Statistika järgi on Eestis HIV-sse nakatumine sel aastal pea kahekordistunud. Ekspertide sõnul on nakatumiste nii kiire kasvu taga nii taas hoogustunud testimine kui ka HIV-positiivsed sõjapõgenikud.

Kui mullu sai HIV diagnoosi 125 inimest, siis tänavu on see arv juba 213. Tervise Arengu instituudi sõnul püsib HIV-sse nakatumine küll stabiilselt kõrge, kuid uue nakkuspuhanguga pole tegu.

“2011 kuni 2019 langes, keskmiselt kaheksa protsenti oli HIV langus, ja kui võrrelda 2019. aastaga, siis isegi 2020. aastal oli see langus 15 protsenti. Seal oli see suur koroonapandeemia, mis raskendas HIV testimist,” rääkis TAI nakkushaiguste vanemspetsialist Iveta Tomera.

Nii vähe HIV teste kui koroonaajal tehti Eestis viimati 2007. aastal.

Teine põhjus on nakatunute arvu nii kiire kasvu taga Ukraina sõjapõgenike lisandumine Eesti statistikasse. Lääne-Tallinna keskhaiglas on arvel 66 sõjapõgenikku, kellest vaid mõni üksik sai oma nakatumisest teada Eestis. Kuus neist on juba Eestist lahkunud.

“Enamus nendest, kes Eestisse jõudsid, olid juba eelnevalt ravil, olid hea ravikuulekusega ja oli viirus kontrolli all patsiendil,” selgitas Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskeskuse ülemarst Kersti Kink.

Aprillis Eestis emaks saanud Liza on üks põgenikest, kelle ravi algas juba kodumaal. “Kui ma olin Ukrainas, siis ma muretsesin, kuidas siin inimesed HIV-positiivsetesse suhtuvad, millised on ravimid, milline on abi,” ütles ta.

Kui Liza laps sündis tervena, siis kaks aastat järjest on neli uut ilmakodanikku saanud nakkuse oma emalt. Kingi sõnul sõltub lapse nakatumine sellest, kui korralikult ema ravimeid võtab.

“Ilmselgelt need naised ei ole seda teinud. Kahjuks ei jõua osad üldse arsti juurde, nad ei käi ei günekoloogi juures ega loomulikult ka nakkusarsti juures. Nad lähevad ja sünnitavad,” ütles Kink.

Eelmisel aastal diagnoositi AIDS 12 inimesel, kellest seitse sai selle diagnoosi vaid paar kuud pärast HIV diagnoosimist. AIDS-i suri aga 48 inimest. Kingi sõnul on nii suure suremuse juured 2000. aastate alguses Eestis olnud HIV-epideemial.

“Need, kes ei ole ilmunud arsti juurde või mingil teisel põhjusel ei ole neil enne tervisehäda olnud, siis just nemad on üks kontingent, kes nüüd jäävad haigeks ja raskesti haigeks,” selgitas Kink.

Keskmine HIV-sse nakatunu on 35- kuni 40-aastane ning järjest rohkem levib see heteroseksuaalsel teel.

“Inimeste seksuaalne haritus võiks olla parem. Tegelikult lihtsad võtted, kuidas ma saaksin end nakkushaiguste eest kaitsta, on jäänud unarusse,” tõdes Kink.

Kuigi nakatumine pole kiiresti kasvanud, on Eesti oma nakatumisnäitajate poolest Euroopa tipus, veelgi hullem olukord on vaid Maltal ja Lätis.

Toimetaja: Merili NaelAllikas: “Aktuaalne kaamera”

https://www.err.ee/1608808585/statistika-naitab-hiv-sse-nakatumise-pea-kahekordistumist

Täna, 1. detsembril tähistati ülemaailmselt AIDS-i vastu võitlemise päeva. Juba 17-ndat aastat süütab Eesti HIV-positiivsete võrgustik üle Eesti küünlad, et mälestada lisaks Aidsile ka Covidi ning Ukraina sõja tõttu meie seast lahkunuid.

Kohtla-Järve

1. detsembril kell 12.00 süüdati küünlad, mis ajaliselt langesid kokku AIDSi-vastase võitluse päevaga, mis toimus Ida-Viru Keskaigla lähedal, aadressil Tervise 1. EHPV meeskonna vabatahtlikud, partnerorganisatsioon LUNEST ja linna esindaja, Jõhvi sotsiaalvaldkonna abilinnapea Evelyn Danilov.

