Täna 30.05.24 korraldas #Eesti #HIV-positiivsete #Võrgustik

Ida-Viru Keskhaiglas Ida Virumaa meditsiinispetsialistidele ning sotsiaaltöötajatele õppeseminari, mis keskendus haavatavate sotsiaalsete rühmade mõistmise parandamisele ja vajaduste kaardistamisele. Seminari eesmark: meditsiiniteenuste kättesaadavuse lihtsustamine ja teenusekvaliteedi parandamine inimeste tarvis kes kuluvad HIV-riskirühma.

Seminari nimi oli #Elav #Raamatukogu.

Raamatukogu „lugejateks“ olid meedikud ja sotsiaaltöötajad, kes said pooleks tunniks endale «elava raamatu“ (st. haavava inimgrupi hulgast inimese) laenutada ning juttu ajada väga erinevatel teemadel (sealhulgas ka väga ebamugavatel ja isiklikel teemadel) ning lammutada oma stereotüüpe HIV-riskirühmade suhtes.

Täname kõiki vapraid «inimraamatuid» ning kõiki avardunud maailmapildiga vahvaid «lugejaid».

Kniks ja kraaps. Suur aitäh teile!

Eesti HIV-positiivsete Võrgustku õnnelik meeskond @ehpv.ee @ejaf @

Ida-Viru Keskhaigla

Täname

Ida-Viru Keskhaigla

Haiglat meeldiva koostöö eest. Seminar toimus Elton Johni Fondi toel.

Suur kummardus

Ida-Viru Keskhaigla vanemõele.

TALLINN

19. mail 2024 toimus Tammsaare pargis AIDSi mälestustseremoonia. Osalejad kogunesid, et austada neid, kes kaotasid haiguse tõttu elu. Pargis süüdatud küünalde valgus sümboliseeris lootust ja ühtsust võitluses AIDSi epideemia vastu, samuti toetust HIV-ga elavatele inimestele.

Tseremoonia ajal asetati välja punane lint, millest on saanud rahvusvaheline solidaarsuse ja HIV/AIDSi teadlikkuse sümbol. Meetmes rõhutati, kui oluline on jätkata jõupingutusi, et levitada teavet haigusest mõjutatud inimeste ennetamise, ravi ja toetamise kohta. Lint oli ka meeldetuletuseks vajadusest võidelda HIV-ga elavate inimeste eelarvamuste ja häbimärgistamise vastu.

Üritus tõi kokku erinevas vanuses ja elukutsega inimesed, näidates avalikkuse toetust ja solidaarsust. Osalejad väljendasid lootust, et sellised üritused aitavad juhtida tähelepanu AIDSi probleemile ja innustada tegutsema olukorra parandamiseks. AIDSi mälestuspäev oli oluline meeldetuletus, et igaüks saab anda oma panuse epideemiavastasesse võitlusesse.

NARVA

Tänane kuupäev on 19. mai. Narvas toimus kohtumine, mis oli pühendatud ülemaailmsele AIDS-i surnute mälestuspäevale.

Kell 12.00 süüdati Peetri platsil küünlad lindi kujul ja meenutati inimesi, kes on surnud AIDS-i tõttu.

Kell 13.00 paigaldasime koos oma partnerite ja Narva haigla meditsiinitöötajatega mälestustahvli SA Narva Haigla territooriumile ja süütasime mälestusküünlad.

Külastasime ka Kristuse Ülestõusmise katedraali, mille territooriumil on samuti EHPV mälestustahvel.

Pärast seda toimus sallivuslõuna.

Oluline on kõigil seda päeva austusega ja mälestusega meenutada, sest teised inimesed elavad tänu ravile ja väga suure panuse on andnud need inimesed, keda enam meie seas ei ole …

Sellel päeval tahame väga kõiki toetada ja öelda: “Me elame! HIV ei ole surmaotsus!”

TARTU

2024, aastal tõstetakse rahvusvahelisel aidisiohvritemälestuspäeval esile häbimärgistamist, sh enesestigmatiseerimist, mida kogevad HIV-positiivsed inimesed. Tänavuse sündmuse teema on „Levitagem armastust ja solidaarsust, et luua tugevamaid kogukondi!“ See päev on võimalus vaadata endasse, kuulata, õppida ja tegutseda!

