleksid kontrollitud. Puuduksid muud infektsioonid ja kasutatav raviskeem oleks rasedusega sobiv. Raseduse ajal toimub antiretroviirusravi ja HIV-nakkuse näitajate kontroll nakkushaiguste arsti juures, rasedust jälgib naistearst või ämmaemand.“

Kõiki rasedaid kontrollitakse

Triinu laps sündis vaginaalselt, sest viiruse tase oli organismis väga madal ja arstid lubasid tal ise sünnitada. Pärast lapse sündi pidi Triin talle kolm nädalat spetsiaalset rohtu andma ja lapsele tehti ka analüüsid, et uurida võimalikku HIV ülekannet. Ei puudunud ka nakkushaiguste arsti külastused. Õnneks läks kõik hästi. Küll tuli lapse saamine ühe piiranguga: rinnapiima Triin talle pakkuda ei tahtnud, sest on seegi üks võimalikest viisidest, kuidas viirust lapsele üle kanda.

Dr. Veerus sõnab, et korrektse ARV ravi korral on vaginaalse sünnituse käigus viiruse edasiandmise risk lapsele ülimadal. „Kui viiruskoopiate arv on kõrge ja organismi immuunstaatus madal, lõpetatakse rasedus lapse huvides keisrilõike teel. Enamik HIV-positiivsetest emadest saab sünnitada loomulikul teel. Et vähendada viirusnakkuse üleandmist lapsele, on pärast sündi vajalik profülaktiline ravi vastsündinule. Vastsündinu tervist jälgitakse tema pooleteistaastaseks saamiseni, see toimub kindla skeemi järgi. Eestis sünnitab igal aastal 70-85 HIV-nakkusega naist, neid on alla poole protsendi kõigist sünnitajatest.
„Samuti kinnitab spetsialist, et viimastel aastakümnetel on Eestis üliharva toimunud HIV-positiivse beebi sünd ja seda juhul, kui ema pole raseduse ajal vajalikku antiretroviirusravi saanud. Lisaks kontrollitakse HIV-nakkuse õigeaegseks avastamiseks kõiki rasedaid HIV suhtes.

Kõige suurem raskus seoses haiguse ja emaks saamisega oli Triinu jaoks hoopis ta enda peas. „Mul oli rohkem küsimusi kui vastuseid. Oma kogemuse põhjal tahaksin öelda, et praegu on palju usaldusväärset infot HIV-i kohta. HIV ei ole narkomaanide haigus, see on tavaline krooniline haigus, nagu astma või diabeet.“. Teiste hukkamõistu ta õnneks raseduse ajal ei kogenud. Vastupidi, alles jäänud sõbrad ja lähedased olid hoopis huvitatud tema käekäigust ning meditsiinipersonal toetav. Tuleviku pärast naine ei muretse, sõnab vaid, et kui jälgida arsti soovitusi, siis ta teab, et saab elada pikka ja õnnelikku elu.

Täispikka artikklit saate lugeda siit

Autor:  Maria Mirka