Tallinn

Ameerika saatkond

Täna, ülemaailmsel AIDSi vastu võitlemise päeval, kogunevad inimesed üle maailma, et mälestada neid, kes on AIDSiga seotud haiguste tagajärjel surnud.

Meie ajutine asjur 𝐆𝐚𝐛𝐫𝐢𝐞𝐥𝐥𝐞 𝐂𝐨𝐰𝐚𝐧 ühines HIV-ist mõjutatud kogukonna liikmetega, et süüdata küünlad HIV-ohvrite auks ja mälestuseks kogu maailmas, lootes täita Ameerika lubadust lõpetada HIV/AIDSi pandeemia 2030. aastaks.

Oleme jätkuvalt pühendunud selle, et tagatud oleks igast vanusest, soost ja elanikkonna grupist olenemata HIV-i nakatunud inimeste väärtustamine ja kuulmine. Sellel aastal keskendume teemale „Enda proovile panemine: võrdsuse saavutamine HIV-i lõpetamiseks”.

Superministeerium

GALERII | Superministeeriumi ees süüdati küünlad Aidsi surnute mälestuseks
Toimetas Keit Paju
Neljapäeval tähistatakse kogu maailmas rahvusvahelist Aidsi vastu võitlemise päeva. Tradistiooniliselt süütas Eesti HIV-positiivsete võrgustik üle Eesti küünlad, et mälestada nii Aidsi, Covidi, esimest korda ka Ukraina sõja tõttu meie seast lahkunuid.

Narva

Hoolimata asjaolust, et immuunpuudulikkuse viirus on kõige enam uuritud viirus maailmas, ei ole enamikul inimestel ikka veel selget pilti sellest, mis on HIV. HIV on inimese immuunpuudulikkuse viirus, mis omakorda põhjustab HIV-infektsiooni nakkuse haigust. UNAIDSi andmetel on HIV-infektsiooni nakkus alates epideemia algusest eelmise sajandi 80ndatel kuni tänapäevani mõjutanud enam kui 70 miljonit inimest kogu maailmas, kellest 32 miljonit on juba surnud. Haiguse levimus ei ole riikide ja isegi mandrite vahel ühtlane. Näiteks Aafrika mandril elab üle 25 miljoni HIV-inifektsiooni nakkusega inimese, naaberriigis Venemaal on juhtumite arv juba ammu ületanud ühe miljoni, Eestis on 10 tuhat positiivse HIV-infektsiooni nakkuse staatusega inimest. Esimene HIV-infektsiooni nakkuse juhtum Eestis registreeriti 1988. aastal. Vaatamata juhtumi vanusele võimaldab meditsiiniline areng patsiendil null elada täisväärtuslikku elu. Seksuaalne tee oli kuni 1999. aastani peamine HIV-i edasikandumise viis, kuid uuele aastatuhandele üleminekuga on palju muutunud. Kui 2001. aastal ulatus nakatumisnäitaja ligi 1500 inimeseni, kuulutas Eesti valitsus välja epideemia, millega võideldakse siiani. HIV-infektsiooni nakkus on krooniline nakkushaigus, mille iseloomulik tunnus on immuunsüsteemi aeglane lüüasaamine. HIV- infektsiooni nakkuse tunnuseks on see, et patsient võib elada aastaid, märkamata haiguse tunnuseid. Sellisel juhul võivad esineda sümptomid, kuid inimene kirjutab need tavalise gripi või ägedate hingamisteede infektsioonide korral maha.
Kliiniline pilt algstaadiumis võib tegelikult sarnaneda gripi sümptomitega. Inimesel on nohu, palavik, farüngiit, söögiisu vähenemine, suurenenud lümfisõlmed jne. Põhjustatud sümptomid on seletatavad asjaoluga, et viirus integreerub aktiivselt inimese DNA-sse ja tekitab seeläbi suurema hulga uusi viirusosakesi. Samal ajal mõjutavad uued viirusosakesed immuunsüsteemi rakke, põhjustades inimestel gripilaadset seisundit. See etapp ei kesta tavaliselt kaua, mis ei võimalda inimesel kahtlustada midagi tõsist. Pärast seda läheb elu edasi nagu tavaliselt ja inimene jälle ei märka haiguse sümptomeid. Mõnikord võib inimene haigestuda, mis on jällegi tingitud nohust. See võib kesta aastakümneid, sõltuvalt inimese immuunsüsteemi individuaalsetest omadustest. Kui selle aja jooksul patsienti ei uurita ja ta ei alusta sobivat ravi, siis 10-15 aasta pärast läheb HIV-infektsiooni nakkus AIDSi staadiumisse. Sageli ei näe inimesed erinevust HIV-infektsiooni nakkuse ja AIDSi vahel. HIV-infektsiooni nakkus on haigus, mida põhjustab inimese immuunpuudulikkuse viirus. Kuigi AIDS on omandatud immuunpuudulikkuse sündroom – HIV-infektsiooni nakkuse viimane etapp. Kõige sagedamini areneb AIDS neil patsientidel, kes ei tea oma HIV-staatusest juba aastaid, või neil, kes keelduvad HIV-ravist. Oluline on mõista, et te ei saa AIDSi saada. Võite nakatuda ainult HIV-infektsiooni nakkusega.
Sageli kipuvad haigused arenema teatud elanikkonnarühmades, ka HIV-infektsiooni nakkus ei ole erand. Riskirühma kuuluvad mehed, kes seksivad meestega, narkootikume süstivad inimesed ja seksi müüvad töötajad. Siiski tuleb meeles pidada, et HIV-infektsiooni nakkus võib nakatada kõiki, kes ei võta asjakohaseid ettevaatusabinõusid. Viiruse edastamiseks on kolm võimalust: vere kaudu, kaitsmata seksuaalne kontakt ja vertikaalne rada, st emalt lapsele. Viimane on vähem levinud, kuna tavaliselt raseduse ajal testitakse oodatavat ema HIV-infektsiooni nakkuse suhtes. Kui rasedal naisel on diagnoositud HIV-infektsiooni nakkus, määratakse talle eriravi. Ravi vähendab ema vere viiruskoormust, seeläbi saab ta sünnitada terve lapse. Väga kergesti edastatakse viirus vere kaudu, kuna see siseneb kohe vereringesse. Vere kaudu nakatumise juhtumid hõlmavad nakatunud nõelte kasutamist, vere või selle komponentide ülekannet, samuti elundite siirdamist. Mõnes riigis on homoseksuaalselt seksivatel inimestel seadusandlikul tasandil keelatud verd annetada. Samuti arvatakse, et tätoveeringute pealekandmisel on võimalik nakatuda HIV-infektsiooni nakkusega ainult teoreetiliselt. Tulenevalt asjaolust, et viirus on väliskeskkonnas ebastabiilne ja tätoveeringusalongides tööriistade hoolikal töötlemisel on kahjulik mõju viirusele endale. Lisaks vähendab ühekordselt kasutatavate nõelte laialdane kasutamine tätoveeringusalongides nakkusohtu miinimumini.

