Inimesel on elus palju teid, palju katsumusi. Iga päev loobib elu erinevaid probleeme ja probleemseid kohti. Ja see on normaalne. Kuid on üllatav, et selles probleemide jadas on inimestel aega teha halastussüdame tegusid. Sel aastal aitas EHPV-Eesti HIV-positivsete võrgustik koos MTÜ Südamete Soojuse ja hoolivate inimestega kooliks ette valmistada 73 last. Heategevusfondi “Südamete soojus” iga-aastane kampaania “Koolitarbed septembriks” on edukalt lõppenud! Kriisiperede laste aitamine koolitarvetega näitas, kui palju hoolivaid inimesi reageeris kampaanias osalemisele! Me saame juba tagasisidet lastelt ja vanematelt. Suur tänu kõigile, kes said selle lahkuse ahela liikmeks, andes soojust, rõõmu, armastust ja hoolt!

Täname südamest kõiki, kes aitavad meie perede lapsi. Andku Jumal teile ja teie lähedastele tervist, jõukust ja hinge päästjat kõigile usklikele.
Täname soojalt “Südamete soojus” vabatahtlikke nende pideva abi eest neile peredele, kellel on täna kõige raskem aeg.
Täname ka kõiki, kelle nimesid me siin ei maini, kes aitasid ja aitavad, kõiki inimesi, kes pole ükskõiksed kellegi teise valu ja kannatuste suhtes! Me usume meie laste paremasse tulevikku. Aja ja jõu leidmisesel… Meie klientide tänulikkuse tagasiside: “Oleme abikaasaga siiralt tänulikud teie osutatud abi eest! Te vastasite meie abipalvele ja aitasite meie pojal saada sammu võrra lähemale normaalsele elule. Suured tänud “Südame soojuse” inimestele, tänud neile, kes osalevad heategevuses ja aitavad meie lastel saada täisväärtuslikku elu ja mitte erineda oma eakaaslastest.”

WHO peadirektor kuulutas MPOX-puhangu rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealaseks hädaolukorraks

14. august 2024 Pressiteade Lugemiseks kuluv aeg: 3 min (789 sõna)

WHO peadirektor dr Tedros Adhanom Ghebreyesus on kindlaks teinud, et mboxide arvu tõus Kongo Demokraatlikus Vabariigis (KDV) ja üha arvukamates Aafrika riikides kujutab endast rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (2005) (IHR) kohaselt rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealast hädaolukorda.

Dr Tedrose avaldus tuli sõltumatutest ekspertidest koosneva IHR-i hädaolukorra komitee soovitusel, kes kohtus varem päeval, et vaadata läbi WHO ja mõjutatud riikide ekspertide esitatud andmed. Komitee teatas peadirektorile, et peab mboxide arvu suurenemist PHEIC-ks, millel on potentsiaali levida kaugemale Aafrika riikidesse ja võib-olla ka väljapoole mandrit.

Peadirektor jagab komitee koosoleku aruannet ja esitab komitee nõuannete põhjal riikidele ajutisi soovitusi.

Loe edasi

09.08.2024 toimus Ameerika saatkonna toetusel Eestis Ukraina sõjapõgenike toetusklubi kohtumine. Õppisime üksteist tundma, rääkisime tervise teemadel, arutasime tulevikuplaane ja planeerisime ka järgmisi kohtumisi. Meie kohtumised toimuvad sõbralikus õhkkonnas ja heas seltskonnas. Ootame kõiki huvilisi Tartu, Kalevi 51. Järgmisele kohtumisele saate registreeruda, helistades +37255597844 Viktoriale.

