GALERII | 1. detsember on ülemaailmne AIDSi vastu võitlemise päev

Tänasel ülemaailmne AIDSi vastu võitlemise päeval süütasid Eesti HIV-positiivsete võrgustiku liikmed superministeeriumi ees punastest küünaldest moodustatud sallivuse-lindid.

Kokku on epideemia algusest saadik Eestis HIV diagnoosi saanud 9492 inimest, kellest AIDS on diagnoositud 2017. aasta novembri seisuga 512 inimesel.

2017. aastal oktoobri seisuga on HIV diagnoosi saanud 193 inimest. Arstide hinnangul ei ole kuni 25% HIV nakkuse kandjatest oma diagnoosist teadlikud.

https://tervis.ohtuleht.ee/843827/galerii-1-detsember-on-ulemaailmne-aidsi-vastu-voitlemise-paev

 

Täna, 1. detsembril tähistati ülemaailmselt AIDS-i vastu võitlemise päeva.

Täna, 1. detsembril tähistati ülemaailmselt AIDS-i vastu võitlemise päeva. Juba 17-ndat aastat süütab Eesti HIV-positiivsete võrgustik üle Eesti küünlad, et mälestada lisaks Aidsile ka Covidi ning Ukraina sõja tõttu meie seast lahkunuid.

Kohtla-Järve

1. detsembril kell 12.00 süüdati küünlad, mis ajaliselt langesid kokku AIDSi-vastase võitluse päevaga, mis toimus Ida-Viru Keskaigla lähedal, aadressil Tervise 1. EHPV meeskonna vabatahtlikud, partnerorganisatsioon LUNEST ja linna esindaja, Jõhvi sotsiaalvaldkonna abilinnapea Evelyn Danilov.

Tallinn

Ameerika saatkond

Täna, ülemaailmsel AIDSi vastu võitlemise päeval, kogunevad inimesed üle maailma, et mälestada neid, kes on AIDSiga seotud haiguste tagajärjel surnud.

Meie ajutine asjur 𝐆𝐚𝐛𝐫𝐢𝐞𝐥𝐥𝐞 𝐂𝐨𝐰𝐚𝐧 ühines HIV-ist mõjutatud kogukonna liikmetega, et süüdata küünlad HIV-ohvrite auks ja mälestuseks kogu maailmas, lootes täita Ameerika lubadust lõpetada HIV/AIDSi pandeemia 2030. aastaks.

Oleme jätkuvalt pühendunud selle, et tagatud oleks igast vanusest, soost ja elanikkonna grupist olenemata HIV-i nakatunud inimeste väärtustamine ja kuulmine. Sellel aastal keskendume teemale „Enda proovile panemine: võrdsuse saavutamine HIV-i lõpetamiseks”.

Superministeerium

GALERII | Superministeeriumi ees süüdati küünlad Aidsi surnute mälestuseks
Toimetas Keit Paju
Neljapäeval tähistatakse kogu maailmas rahvusvahelist Aidsi vastu võitlemise päeva. Tradistiooniliselt süütas Eesti HIV-positiivsete võrgustik üle Eesti küünlad, et mälestada nii Aidsi, Covidi, esimest korda ka Ukraina sõja tõttu meie seast lahkunuid.

Narva

Täna, 1. detsembril tähistatakse ülemaailmselt AIDS-i vastu võitlemise päeva.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Täna, 1. detsembril tähistatakse ülemaailmselt AIDS-i vastu võitlemise päeva. Juba 17-ndat aastat süütab Eesti HIV-positiivsete võrgustik üle Eesti küünlad, et mälestada lisaks Aidsile ka Covidi ning Ukraina sõja tõttu meie seast lahkunuid. Oma esimese solidaarsusküünla Eesti HIV kogukonna toetuseks läidab ka tervise- ja tööminister Peep Peterson.