Juhuslik seks viib ka HIV-infektsiooni nakkuse levikuni. Seksuaalvahekord võib olla nii homoseksuaalne kui ka heteroseksuaalne. Arvatakse, et HIV-infektsiooni nakkuse oht on suurem homoseksuaalse kontakti korral, eriti passiivses partneris seksi ajal. HIV-infektsiooni nakkusesse nakatumise oht suureneb, kui inimesel on sugulisel teel leviv kaasuv haigus. Oluline on meeles pidada, et immuunpuudulikkuse viirust saab nakatada ainult ülaltoodud viisidel. HIV-infektsiooni nakkusega nakatumine on võimatu käte raputamisel, samade roogade söömisel, aevastamise, suudlemise, kallistamise, putukahammustuste, sealhulgas sääskede ajal. Oluline on meeles pidada, et hoolimata kõigist edusammudest meditsiinis selles küsimuses, on HIV-infektsiooni nakkus endiselt tõsine haigus. Selle teemaga on vaja hästi kursis olla, et säilitada oma tervist ja lähedaste tervist. Olge terved!

Sagib Kulbajev

AEG VÕRDÕIGUSLIKKUSELE!

Ebavõrdsus, mis aitab kaasa AIDSi pandeemia jätkumisele, ei ole paratamatu. Me saame sellega hakkama. 1. detsembril, ülemaailmsel AIDSi vastu võitlemise päeval, kutsub UNAIDS meid kõiki üles tegelema ebavõrdsusega, mis takistab aidsivastase võitluse edenemist.

Moto “Aeg võrdsuseks!” on üleskutse tegevusele. See julgustab meid kõiki rakendama tõestatud praktilisi meetmeid, mis on vajalikud ebavõrdsuse vähendamiseks ja AIDSi kaotamiseks. Nende hulka kuuluvad:

HIV-infektsiooni nakkuse ravi, testimise ja ennetamise teenuste kättesaadavuse, kvaliteedi ja asjakohasuse suurendamine, et kõigile oleks tagatud kõik vajalik.

