Juulis on meie külaline Anna Vorobjova –
Perelepitusteenuse koordinaator
(Laste heaolu osakond
Sotsiaalkindlustusamet)
Räägime sellest, kuidas vanemad, kes otsustavad lahutada, lahendada kõik laste kasvatamise küsimused ilma solvamata, konfliktide ja kohtuteta.
Olge lisatud intervjuudega kursis!
Ülemaailmset hepatiidipäeva tähistatakse iga aasta 28. juulil selleks, et suurendada inimeste teadlikkust viiruslikust hepatiidist ja selle põhjustatud haigustest.
Hepatiiti põhjustava viiruse tüübi järgi eristatakse A-, B-, C-, D- ja E-hepatiiti. Kõiki neid viirushepatiite seob üks sarnane omadus ja see on maksakoe kahjustumine, kuid nad erinevad üksteisest levikutee poolest.
C-hepatiit on C-hepatiidi viiruse poolt põhjustatud maksapõletik, millest võib lõppstaadiumis välja kujuneda tsirroos või maksavähk. Haigus levib peamiselt kokkupuutel nakatunud verega, kuid viirust võib leida ka teistes haige inimese kehavedelikes, nagu süljes, spermas. C-hepatiit põhjustab suurt terviseriski üle maailma 71 miljonile C-hepatiidi kroonilise nakkusega inimesele. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel sureb maailmas igal aastal C-hepatiidi viirusest põhjustatud haigustesse 399 000 inimest. WHO hinnangul ca 80% C-hepatiidi viirusega nakatunud inimestest ise ei teagi, et nad on viirusekandjad*. Eestis on hinnanguliselt 20 000 viirusekandjat.
C-hepatiidi viiruse vastu ei ole vaktsiini, kuid haigus on ravitav. C-hepatiit ei ole ainult süstivate sõltlaste haigus, sellesse haigusesse võib nakatuda igaüks. C-hepatiidi viirusest tervenedes tuleb vältida uuesti nakatumist, sest haiguse põdemine ei anna selle kordumise vastu immuunsust. Peamised C-hepatiidi riskirühma kuuluvad inimesed on:
Meil on hea meel teile teatada, et alates 1.juulist võimalus saada psühholoogi ja kogemusnõustaja teenuseid klientidel meie organisatsioonis.
Kui te kannatate hirmude ja ebakindluse käes; kui te näete enda ees vähesed võimalusi eesmärkide saavutamiseks mille üle pingutate; kui teil vaevavad pidevad probleemid lähedaste ees kuna teid ei mõisteta siis teid aitab meie psühholoog Ekaterina leida uusi võimalusi ja muuta seda, mis teid segab olla õnnelik ja saavutada kindlaid eesmärke. Lisainfot ja registreerimist saate mobiili numbril: +372 58545878 – psühholoog Ekaterina.
Peale neid teenuseid aitab meie sotsiaaltöötaja nende lahendite lahendamisel nagu:
• Dokumentide vormistamisel;
• Hüvitiste taotlemisel;
• Võlgade vabanemisel;
• Elulookirjelduse(CV) loomisel;
• Tööotsingul;
• Vajalike koolituste otsimisel;
• Hariduse võimaluse leidmisel;
• Õiguste ja kohustuste nõustamisel;
Lisainfo ja registreerimine: +372 55578131 – sotsiaaltöötaja Ekaterina.
20.06.2022-21.06.2022 toimus Põhjamaade Ministrite Nõukogu esinduse toel projekti “Parimate praktikate ja kogemuste vahetus pagulastega töötamine Balti riikides” raames esimene õppevisiit Eestisse Tallinna.
Projekti eesmärk on suurendada võimet reageerida sotsiaalselt olulistest haigustest mõjutatud pagulaste vajadusi ning suurendada huvikaitsevaldkonna organisatsioonide võimekust õppevisiitide kaudu Eestisse, Lätti ja Soome.
