AJALOOLINE OTSUS: Eestis hakkab kehtima abieluvõrdsus

gallery-AJALOOLINE OTSUS: Eestis hakkab kehtima abieluvõrdsus

Valitsus läbis riigikogus usaldushääletuse, mis oli seotud abieluvõrdsust kehtestava perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega. Teisipäeval heakskiidetud seadus sätestab, et alates uuest aastast saavad abielu sõlmida kaks täisealist inimest, sõltumata soost.

„Igaühel peab olema võimalus abielluda inimesega, keda armastab ja kellega soovib oma elu siduda. Selle otsusega astume lõpuks teiste Põhjamaade ja kõigi teiste maailma demokraatlike riikide hulka, kus see õigus tagatud on,“ ütles peaminister Kaja Kallas. „See on otsus, mis ei võta kelleltki midagi ära, aga annab paljudele midagi väga olulist juurde. Ühtlasi näitab see, et meie ühiskond on hooliv ja peame üksteisest lugu. Olen Eesti üle uhke.“

https://www.ohtuleht.ee/1087375/ajalooline-otsus-eestis-hakkab-kehtima-abieluvordsus

Loe edasi

5. juunil tähistatati AIDSi üleelanute teadlikkuse päeva (HLTSAD)

5. juunil tähistatakse AIDSi üleelanute teadlikkuse päeva (HLTSAD). Praegu on umbes 300 000 inimest, kes said HIV-i enne 1996. aastat, kui tõhus retroviirusevastane ravi sai kättesaadavaks.

Sel päeval kohtus Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis George P. Kent positiivse kogukonna esindajatega Eesti HIV-positiivsete võrgustikus (EHPV)  www.ehpv.ee.

On väga sümboolne, et see kohtumine toimus päeval, mil 40 aastat tagasi, 1981. aastal, avaldati esimene aruanne seisundi kohta, mis hiljem sai tuntuks kui “AIDS”.

Kohtumise käigus vahetati mõtteid HIViga elamisest, sotsiaalselt oluliste haigustega elamisest Eestis, sealhulgas ajutise kaitse saanud Ukraina pagulaste saabumisest, samuti kogukondade esindajate, avalike organisatsioonide rollist ja koostöö olulisusest. Kohtumisel rõhutati, et me ei saa nõrgendada oma jõupingutusi epideemiate vastu võitlemisel, millest paljud, sealhulgas HIV/AIDS, on Covid-19 pandeemia tõttu veelgi süvenenud. On vaja jätkata võitlust HIVi leviku vastu, suurendades koostööd mõjutatud kogukondadega, tõstes inimeste teadlikkust viirusest ja tehes tihedat koostööd selle valdkonna ekspertidega.

Info. Esimeses AIDSi aruandes kirjeldati üksikasjalikult 5 “salapärase haiguse” juhtumit, mis vaevasid noori geisid.

HIV efektiivne ravi (kombineeritud retroviirusevastane ravi) ilmus alles 15 aastat hiljem, 1996. aastal. Inimesi, kes said HIV-i või sündisid sellega enne 1996. aastat, peetakse “epideemia ellujäänuteks”.

Teadlikkuse tõstmise päevaga tähistatakse AIDSi epideemia üle elanud inimeste vastupanuvõimet ja tugevusi. Tänapäeval tuletatakse inimestele, kes on HIV-iga elanud üle 27 aasta, tuletades meelde iseennast ja enda vajadusi. Nad määravad kindlaks tegevuskava ja prioriteedid “edasiliikumiseks”:

  1. Muuta HIViga elavate pikaajaliste inimeste ja HIV-iga vananevate eakate inimeste elukvaliteet tõeliseks prioriteediks.
  2. Tagada epideemia lõpetamiseks üldine juurdepääs HIV-ravile.
  3. Hoolitseda HIV-ga elavate inimeste vaimse tervise eest pikka aega, võttes arvesse kultuurilisi omadusi.
  4. Lahendada vaesuse ja majandusliku ebakindluse probleemid.
  5. Jätkata võitlust HIViga elavate eakate diskrimineerimise ja nähtamatuse vastu.

“HIV-nakkusega inimesed väärivad väärikat vanadust” on selle aasta HLTSADi ürituste moto, mis kestab kogu 2023. aasta.

EHPV poolt tehtud fotod:

 

08.06-09.06.2023 toimus Kääriku Spordikeskuses HIV ja narkomaania valdkonnas tegutsevate organisatsioonide XIV suvekool „Iga samm loeb!“.