Reformida seadusi, poliitikat ja menetlusi, et võidelda HIViga elavate inimeste ning haavatavate ja tõrjutud rühmade häbimärgistamise ja diskrimineerimise vastu, nii et kõiki koheldakse austuse ja heakskiiduga.

Tehnoloogiavahetuse toetamine, et tagada võrdne juurdepääs parimale HIV-teadusele kogukondade vahel ning “globaalse lõuna” ja “globaalse põhja” vahel.

Kogukonnad saavad kasutada ja kohandada üleskutset “Aeg võrdõiguslikkuseks!”, et rõhutada konkreetset ebavõrdsust, millega nad silmitsi seisavad, ja toetada nende lahendamiseks vajalikke meetmeid.

UNAIDSi andmed ülemaailmse HIVile reageerimise rakendamise kohta näitavad, et viimase kahe aasta jooksul on COVID-19 pandeemia ja muude ülemaailmsete kriiside tõttu HIVi vastase võitluse edusammud aeglustunud, ressursid on kahanenud, jättes ohtu miljonid elud.

HIVi-vastase võitluse nelja aastakümne jooksul püsib ebavõrdsus kõige põhilisemate teenuste osutamisel, nagu testimine, ravi ja kondoomi kasutamine, ning seda veelgi enam uute tehnoloogiate kasutamisel.

HIV-epideemia mõjutab Aafrika noori naisi jätkuvalt ebaproportsionaalselt palju, samas kui neile mõeldud eriprogrammide katvus on endiselt liiga väike. Aafrika 19 riigis, kus HIVi levimus on kõrge, on ainult 40% kõige enam mõjutatud piirkondadest spetsiaalsed kombineeritud ennetusprogrammid teismelistele tüdrukutele ja noortele naistele.

Ainult kolmandikul võtmeelanikkonna inimestest, sealhulgas geidel ja teistel meestel, kes seksivad meestega, transsoolistel inimestel, narkootikume tarvitavatel inimestel, seksi müüvatel töötajatel ja vangidel, on regulaarne juurdepääs ennetusvahenditele. Peamised elanikkonnarühmad seisavad silmitsi tõsiste õiguslike takistustega, sealhulgas kriminaliseerimise, diskrimineerimise ja häbimärgistamisega.

Oleme vaid kaheksa aasta kaugusel 2030. aasta eesmärgist teha lõpp AIDSile kui ülemaailmsele terviseohule. Majanduslik, sotsiaalne, kultuuriline ja õiguslik ebavõrdsus tuleb kaotada niipea kui võimalik. Pandeemia ajal suurendab ebavõrdsus ohtu kõigile. AIDSi üle on võimalik võita ainult siis, kui suudame tegeleda ebavõrdsusega, mis aitab kaasa selle levikule. Maailma liidrid peavad tegutsema julgelt ja vastutustundlikult. Ja me kõik, kus iganes me ka ei viibiks, peame tegema kõik, mis meie võimuses, et ebavõrdsus kaotada.

Üritused toimuvad ülemaailmse AIDSi vastu võitlemise päeva eelõhtul, mis algab novembris. Ülemaailmseks AIDSi vastu võitlemise päevaks koostatud aruanne avaldatakse novembri lõpus.

1. detsembril, ülemaailmsel AIDSi vastu võitlemise päeval, toimuvad erinevad üritused üle maailma. Neid tegevusi ei vii ellu mitte ainult ametiasutused, vaid ka, mis kõige tähtsam, kogukonnad. Tänu fotodele ja videotele, mida rühmad jagavad sotsiaalvõrgustikes ja mida UNAIDS kokku toob, saavad inimesed ülevaate toimuvate sündmuste kaleidoskoobist ning tunnevad end kindlameelselt ja lootusrikkalt.

“Me saame AIDSile lõpu teha, kui kaotame ebavõrdsuse, mis aitab kaasa selle levikule. Sellel ülemaailmsel AIDSi vastu võitlemise päeval peab igaüks meist osalema sõnumi levitamises, et me kõik võidame, kui tegeleme ebavõrdsusega,” ütles UNAIDSi tegevdirektor Winnie Byanima. “Kõigi turvalisuse tagamiseks, kõigi tervise kaitsmiseks peaksime püüdlema kõigi võrdsuse poole.”

Ülemaailmseks AIDSi vastu võitlemise päevaks kohandatud materjalid avaldatakse ÜRO AIDSi erilehel, mis on pühendatud ülemaailmsele AIDSi vastu võitlemise päevale, mis algab oktoobris.