„Viimased kolm aastat on meie kõigi ellu toonud väga keerulised ajad. Esmalt Covid, millele järgnes sõda Ukrainas, mis tõi lisaks süütutele sõjaohvitele kaasa elektrikriisi, hinnatõusud jne. Hirmu. Aga sõltumata sellest, mis toimub maailmas meie ümber – kogu selle kaose juures me ei tohiks siiski kaotada inimliku hoolimist ja tolerantsust, eriti mis puudutab tervist.

Meie kõigi ühist tervist,” ütleb Eesti HIV-positiivsete võrgustiku (EHPV) juhatuse esimees Latšin Alijev.

1988.aastal algatatud ülemaailmne AIDS-i päev on esimene rahvusvaheline tervisepäev, mida tähistatakse kogu maailmas. 34 aastat ühinevad 1. detsembril ÜRO, ülemaailmsed terviseorganisatsioonid, riikide valitsused ja kodanikuühiskonnad, et teha teavituskampaania konkreetsel HIV-iga seotud teemal.
2022. aastal on ülemaailmse AIDS-iga võitlemise päeva rahvusvaheliseks märksõnaks „Võrdsus”.

„Eesti HIV-positiivsete võrgustik ühineb ÜRO ja Maailma Terviserganisatsiooni (WHO) üleskutsega teha koostöös riigi ja omavalitsustega ühiseid pingutusi ebavõrdsustest vabanemiseks. Kui veel sajandi alguses peeti HIV-nakkust surmahaiguseks, siis tänu üha arenevale nüüdismeditsiinile saab aastal 2022 HIV-i lugeda pigem ravile hästialluvaks krooniliseks haiguseks, mis ei mõjuta elukvaliteeti, karjääri, perekonna loomist. Loomulikult, esmatähtis on viiruse õigeaegne avastamine, raviskeemist kinnipidamine ja ka üldine tervislik elustiil. Endiselt on aga probleemiks, kus meditsiin aidata ei saa, iganenud stigmad ja eelarvamused ühiskonnas. HIV-iga elavate inimeste sildistamine, halvustav suhtumine ja häbimärgistamine,” lisab Alijev.

Järgmisel aastal täitub 40 aastat, kui maailmas avastati esimesed HIV-i ja Aidsi juhtumid ning alguse sai ülemaailmne pandeemia. Eestisse jõudis epideemia 20 aasta eest, 2002. aastal.
Eelmisel aastal avastati Eestis 225 uut HIV nakkusjuhtu, 2022. aasta kümne kuuga 213 uut nakatunut.

Ülemaailmse AIDS-i vastu võitlemise päeval süütab Eesti HIV-positiivsete võrgustik koostöös Tervise Arengu Instituudiga üle Eesti hoolivust ja sallivust sümboliseerivad küünlad.   

Tallinnas:
Superministeeriumi ees kell 18:00. Osaleb ka tervise- ja tööminister Peep Peterson
Suur-Ameerika 1
Tartus:
Pirogovi monumendi juures (Raekoja taga haljasalal) kell 17:00
Kohtla-Järvel:
Ida-Viru Keskhaigla Puru haigla ees kell 12:00
Tervise 1.
Narvas:
Narva Linnavalitsuse ees kell 12:00
Peetri plats 5

Reedel, 2. detsembri õhtul toimub Narva Vaba Lava teatrikeskuses Eesti HIV kogukonna ja koostööpartnerite informatiivne ja meelelahutuslik tolerantsuse õhtu.
Lisainfo: EHPV kogemusnõustaja Natalja Slobožaninova (Narva, Ida-Virumaa)
+372 5616 7097 (eesti ja vene keeles)

Latšin Alijev, EHPV juhatuse esimees
+372 5870 6070 (vene ja inglise keeles)
Jekaterina Smirnova, EHPV juhatuse liige
+372 5557 8131 (eesti, vene, inglise keeles)
Kadi Viljak, EHPV projektijuht
+372 5100504 (eesti keeles)

2022.aasta rahvusvaheline pressiinfo ja sümboolika on leitav UNAIDS kodulehelt:
https://www.unaids.org/en/2022-world-aids-day

Eesti HIV-positiivsete võrgustik:www.ehpv.ee
Tervise Arengu Instituut: www.tai.ee

Lisatud fotodel: (EHPV)
Aidsi ja HIV-i vastu võitlemise rahvusvaheliseks sümboliks on punane lint ja lindikujuliselt süüdatud punased küünlad. Sellel aastal kaunistavad Eesti HIV-positiivsete võrgustiku rinnalinte Ukraina lipuvärvid. Lindid on sõja eest lastega Eestisse põgenenud ukrainlannade käsitöö.