08.06-09.06.2023 toimus Kääriku Spordikeskuses HIV ja narkomaania valdkonnas tegutsevate organisatsioonide XIV suvekool „Iga samm loeb!“. Tuldi kokku üle Eesti. Selles suvekoolis osales ka organisatsioon „Eesti HIV-positiivsete võrgustik“. Suvekoolis toimus sammuvõistlus: IGA SAMM LOEB! Arvestati kõiki samme,  mis on astutud 08.06 päeval kuni kell 20.00. Kõige rohkem samme teinud osalejad ja tiimid said auhinnatud. Olid avatud mitmed töötoad, kus sai osaleda ning samuti oli kahepäeva jooksul mitmeid ettekandeid nagu näiteks: „Liikumisest, liikumisrõõmust ja investeerimisest – mõtleme koos!“ (EST) Liikumislabor OÜ, „Tervisekassa sõltuvushäirete teenuste tutvustus“ (EST) Tervisekassa, „Koostöö ilu ja valu“ (EST) Avatud Lootuse Fond SA, „SKA ja Ohvriabi teenuste tutvustus“ (EST) SKA ja Ohvriabi jm. Pakuti hommiku-,lõuna- ja õhtusööki ning samuti ka kohvipausid. Programmi juhiks oli Artjom Savitski. Ei puudunud lavalt ka laulja Tanja Mihhailova-Saar, õhtuprogramm ning tantsud. Täname kõiki, kes organiseeris selle suvekooli ning samuti kes olid meiega meie kolleegid 😉

Tehtud pildid EHPV poolt.

Juuni projekt “Intervjuu spetsialistidega”.

Olga Shnayder. MDFT terapeut.
Sotsiaalkindlustusameti programm, et minimaliseerida noorte riski käitumist.

KUTSE: “Baltic Pride” tule testima

Eesti HIV-positiivsete võrgustik annab teada, et Baltic Pride’i pearongkäigus on võimalus teha HIV-kiirteste kella 15.00-17.00 paiku.

HIV-kiirtestid on usaldusväärne ja tõhus viis viiruse olemasolu määramiseks kehas. Need annavad kiireid tulemusi, kõrvaldades vajaduse pikka aega oodata. Meie spetsialistid on valmis läbi viima teste ja vastama HIV-ga seotud küsimustele, samuti konsultatsioonideks muudes terviseküsimustes. Meie pakutav testimis- ja nõustamisteenus on konfidentsiaalne.

Lisaks saate tasuta kondoome, lubrikante ja infomaterjale.

Ärge unustage külastada https://ehpv.ee/lgbtiq/?lang=en, samuti ka Tervise Arengu Instituudi toel olevat Eesti HIV-positiivsete võrgustiku seisakut.

1.juuni lastekaitsepäeva tähistati jagades sotsiaalselt raskes olevates peredes toidupakke.

1. juuni pühade eelõhtul koguti Narvas, Jõhvis ja Tallinnas toidupakke sotsiaalselt raskes olukorras olevatele peredele, kellel on hetkel väga raske aeg. @EHPV HIV-positiivsete võrgustik koos sponsoritega Rahvaabi “Puhas süda” ja Heategevusfond „Südamete soojus“. Heategevusliikumine “Südamete soojus” muutis selle päeva väikeste printsesside ja printside jaoks paremaks ja rõõmsamaks. Kuid nähes nende õnnelikke nägusid, naeratusi, on nad nii võluvalt ilusad, saaksite aru, et see on väikseim asi, mida me võiksime nende heaks teha, ja tahaksime anda rõõmu ja õnne hetki veelgi rohkem. Raha ja karjäär pole ju nii oluline. Tähtis, et need on meie lapsed… Kindlasti hellitage lapsi, sest me ei tea milliseid katsumisi on elu neile ette valmistanud (Antoine de Saint-Exupery).

Täna tähistab kogu maailm 1. juunit lastekaitsepäevana. Selle püha tähistamise traditsioon pärineb aastast 1857, kui juuni teisel pühapäeval pidas Chelsea pastor dr Charles Leonard kirikus erilist teenistust lastele ja lastest. See päev sai tuntuks kui rooside päev, siis muudeti nimi lillepäevaks ja hiljem lastepäevaks.