Teema „Levitagem armastust ja solidaarsust, et luua tugevamaid kogukondi!“ tõstab esile märkimisväärseid takistusi, mida püsiva häbimärgistamise ja diskrimineerimise tõttu kogevad HIV-positiivsed inimesed, kellele see põhjustab häbitunnet, iseeneses kahtlemist ja kapseldumist ning kellel see takistab vajaliku ravi ja toe leidmist. Nii välisele kui ka endasse suunatud häbimärgistamisele reageerides saame aidata peatada HIVi nakatumise teemat ümbritsevat pidevat negatiivset keelekasutust, purustada müüte ja väärarusaamu HIV-nakkusega elamise teemal ning teha lõppu HIVi tõhusat ennetust ja ravi juba kaua aega takistanud häbimärgistamisele ja diskrimineerimisele.

Sel päeval meenutame endile ja meie kogukondadele, et me oleme olulised, et me oleme midagi enamat HIV-nakkusest, et me saame iseend armastada ja olla armastatud ning püüelda oma unistuste poole, ja et solidaarselt tegutsedes suudame luua tugevama kogukonna, mille liikmed üksteisest hoolivad.

Rahvusvaheline aidsiohvrite mälestuspäev on võimalus avaldada au neile, kes on pandeemias elu kaotanud, ning näidata ühtse kogukonnana meie toetust HIV-positiivsetele inimestele ja kinnitada oma pühendumust jätkata tööd HIV-epideemia lõpetamise nimel.

Maailm, milles me soovime elada. Häbimärgistamisest vaba maailm on selline, kus igaühesse suhtutakse lugupidamisega, kus igaüht hinnatakse ja respekteeritakse, kus igaühel on võimalus jõudsalt edeneda, kus igaüks usub, et ta on armastatud, aktsepteeritud ja ühiskonda hõlmatud, ning tunneb end väärilisena. See on meie eesmärk meie kogukonna jaoks — kõigi HIV-positiivsete inimeste jaoks.

On aeg muuta narratiivi. Me soovime julgelt rääkida enesestigmatiseerimisest ja valust, mida see meile põhjustab, kasvavast vajadusest vaimse tervise teenuste järele, ning enese väärtustamise, enesearmastuse ja solidaarsuse uskumatust suutlikkusest mõjutada seda, kui kättesaadavad on meile raviteenused ja millisel määral me neid kasutame, nagu ka soovitud elukvaliteedi saavutamist.

Kutse aidsiohvrite mälestuspäevale 19. mail

Traditsiooniliselt iga aasta maikuu kolmandal pühapäeval tähistatava aidsiohvrite mälestuspäeva eelõhtul pöördub Eesti HIV-positiivsete võrgustik (www.ehpv.ee) Eestimaa rahva, riigi valitsuse ja linnade omavalitsuste poole.

Praegused ajad on keerulised meie kõigi jaoks. Kutsume Teid üles pöörama tähelepanu inimestele, keda mõjutavad HIV ja AIDS ning kes vajavad meie üleüldist toetust. 41 aastat võitlust HIV-epideemiaga on kogemus, mis rajaneb inimõigustel ja kogukonna vajadustega arvestaval tegevusel — teguritel, mis on äärmiselt olulised võitluses mis tahes epideemiaga. Samuti on selleks, et haiguse pandeemilisele levikule kiiresti ja tõhusalt vastu seista, vaja luua usaldus haigusest mõjutatud inimeste kogukonna, riiklike struktuuride ja tervishoiusüsteemi vahel.

Võime öelda, et viirused on üle võtnud meie teadvuse ja meie elud, kuid oluline pole mitte viirus ise, vaid selle tagajärjed stigmatiseerimine (häbimärgistamine) ja diskrimineerimine (õiguste piiramine ja kaotamine). Kui oleme „nakatunud“ nende tagajärgedega, muutuvad oluliseks küsimused nagu mis värvi on inimese nahk, mis soost ta on, kui vana ta on, millised on tema sooidentiteet, suguline sättumus, usutunnistus ja rahvus, kas ta on nakatunud mõnda haigusesse, jne. Mida sügavamale meie teadvusse selline vaimne viirus tungib, seda varmamad oleme käituma eelarvamuslikult, ebaõiglaselt ja vägivaldselt, mistõttu jääbki häbimärgistatud inimene oma probleemiga üksi.