Mis on HIV-infektsiooni haigus?

Hoolimata asjaolust, et immuunpuudulikkuse viirus on kõige enam uuritud viirus maailmas, ei ole enamikul inimestel ikka veel selget pilti sellest, mis on HIV. HIV on inimese immuunpuudulikkuse viirus, mis omakorda põhjustab HIV-infektsiooni nakkuse haigust. UNAIDSi andmetel on HIV-infektsiooni nakkus alates epideemia algusest eelmise sajandi 80ndatel kuni tänapäevani mõjutanud enam kui 70 miljonit inimest kogu maailmas, kellest 32 miljonit on juba surnud. Haiguse levimus ei ole riikide ja isegi mandrite vahel ühtlane. Näiteks Aafrika mandril elab üle 25 miljoni HIV-inifektsiooni nakkusega inimese, naaberriigis Venemaal on juhtumite arv juba ammu ületanud ühe miljoni, Eestis on 10 tuhat positiivse HIV-infektsiooni nakkuse staatusega inimest. Esimene HIV-infektsiooni nakkuse juhtum Eestis registreeriti 1988. aastal. Vaatamata juhtumi vanusele võimaldab meditsiiniline areng patsiendil null elada täisväärtuslikku elu. Seksuaalne tee oli kuni 1999. aastani peamine HIV-i edasikandumise viis, kuid uuele aastatuhandele üleminekuga on palju muutunud. Kui 2001. aastal ulatus nakatumisnäitaja ligi 1500 inimeseni, kuulutas Eesti valitsus välja epideemia, millega võideldakse siiani. HIV-infektsiooni nakkus on krooniline nakkushaigus, mille iseloomulik tunnus on immuunsüsteemi aeglane lüüasaamine. HIV- infektsiooni nakkuse tunnuseks on see, et patsient võib elada aastaid, märkamata haiguse tunnuseid. Sellisel juhul võivad esineda sümptomid, kuid inimene kirjutab need tavalise gripi või ägedate hingamisteede infektsioonide korral maha.
Kliiniline pilt algstaadiumis võib tegelikult sarnaneda gripi sümptomitega. Inimesel on nohu, palavik, farüngiit, söögiisu vähenemine, suurenenud lümfisõlmed jne. Põhjustatud sümptomid on seletatavad asjaoluga, et viirus integreerub aktiivselt inimese DNA-sse ja tekitab seeläbi suurema hulga uusi viirusosakesi. Samal ajal mõjutavad uued viirusosakesed immuunsüsteemi rakke, põhjustades inimestel gripilaadset seisundit. See etapp ei kesta tavaliselt kaua, mis ei võimalda inimesel kahtlustada midagi tõsist. Pärast seda läheb elu edasi nagu tavaliselt ja inimene jälle ei märka haiguse sümptomeid. Mõnikord võib inimene haigestuda, mis on jällegi tingitud nohust. See võib kesta aastakümneid, sõltuvalt inimese immuunsüsteemi individuaalsetest omadustest. Kui selle aja jooksul patsienti ei uurita ja ta ei alusta sobivat ravi, siis 10-15 aasta pärast läheb HIV-infektsiooni nakkus AIDSi staadiumisse. Sageli ei näe inimesed erinevust HIV-infektsiooni nakkuse ja AIDSi vahel. HIV-infektsiooni nakkus on haigus, mida põhjustab inimese immuunpuudulikkuse viirus. Kuigi AIDS on omandatud immuunpuudulikkuse sündroom – HIV-infektsiooni nakkuse viimane etapp. Kõige sagedamini areneb AIDS neil patsientidel, kes ei tea oma HIV-staatusest juba aastaid, või neil, kes keelduvad HIV-ravist. Oluline on mõista, et te ei saa AIDSi saada. Võite nakatuda ainult HIV-infektsiooni nakkusega.
Sageli kipuvad haigused arenema teatud elanikkonnarühmades, ka HIV-infektsiooni nakkus ei ole erand. Riskirühma kuuluvad mehed, kes seksivad meestega, narkootikume süstivad inimesed ja seksi müüvad töötajad. Siiski tuleb meeles pidada, et HIV-infektsiooni nakkus võib nakatada kõiki, kes ei võta asjakohaseid ettevaatusabinõusid. Viiruse edastamiseks on kolm võimalust: vere kaudu, kaitsmata seksuaalne kontakt ja vertikaalne rada, st emalt lapsele. Viimane on vähem levinud, kuna tavaliselt raseduse ajal testitakse oodatavat ema HIV-infektsiooni nakkuse suhtes. Kui rasedal naisel on diagnoositud HIV-infektsiooni nakkus, määratakse talle eriravi. Ravi vähendab ema vere viiruskoormust, seeläbi saab ta sünnitada terve lapse. Väga kergesti edastatakse viirus vere kaudu, kuna see siseneb kohe vereringesse. Vere kaudu nakatumise juhtumid hõlmavad nakatunud nõelte kasutamist, vere või selle komponentide ülekannet, samuti elundite siirdamist. Mõnes riigis on homoseksuaalselt seksivatel inimestel seadusandlikul tasandil keelatud verd annetada. Samuti arvatakse, et tätoveeringute pealekandmisel on võimalik nakatuda HIV-infektsiooni nakkusega ainult teoreetiliselt. Tulenevalt asjaolust, et viirus on väliskeskkonnas ebastabiilne ja tätoveeringusalongides tööriistade hoolikal töötlemisel on kahjulik mõju viirusele endale. Lisaks vähendab ühekordselt kasutatavate nõelte laialdane kasutamine tätoveeringusalongides nakkusohtu miinimumini.