Tervise Arengu Instituudi ja Terviseameti andmetel kipub HIV-nakkus Eestis vähenema, kuid on sotsiaalministeeriumi andmetel endiselt tõsine rahvatervise probleem. Aastatel 2013–2021 vähenes uute juhtude arv aastas kokku 60%. Eelmisel aastal diagnoositi Eestis 125 uut HIV-juhtu. Neist 11% nakatus süstimise teel ja 64% seksuaalselt. Aja jooksul on noorte seas vähem uusi juhtumeid, samas kui 30–39-aastaste osakaal on suurenenud.

Lastekaitsepäeva tähistame Eestis 1 juunil

Lastekaitsepäeva tähstatakse Eestis 1 juunil.

Lastekaitsepäeva eesmärk on juhtida tähelepanu laste heaolule ja õigustele ning lastekaitse tähtsusele. Sel päeval toimuvad ka mitmesugused lasteüritused.

Rahvusvaheline lastekaitsepäev on vanimaid rahvusvahelisi tähtpäevi.
Arvatavasti toimus esimene lastekaitsepäev üldse 20. aprillil 1920 Türgis. Kuigi mitmed riigid tähistavad lastekaitsepäeva erinevatel aegadel, on Eestis kinni peetud 1. juuni tavast, mis on pärit Ameerikast. Nimelt kutsus Hiina konsul 1925. aastal San Franciscos traditsioonilise Hiina Draakonifestivali tähistamiseks kokku Hiina lapsed, kellel polnud vanemaid. Sealt saigi alguse traditsioon tähistada lastekaitsepäeva igal aastal juunikuu esimesel päeval.

https://lastega.ee/index.php/et/k2ev/item/574-lastekaitsepaeev

31. mai on ülemaailmne tubakavaba päev

Päeva hüüdlause on „Tubakas kahjustab südant: vali tervis, mitte tubakas!“

Maailma terviseorganisatsiooni WHO andmetel põhjustab tubakas maailmas igal aastal üle 7 miljoni surma, neist ligi miljoni puhul on põhjuseks passiivne suitsetamine.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) tubaka valdkonna eksperdi Tiiu Härmi sõnul on tubakas oluline riskifaktor südame isheemiatõve, insuldi ja perifeersete veresoonte haiguste kujunemisel, samuti on tubakas kantserogeense toimega, põhjustades vähki vähemalt 12 erinevas kehapiirkonnas. Euroopa võrdluses on meie suitsetama hakkamise vanus üks nooremaid ja seega on on oluline pöörata tähelepanu noorte kaitsmisele tubaka eest.

„Pole ühtegi organit, mida tubakakeemia ei kahjustaks,“ kinnitas Härm. “Tubaka tarvitamisest hoidumisel on aga 40% neist haigustest ennetatavad, järgides tervislikke eluviise. Kui oled füüsiliselt aktiivne, ei suitseta, ei  tarvita ülemäära alkoholi, toitud tervislikult, oled positiivse eluhoiakuga – on elukvaliteet parem ja haigused ei kimbuta.“

Suitsetamise kahjulikust mõjust inimese tervisele on palju räägitud, kuid vähem sellest, millised on tubakasuitsuses keskkonnas viibimise tagajärjed mittesuitsetaja tervisele.

„Inimesed arvavad ekslikult, et suitsetades teistest eemal lahtise akna juures, köögi tõmbekapi all või lahtise uksega rõdul, kaitsevad nad mittesuitsetajaid tubakasuitsu eestTuleb teada, et suitsetajad ise ei tunneta tubakahaisu ja et 80% mürgisest sigaretisuitsust on nähtamatu, paraku kandub suits ka väga lihtsalt ruumi tagasi,“ ütles Härm. „Ainuke viis enda lähedasi ja koduseid passiivse suitsetamise eest kaitsta, on mitte suitsetada nende läheduses, eluruumides ega autos. Tuleks loobuda suitsetamisest täielikult, et mitte kahjustada enese ja ümbritsevate inimeste tervist.“

Härmi sõnul on suitsetamine sõltuvus, millest vabanemine võib olla keeruline, kuid see on võimalik. Tubakatarvitamisel on vähemalt 3 sõltuvuse komponenti – sõltuvus nikotiinist, tegevusest ja sotsiaalsest keskkonnast. Alustuseks võiks oma nikotiinisõltuvuse tõsidust testida www.tubakainfo.ee lehel (http://www.tubakainfo.ee/loobu-suitsetamisest/testi-oma-nikotiinisoltuvust/) , seejärel võtta vastu otsus tubakast loobumiseks ja viia see ka ellu.