HIV-nakatumuse püsivalt kõrge tase, uute nakatumisjuhtumite ilmnemise vaibumatu kasv, HIV-positiivsete inimeste üldhulga kasv, nakkuse „vananemine“ ja epideemia ülekandumine haavatavatelt rahvastikurühmadelt kogu elanikkonnale sugulisel teel nakatumiste hulga kasvu tõttu on tänane tegelikkus.

Nüüdismeditsiini edusammud on võimaldanud HIV-nakkuse ümber lahterdada surmavast haigusest kroonilisekstervisehäireks. HIV-positiivsed inimesed, kes on õigeaegselt alustanud ravi retroviirusvastaste e ARV-ravimitega ja järgivad arsti ettekirjutusi, võivad elada kaua ja täisväärtuslikult. AIDSile puudub küll ravim, kuid haiguse kulgu on siiski võimalik pidurdada. Tänu sellele, et Eestis on retroviirusvastased ravimid kättesaadavad, tuleks HIVi/AIDSi käsitleda haigusena, mitte surmaotsusena.

Meie ühise arusaama kohaselt tuleks saavutada olukord, kus uusi HIV-nakatumisi ei esine, HIV-positiivseid inimesi ei diskrimineerita ja mitte keegi ei sure AIDSi, kuid see nõuab investeeringuid ning seda, et nii riigiametnikud kui ka inimesed ise antud teemal avalalt ja ausalt sõna võtaksid.

Kui me mõistame, kui suurel määral viirused meie elusid mõjutavad, teeme kõik selleks, et nakatumise riski vähendada.

Soovime avaldada toetust kõigile, kes on kaotanud sugulasi, sõpru ja tuttavaid, ja palvetame koos nende eest, keda enam meie hulgas ei ole. Alates epideemia tuvastamisest 1980. aastatel on AIDSi ja sellega seonduvatesse haigustesse surnud üle 32 miljoni inimese, mis on kaasa toonud parandamatuid kaotusi, miljonite laste orvuks jäämist ja veelgi suurema hulga elude purunemist.

Tänavu möödub 41 aastat esimesest aidsiohvrite mälestuspäeva tähistamisest 1983. aastal pärast seda, kui võitlus toona veel vähe tuntud viirusega oli väldanud juba mitu aastat. Soovime, et kõik inimesed mõtleksid tol päeval sellest, et HIV-nakkus võib mõjutada igaüht meist, sh isiklikult neid endid. Loodame, et sel päeval jõuab see mõte Teieni.

AIDSi tõttu surnud inimeste mälestamiseks ühinege meiega 19. mail järgmistes kohtades.

Tallinnas:

19. mail

Sallivuslindi kujuliselt paigutatud küünalde süütamine aidsiohvrite mälestuseks

Aeg ja koht: kl 12.00 Tammsaare pargis

Narvas:

19, mail

Sallivuslindi kujuliselt paigutatud küünalde süütamine aidsiohvrite mälestuseks

Aeg ja koht: kl 12.00 Peetri  plats, 5  ja Narva Haigla peahoone ees

Tartus:

Sallivuslindi kujuliselt paigutatud küünalde süütamine aidsiohvrite mälestuseks

Aeg ja koht: kl 12.00  Pirogovi monumendi juures (Raekoja taga haljasalal)

Eraviisiliselt võib igaüks mälestuspäeva tähistada järgmiselt.

1. Läitke mälestusküünal terrassil, rõdul, aias või mis tahes Teile sobivas paigas.
2. Mälestage AIDSi surnud sugulasi, sõpru ja tuttavaid ning palvetage nende eest.
3. Jagage meiega oma mälestusi ja fotosid suhtlusvõrkudes ja lisage neile meie teemaviited #ehpv või @EHPV – Eesti HIV-positiivsete võrgustik

Täiendav teave:

eesti keeles, vene keeles +372 5557 8131

inglise keeles +372 5781 6023

Ukrainlane keeles +372 5665 1213

E-post: ehpv@ehpv.ee

Teiega sel keerulisel perioodil solidaarsuses,

Eesti HIV-positiivsete võrgustik