Juhuslik seks viib ka HIV-infektsiooni nakkuse levikuni. Seksuaalvahekord võib olla nii homoseksuaalne kui ka heteroseksuaalne. Arvatakse, et HIV-infektsiooni nakkuse oht on suurem homoseksuaalse kontakti korral, eriti passiivses partneris seksi ajal. HIV-infektsiooni nakkusesse nakatumise oht suureneb, kui inimesel on sugulisel teel leviv kaasuv haigus. Oluline on meeles pidada, et immuunpuudulikkuse viirust saab nakatada ainult ülaltoodud viisidel. HIV-infektsiooni nakkusega nakatumine on võimatu käte raputamisel, samade roogade söömisel, aevastamise, suudlemise, kallistamise, putukahammustuste, sealhulgas sääskede ajal. Oluline on meeles pidada, et hoolimata kõigist edusammudest meditsiinis selles küsimuses, on HIV-infektsiooni nakkus endiselt tõsine haigus. Selle teemaga on vaja hästi kursis olla, et säilitada oma tervist ja lähedaste tervist. Olge terved!

Sagib Kulbajev

Mis on HIV?

LID: HIV-inektsiooni nakkus on miljonite inimeste üks surmapõhjusi, kuid kas see on nüüd tõesti nii?

Immuunpuudulikkuse viirus on inimkonna ajaloos kõige enam uuritud viirus, kuid 40 aastat ei ole maailma meeled suutnud selle haiguse inimkonda täielikult ravida. HIV-infektsiooni nakkus on krooniline nakkushaigus, mida põhjustab inimese immuunpuudulikkuse viirus. Selle viiruse peamiseks tunnuseks on see, et see mõjutab aeglaselt immuunsüsteemi ja inimene elab aastakümneid ilma sümptomeid märkamata või sümptomite ilmnemine ei põhjusta talle kahtlust, et see võib olla HIV-infektsiooni nakkus. Kliiniline pilt ei ole alati selge ja seda võib kergesti segi ajada gripiga, kuid just see HIV-infektsiooni nakkuse periood, väidetavalt gripp, on kõige ohtlikum, kuna viiruse kogus veres on väga suur. Selle aja jooksul, kui inimene ei näe arsti ja on jätkuvalt oma haiguse suhtes pimedas ilma sobivat ravi võtmata, võivad nad nakatada paljusid inimesi. UNAIDSi andmetel on viirusnakkus alates epideemia algusest mõjutanud enam kui 70 miljonit inimest, kellest 32 miljonit suri 2018. aastal ja üle 37 miljoni elab nüüd haigusega. HIV-infektsiooni nakkus on riikide ja mandrite vahel ebaühtlaselt jaotunud. Näiteks on Aafrika mandril selles osas kõige rohkem kannatanud, moodustades üle 25 miljoni juhtumi. Haiguse näitaja Venemaal on juba ammu ületanud ühe miljoni. Viiruse edasikandumise viise on kolm: vere, kaitsmata seksuaalse kontakti ja emalt lapsele kaudu. Vere kaudu toimuvad juhtumid hõlmavad nakatunud nõelte kasutamist vere või selle komponentide ülekannete ajal, samuti elundite ja naha siirdamist. Praegu arvatakse, et HIV-infektsiooni nakkust ei saa tätoveeringute pealekandmisel nakatada, kuna kasutatakse ühekordselt kasutatavaid nõelu ning asjaolu, et viirus on väliskeskkonnas ebastabiilne, vähendab ka HIV-infektsiooni nakkuse riski tätoveerimissalongis. Kuid teoreetiliselt on võimalik nakatuda. Enamik inimesi usub, et HIV-infektsiooni nakkus on ühiskonna marginaliseeritud segmentide haigus. Tegelikult oli see nii 80ndate alguses, kuid nüüd mõjutab HIV-infektsiooni nakkus inimesi, kes ei ole ohus. Riskirühma kuuluvad mehed, kes seksivad teiste meestega, narkootikume süstivad inimesed, samuti seksi müüvad töötajad.

 

 

 

 

 

 