https://hol.ee/31-mai-on-ulemaailmne-tubakavaba-paev-419

Loe edasi

2023_International_AIDS_Candlelight_Memorial_ET

2023. aastal tõstetakse rahvusvahelisel aidisiohvrite mälestuspäeval esile häbimärgistamist, sh enesestigmatiseerimist, mida kogevad HIV-positiivsed inimesed. Tänavuse sündmuse teema on „Levitagem armastust ja solidaarsust, et luua tugevamaid kogukondi!“ See päev on võimalus vaadata endasse, kuulata, õppida ja tegutseda!

Teema „Levitagem armastust ja solidaarsust, et luua tugevamaid kogukondi!“ tõstab esile märkimisväärseid takistusi, mida püsiva häbimärgistamise ja diskrimineerimise tõttu kogevad HIV-positiivsed inimesed, kellele see põhjustab häbitunnet, iseeneses kahtlemist ja kapseldumist ning kellel see takistab vajaliku ravi ja toe leidmist. Nii välisele kui ka endasse suunatud häbimärgistamisele reageerides saame aidata peatada HIVi nakatumise teemat ümbritsevat pidevat negatiivset keelekasutust, purustada müüte ja väärarusaamu HIV-nakkusega elamise teemal ning teha lõppu HIVi tõhusat ennetust ja ravi juba kaua aega takistanud häbimärgistamisele ja diskrimineerimisele.

Sel päeval meenutame endile ja meie kogukondadele, et me oleme olulised, et me oleme midagi enamat HIV-nakkusest, et me saame iseend armastada ja olla armastatud ning püüelda oma unistuste poole, ja et solidaarselt tegutsedes suudame luua tugevama kogukonna, mille liikmed üksteisest hoolivad.

Rahvusvaheline aidsiohvrite mälestuspäev on võimalus avaldada au neile, kes on pandeemias elu kaotanud, ning näidata ühtse kogukonnana meie toetust HIV-positiivsetele inimestele ja kinnitada oma pühendumust jätkata tööd HIV-epideemia lõpetamise nimel.

Maailm, milles me soovime elada. Häbimärgistamisest vaba maailm on selline, kus igaühesse suhtutakse lugupidamisega, kus igaüht hinnatakse ja respekteeritakse, kus igaühel on võimalus jõudsalt edeneda, kus igaüks usub, et ta on armastatud, aktsepteeritud ja ühiskonda hõlmatud, ning tunneb end väärilisena. See on meie eesmärk meie kogukonna jaoks — kõigi HIV-positiivsete inimeste jaoks.

On aeg muuta narratiivi. Me soovime julgelt rääkida enesestigmatiseerimisest ja valust, mida see meile põhjustab, kasvavast vajadusest vaimse tervise teenuste järele, ning enese väärtustamise, enesearmastuse ja solidaarsuse uskumatust suutlikkusest mõjutada seda, kui kättesaadavad on meile raviteenused ja millisel määral me neid kasutame, nagu ka soovitud elukvaliteedi saavutamist.

Kutse aidsiohvrite mälestuspäevale 21. mai

Traditsiooniliselt iga aasta maikuu kolmandal pühapäeval tähistatava aidsiohvrite mälestuspäeva eelõhtul pöördub Eesti HIV-positiivsete võrgustik (www.ehpv.ee) Eestimaa rahva, riigi valitsuse ja linnade omavalitsuste poole.

Praegused ajad on keerulised meie kõigi jaoks. Kutsume Teid üles pöörama tähelepanu inimestele, keda mõjutavad HIV ja AIDS ning kes vajavad meie üleüldist toetust.

40 aastat võitlust HIV-epideemiaga on kogemus, mis rajaneb inimõigustel ja kogukonna vajadustega arvestaval tegevusel — teguritel, mis on äärmiselt olulised võitluses mis tahes epideemiaga. Samuti on selleks, et haiguse pandeemilisele levikule kiiresti ja tõhusalt vastu seista, vaja luua usaldus haigusest mõjutatud inimeste kogukonna, riiklike struktuuride ja tervishoiusüsteemi vahel.