C-hepatiit ründab salakavalalt ja sümptomiteta

28. juulil tähistatakse rahvusvahelist hepatiidipäeva, millega pööratakse tähelepanu viirustest põhjustatud hepatiidile ehk maksapõletikule, mis võib kulgeda aastaid sümptomiteta, aga põhjustada hiljem väga tõsiseid tagajärgi. Eesti Vähiliit juhib tähelepanu, et C-hepatiidi põdemine tõstab oluliselt maksavähi tekkeriski, mistõttu on haiguse varajane avastamine, ravi ning ravijärgne kontroll eluliselt oluline.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel elab maailmas üle 50 miljoni inimese, kellel on krooniline C-hepatiit (HCV) ning igal aastal nakatub 1 miljon inimest. WHO hinnangul suri 2022. aastal ligikaudu 242 000 inimest maksatsirroosi ja maksavähi tõttu.(1)

Eesti Infektsionistide Seltsi esimehe dr Mait Altmetsa sõnul näitab hiljutine hiljutine Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuse raport (2), et Eestis on C-hepatiidi esinemissagedus ~1,7%. Seega võib arvestuslikult Eestis elada ligikaudu 17 000 inimest, kellel on krooniline C-hepatiit ja kes paraku ise ei ole oma haigusest teadlikud ning pahaaimamatult ka viirust edasi kannavad. Sellega on Eesti Euroopas koos Rumeenia ja Bulgaariaga kõrgeima C-viirushepatiidi levimusega riikide hulgas. Olukorra lahendamist raskendab tõsiasi, et Eestis ei ole endiselt loodud riikliku hepatiitide skriinimise süsteemi, mis aitaks patsiendid üles leida.

Hepatiidi peamisteks põhjustajateks on viirused, millest enimlevinud on A-, B- ja C-hepatiidi viirus. Eesti Vähiliit toob välja, et kui A- ja B-hepatiit on vaktsineerimisega ennetatavad, siis C-hepatiidi vastu puudub vaktsiin, kuid on olemas ravi.

C-hepatiit levib peamiselt kokkupuutel nakatunud verega, kuid viirust võib leida teistes haige inimese kehavedelikes – nt spermas jne. C-hepatiidi avastamise teeb keeruliseks asjaolu, et haigus kulgeb tavaliselt ilma spetsiifiliste sümptomiteta, mistõttu jääb ägedas staadiumis enamasti diagnoosimata ning haigus kulgeb edasi kroonilisena. Pikaaegne viiruskandlus kahjustab lisaks maksale veel mitmeid teisi organeid. Süsteemse haigusena raskendab C- hepatiidi viirus krooniliste haiguste ja erinevate kasvajaliste protsesside kulgu. Oluline on teada, et läbipõdemisel ei teki immuunsust ning võimalik on korduv nakatumine.

C-hepatiidi avastamiseks on lihtne vereproov, mida on võimalik teha perearsti juures  või SYNLABi proovivõtupunktides üle Eesti. Testima peaksid ennast eelkõige inimesed, kellele on tehtud vereülekanne enne 1994. aastat või need, kellel on tätoveeringud või keha augustusi, kes on kasutanud püsimeiki või on jaganud mingil põhjusel teise inimesega süstalt. Ettevaatusabinõuna ei ole soovitatav jagada teiste inimestega isiklikke hügieenitarbeid, näiteks hambaharja, raseerimisvahendeid ja maniküüritarbeid ning juhuslike vahekordade ajal tuleks alati kasutada kondoomi.

„Eriti kurvaks muudab olukorra tõsiasi, et kroonilise C-hepatiidi jaoks on olemas ravi juba alates 2016. aastast, kuid maksavähki haigestumise ja suremuse näitajad Eestis on endiselt tõusuteel,“ tõdes Eesti Vähiliidu juhataja Maie Egipt. “Maandage maksavähki haigestumise riske, testige ennast C-hepatiidi viiruse suhtes vähimagi kahtluse korral,“ lisas Egipt.

Riskirühma kuulumist täpsemalt on võimalik kontrollida täites lihtsa riskiküsimustiku. Riskigruppi kuulumise korral soovitab Vähiliit kindlasti teha analüüs C-hepatiidi viiruse antikehade määramiseks.

Rohkem infot:

C-hepatiidi kohta

Maksavähi kohta

Referentsid:

1. WHO faktileht C-hepatiidist
2. „Prevalence ofchronic HCV inEU/EEA  countries using multiparameter evidence synthsis“

Taust:

Maksavähi esmasjuhtude arv Eestis (Allikas: Tervise Arengu Instituut)