HIV-infektsiooni nakkusega inimeste diskrimineerimise põhjuseks on ühiskonna puudulik haridus selles küsimuses. HIV-infektsiooni nakkust ei saa nakatada käepigistuse kaudu, ühe tassi kasutamine söömise ajal, aevastamisel, suudlemisel, kallistamisel, putukahammustusega, sealhulgas sääsed ja palju muud. Sageli alistuvad inimesed, teades viiruse edasikandumise viisidest, teiste negatiivsele mõjule. Samuti on oluline, et inimesed ei eristaks HIV-infektsiooni nakkust AIDSist. HIV-infektsiooni nakkus on immuunpuudulikkuse viiruse põhjustatud haigus. Kuigi AIDS – omandatud immuunpuudulikkuse sündroom – HIV-infektsiooni nakkuse viimane faas ja areneb ravist keeldumise tagajärjel 10-20 aastat, see tähendab, et AIDSi ei saa nakatada, ainult HIV- infektsiooni nakkus. HIV-infektsiooni nakkuse diagnoosimine on lihtne. Kiirtestide puhul on oluline märkida, et on olemas suukaudsed ja invasiivsed testimissüsteemid. Suukaudsed testimissüsteemid – muidu sülg, piisab analüüsiks väikese koguse sülje läbimisest ja 20 minuti pärast määratakse diagnoos. Invasiivsete ekspresssüsteemide puhul on analüüsi tulemuste saamiseks vaja kapillaarverd ja 5 minutit. Diagnoosi tulemused võivad olla kolm võimalust: negatiivne, positiivne ja valepositiivne. Negatiivne – viirust ei ole, kuid analüüsi on vaja korrata 6 kuu jooksul. Positiivne – viirus on veres, kuid ärge kohe paanikas. Sellisel juhul on vaja konsulteerida nakkushaiguste spetsialistiga ja annetada veenist venoosset verd. Samuti leitakse valepositiivne tulemus, kuid harvemini. Selle põhjuseks võib olla see, et õde ei kontrollinud katsesüsteemi säilivusaega või viis protseduuri läbi mitte vastavalt ettenähtud standardile. Paanika ei ole sel juhul ka seda väärt, kuid siiski on soovitatav test uuesti teha. Kõige usaldusväärsem diagnostiline meetod on venoosse vere annetamine, kuid tulemus on valmis alles paari päeva pärast. Positiivse tulemuse korral määratakse inimesele retroviirusevastane ravi või ART. ARV-ravi blokeerib sihtrakkude retseptoreid ja viirus ei pääse rakku, mille tagajärjel ta sureb ja inimene jääb terveks, kuid ainult siis, kui ta võtab pidevalt ravimeid. Teine kõige olulisem aspekt ravis on see, et ART võtmine vastavalt skeemile väheneb inimesel viiruse kogus miinimumini ja ta ei saa nakatada teisi inimesi. HIV-nakkuse diagnoosimisel rasedal aitab ART-ravi tagada, et ta sünnitab terve lapse.