Võime öelda, et viirused on üle võtnud meie teadvuse ja meie elud, kuid oluline pole mitte viirus ise, vaid selle tagajärjed stigmatiseerimine (häbimärgistamine) ja diskrimineerimine (õiguste piiramine ja kaotamine). Kui oleme „nakatunud“ nende tagajärgedega, muutuvad oluliseks küsimused nagu mis värvi on inimese nahk, mis soost ta on, kui vana ta on, millised on tema sooidentiteet, suguline sättumus, usutunnistus ja rahvus, kas ta on nakatunud mõnda haigusesse, jne. Mida sügavamale meie teadvusse selline vaimne viirus tungib, seda varmamad oleme käituma eelarvamuslikult, ebaõiglaselt ja vägivaldselt, mistõttu jääbki häbimärgistatud inimene oma probleemiga üksi.

HIV-nakatumuse püsivalt kõrge tase, uute nakatumisjuhtumite ilmnemise vaibumatu kasv, HIV-positiivsete inimeste üldhulga kasv, nakkuse „vananemine“ ja epideemia ülekandumine haavatavatelt rahvastikurühmadelt kogu elanikkonnale sugulisel teel nakatumiste hulga kasvu tõttu on tänane tegelikkus.

Nüüdismeditsiini edusammud on võimaldanud HIV-nakkuse ümber lahterdada surmavast haigusest krooniliseks tervisehäireks. HIV-positiivsed inimesed, kes on õigeaegselt alustanud ravi retroviirusvastaste e ARV-ravimitega ja järgivad arsti ettekirjutusi, võivad elada kaua ja täisväärtuslikult. AIDSile puudub küll ravim, kuid haiguse kulgu on siiski võimalik pidurdada. Tänu sellele, et Eestis on retroviirusvastased ravimid kättesaadavad, tuleks HIVi/AIDSi käsitleda haigusena, mitte surmaotsusena.

Meie ühise arusaama kohaselt tuleks saavutada olukord, kus uusi HIV-nakatumisi ei esine, HIV-positiivseid inimesi ei diskrimineerita ja mitte keegi ei sure AIDSi, kuid see nõuab investeeringuid ning seda, et nii riigiametnikud kui ka inimesed ise antud teemal avalalt ja ausalt sõna võtaksid.

Kui me mõistame, kui suurel määral viirused meie elusid mõjutavad, teeme kõik selleks, et nakatumise riski vähendada.

Soovime avaldada toetust kõigile, kes on kaotanud sugulasi, sõpru ja tuttavaid, ja palvetame koos nende eest, keda enam meie hulgas ei ole. Alates epideemia tuvastamisest 1980. aastatel on AIDSi ja sellega seonduvatesse haigustesse surnud üle 32 miljoni inimese, mis on kaasa toonud parandamatuid kaotusi, miljonite laste orvuks jäämist ja veelgi suurema hulga elude purunemist.

Tänavu möödub 40 aastat esimesest aidsiohvrite mälestuspäeva tähistamisest 1983. aastal pärast seda, kui võitlus toona veel vähe tuntud viirusega oli väldanud juba mitu aastat. Soovime, et kõik inimesed mõtleksid tol päeval sellest, et HIV-nakkus võib mõjutada igaüht meist, sh isiklikult neid endid. Loodame, et sel päeval jõuab see mõte Teieni.

AIDSi tõttu surnud inimeste mälestamiseks ühinege meiega 21. mail järgmistes kohtades.

TALLINNAS

21. mail

Sallivuslindi kujuliselt paigutatud küünalde süütamine aidsiohvrite mälestuseks

Aeg ja koht: kl 12.00 Tammsaare pargis

NARVAS

21. mail

Sallivuslindi kujuliselt paigutatud küünalde süütamine aidsiohvrite mälestuseks

Aeg ja koht: kl 12.00 Narva Haigla peahoone ees

Eraviisiliselt võib igaüks mälestuspäeva tähistada järgmiselt.

  1. Läitke mälestusküünal terrassil, rõdul, aias või mis tahes Teile sobivas paigas.
  2. Mälestage AIDSi surnud sugulasi, sõpru ja tuttavaid ning palvetage nende eest.
  3. Jagage meiega oma mälestusi ja fotosid suhtlusvõrkudes ja lisage neile meie teemaviited #ehpv või @EHPV – Eesti HIV-positiivsete võrgustik

Täiendav teave:

vene keeles +372 5870 6070

eesti keeles +372 5557 8131

inglise keeles +372 5781 6023

E-post: ehpv@ehpv.ee

 

Teiega sel keerulisel perioodil solidaarsuses,

 

Eesti HIV-positiivsete võrgustik