Kondoomid on peamine abivahend HIV-infektsiooni nakkuse ennetamisel. Nüüd on olemas ka teisi ennetusmeetodeid, nagu PrEP (kokkupuute-eelne profülaktika) ja PEP (kokkupuutejärgne profülaktika). Sellise ennetamise tunnuseks on see, et PrEP-i võtval inimesel on kaitse HIV-infektsiooni nakkuse eest, kuid ta ei ole kaitstud teiste sugulisel teel levivate nakkuste eest. PrEP-i tuleks võtta vastavalt skeemile enne võimalikku seksuaalset kontakti. PEP-preparaate tuleb võtta pärast seksuaalvahekorda esimese 72 tunni jooksul. Siis on tõenäolisem, et inimene suudab end HIV-infektsiooni nakkuse eest kaitsta. PrEP ja PEP ei ole täiendavad meetodid, vaid eraldi viisid HIV-infektsiooni nakkuse ennetamiseks. HIV-infektisooni nakkusega saate elada pikka ja täisväärtuslikku elu ning need pole lihtsalt katlakivisõnad, vaid kaasaegse meditsiini juba ajaproovitud tulemused. HIV-nõustamise puhul võite alati pöörduda kohaliku AIDSi keskuse, HIV-i ennetamisega tegelevate valitsusväliste organisatsioonide ja oma arsti poole. Olge terved!

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Sagib Kulbajev

 

Ülemaailmne AIDSi vastu võitlemise päev 2022

AEG VÕRDÕIGUSLIKKUSELE!

Ebavõrdsus, mis aitab kaasa AIDSi pandeemia jätkumisele, ei ole paratamatu. Me saame sellega hakkama. 1. detsembril, ülemaailmsel AIDSi vastu võitlemise päeval, kutsub UNAIDS meid kõiki üles tegelema ebavõrdsusega, mis takistab aidsivastase võitluse edenemist.

Moto “Aeg võrdsuseks!” on üleskutse tegevusele. See julgustab meid kõiki rakendama tõestatud praktilisi meetmeid, mis on vajalikud ebavõrdsuse vähendamiseks ja AIDSi kaotamiseks. Nende hulka kuuluvad:

HIV-infektsiooni nakkuse ravi, testimise ja ennetamise teenuste kättesaadavuse, kvaliteedi ja asjakohasuse suurendamine, et kõigile oleks tagatud kõik vajalik.

Reformida seadusi, poliitikat ja menetlusi, et võidelda HIViga elavate inimeste ning haavatavate ja tõrjutud rühmade häbimärgistamise ja diskrimineerimise vastu, nii et kõiki koheldakse austuse ja heakskiiduga.

Tehnoloogiavahetuse toetamine, et tagada võrdne juurdepääs parimale HIV-teadusele kogukondade vahel ning “globaalse lõuna” ja “globaalse põhja” vahel.

Kogukonnad saavad kasutada ja kohandada üleskutset “Aeg võrdõiguslikkuseks!”, et rõhutada konkreetset ebavõrdsust, millega nad silmitsi seisavad, ja toetada nende lahendamiseks vajalikke meetmeid.

UNAIDSi andmed ülemaailmse HIVile reageerimise rakendamise kohta näitavad, et viimase kahe aasta jooksul on COVID-19 pandeemia ja muude ülemaailmsete kriiside tõttu HIVi vastase võitluse edusammud aeglustunud, ressursid on kahanenud, jättes ohtu miljonid elud.

HIVi-vastase võitluse nelja aastakümne jooksul püsib ebavõrdsus kõige põhilisemate teenuste osutamisel, nagu testimine, ravi ja kondoomi kasutamine, ning seda veelgi enam uute tehnoloogiate kasutamisel.

HIV-epideemia mõjutab Aafrika noori naisi jätkuvalt ebaproportsionaalselt palju, samas kui neile mõeldud eriprogrammide katvus on endiselt liiga väike. Aafrika 19 riigis, kus HIVi levimus on kõrge, on ainult 40% kõige enam mõjutatud piirkondadest spetsiaalsed kombineeritud ennetusprogrammid teismelistele tüdrukutele ja noortele naistele.

Ainult kolmandikul võtmeelanikkonna inimestest, sealhulgas geidel ja teistel meestel, kes seksivad meestega, transsoolistel inimestel, narkootikume tarvitavatel inimestel, seksi müüvatel töötajatel ja vangidel, on regulaarne juurdepääs ennetusvahenditele. Peamised elanikkonnarühmad seisavad silmitsi tõsiste õiguslike takistustega, sealhulgas kriminaliseerimise, diskrimineerimise ja häbimärgistamisega.

Oleme vaid kaheksa aasta kaugusel 2030. aasta eesmärgist teha lõpp AIDSile kui ülemaailmsele terviseohule. Majanduslik, sotsiaalne, kultuuriline ja õiguslik ebavõrdsus tuleb kaotada niipea kui võimalik. Pandeemia ajal suurendab ebavõrdsus ohtu kõigile. AIDSi üle on võimalik võita ainult siis, kui suudame tegeleda ebavõrdsusega, mis aitab kaasa selle levikule. Maailma liidrid peavad tegutsema julgelt ja vastutustundlikult. Ja me kõik, kus iganes me ka ei viibiks, peame tegema kõik, mis meie võimuses, et ebavõrdsus kaotada.

Üritused toimuvad ülemaailmse AIDSi vastu võitlemise päeva eelõhtul, mis algab novembris. Ülemaailmseks AIDSi vastu võitlemise päevaks koostatud aruanne avaldatakse novembri lõpus.

1. detsembril, ülemaailmsel AIDSi vastu võitlemise päeval, toimuvad erinevad üritused üle maailma. Neid tegevusi ei vii ellu mitte ainult ametiasutused, vaid ka, mis kõige tähtsam, kogukonnad. Tänu fotodele ja videotele, mida rühmad jagavad sotsiaalvõrgustikes ja mida UNAIDS kokku toob, saavad inimesed ülevaate toimuvate sündmuste kaleidoskoobist ning tunnevad end kindlameelselt ja lootusrikkalt.

“Me saame AIDSile lõpu teha, kui kaotame ebavõrdsuse, mis aitab kaasa selle levikule. Sellel ülemaailmsel AIDSi vastu võitlemise päeval peab igaüks meist osalema sõnumi levitamises, et me kõik võidame, kui tegeleme ebavõrdsusega,” ütles UNAIDSi tegevdirektor Winnie Byanima. “Kõigi turvalisuse tagamiseks, kõigi tervise kaitsmiseks peaksime püüdlema kõigi võrdsuse poole.”

Ülemaailmseks AIDSi vastu võitlemise päevaks kohandatud materjalid avaldatakse ÜRO AIDSi erilehel, mis on pühendatud ülemaailmsele AIDSi vastu võitlemise päevale, mis algab oktoobris.

Testimise nädal(Testing week2022)

Euroopa testimisnädal 2022

Euroopa testimisnädal on kampaania, mis kutsub partnerorganisatsioone (kogukondi, tervishoiu- ja poliitikainstitutsioone) kogu Euroopas üles tulema kokku üheks nädalaks kaks korda aastas, et suurendada testide arvu ja suurendada teadlikkust hepatiidi ja HIVi varajase testimise eelistest. See algatus sai alguse 2013. aastal ja on aja jooksul kujunenud tuntunuks üleeuroopaliseks ürituseks, kus igal aastal osaleb sadu organisatsioone. Varasemalt toimus kampaania korra aastas. Nüüd toimub Euroopa testimisnädal kaks korda aastas: kevadel (mais) ja sügisel (novembris). Iga organisatsioon osaleb vabatahtlikult testimisnädala üritustel ja demonstreerib erinevaid näiteid testimisteadlikkuse tegevustest kõigil organisatsiooni tasanditel.

Sel aastal toimub Euroopa testimisnädal kümnendat korda järgmistel kuupäevadel:

Kevad ETN: 16. – 23. mai 2022

Sügis ETN: 21. – 28. november 2022

Kevadise ja sügisese ETN eesmärk jääb samaks: tuua üheks nädalaks kokku partnerorganisatsioonid üle Euroopa, et suurendada juurdepääsu testimisele ja tõsta teadlikkust hepatiidi ja HIV varajase testimise eelistest.

https://www.testingweek.eu/

Eestis ei tea hinnanguliselt rohkem kui tuhat inimest, et neil on HIV

Sotsiaalministeeriumis reedel toimunud valitsuskomisjoni istungil tõdeti, et HIV-sse nakatumine Eestis on küll langustrendis, kuid koroona tõttu on langenud valvsus HIV suhtes.

Istungil tehti ülevaade viimastel aastatel HIV-sse nakatumisest ja seati tegevussuundi 2025. aastani. Tervise arengu instituudi ja terviseameti andmetel on HIV-sse nakatumine endiselt tõsine rahvatervise probleem, ja seda langustrendile vaatamata. Ajavahemikul 2012–2021 on uute juhtude arv aastas langenud kokku 60 protsendi võrra. Eelmisel aastal diagnoositi Eestis 125 uut juhtu, millest 11 protsendil nakatuti narkootikumide süstimise ja 64 protsendil heteroseksuaalse vahekorra tõttu. Mida aeg edasi, seda vähem on uusi juhtumeid noorte hulgas, tõusnud on 30-39 aastaste nakatunute osakaal.

Viimaste aastate statistika näitab, et HIV ei ole enam kitsa riskigrupi haigus, vaid sellesse võib nakatuda igaüks sõltumata soost, haridusest või seksuaalsest orientatsioonist. Alates 2016. aastast ei ole Eesti enam esmaste nakkuste arvult Euroopa Liidus esikohal, 2020. aasta andmete järgi oli Eesti neljandal positsioonil.

https://tervis.postimees.ee/7651881/eestis-ei-tea-hinnanguliselt-rohkem-kui-tuhat-inimest-et-neil-on-hiv

Loe edasi

Heateod

Paljud inimesed, kes meid ümbritsevad, võivad esmapilgul tunduda täiesti tavalised ja märkamatud. Kuid lähemal vaatlusel selgub, et igaüks neist on eriline. Sellistest inimestest ja programmist räägib saade “Heateod”. Selle saate kangelane on Eesti HIV-positiivsete võrgustiku juhatuse esimees Latšin Alijev.