Meie Tallinna Kogukonnamaja külastasid 8 Läti ja Soome esindajat – AGIHAS (Riia, Läti) ja Positiiviset ry (Helsingi, Soome).
Õppevisiidi esimesel päeval tutvustasime EHPV tegevust. Erilist tähelepanu pöörati meie töö suunale pagulastega. Narva EHPV kontori psühholoog ja Jõhvi büroo kogemusnõustaja jagasid oma kogemusi kaugtööna pagulastega töötamisel.
Teisel päeval külastasime Tallinna Sotsiaalhoolekande- ja Terviseametit. Osakonna esindaja Mihhail Jakovlev rääkis osakonna töö iseärasustest põgenikega Tallinnas.
EHPV psühhosotsiaalsete projektide koordinaator Ekaterina Smirnova korraldas seminari sotsiaalselt oluliste haiguste all kannatavate pagulastega töötamise kohta. Osalejad arutasid sotsiaaltöötaja, kogemusnõustaja ja tugiisiku töö tunnuseid. Hiljem kuulasid osalejad loengut traumalisest psühhosotsiaalsest tööst. EHPV psühholoog Ekaterina Maslennikova viis osalejatele läbi praktilise harjutuse traumaga töötamiseks.
Pärast koolitust külastasid osalejad Tallinna Pagulaste Vastuvõtukeskust. Sotsiaalabi ja tervishoiu osakonna esindaja Mihhail Jakovlev viis läbi keskuse ekskursiooni, rääkis teenustest, mida inimesed keskuses saavad. Kohtumisega liitus Tallinna abilinnapea Betina Beškina, kes jagas oma kogemusi pagulaste vastuvõtukeskuse töö loomisel ja korraldamisel ning vastas osalejatele ka huvi pakkuvatele küsimustele.
Meie koostööpartnerid Lätist ja Soomest märkisid õppevisiidi kõrget korraldustaset, saadud teadmiste ja kogemuste olulisust edasiseks tööks pagulastega nende riigis. Järgmine õppevisiit toimub Riias. Vastuvõttev organisatsioon on AGIHAS. Teise visiidi käigus tutvuvad osalejad AGIHASi tegevusega, tutvuvad oma kogemustega pagulastega töötamisel ning korraldavad ka pagulastega sotsiaaltöö minikonverentsi.
2022. aasta 16. juuni seisuga on Eestis diagnoositud 113 HIV-nakatunud isikut.
Kokku on aastate jooksul Eestis HIV-viirus diagnoositud 10 463 inimesel.
Praegu saab asüüli taotleda inimene, kes riigipiiri ületab. Aga kuidas aidata neid, kellel on põgenemine võimatu, aga koduriiki jäämine eluohtlik? Lahendus oleks humanitaarviisa loomine.
Veebruaris kirjutas Egor Burtsev avaliku sõjavastase avalduse. Pärast seda, kui Venemaa võttis vastu seaduse, mis keelab Ukrainas toimuvast „sõjalisest erioperatsioonist” rääkimise muul moel kui Kreml ütleb, ähvardab Burtsevit 15aastane vanglakaristus. Kuna nüüd aitab ta ka Venemaale sattunud ukrainlasi, kasvaks ta karistus ilmselt 20-le aastale.
Eesti LGBT Ühing leiab, et igal juhul tuleb vältida diskrimineerimist, toetuda kaasaegsele teadusele, kehtestada vaid selliseid piiranguid, mis on põhjendatud, läbipaistvad ja proportsionaalsed ning võimalusel hinnata riskikäitumist individuaalselt ja sooneutraalselt. Foto: Sille AnnukKui teistes Balti riikides saavad homoseksuaalsed inimesed olla veredoonoriks ilma igasuguste piiranguteta, siis Eestis otsustati lubada teise mehega seksinud meestel senise aastase vahe asemel verd anda neli kuud pärast vahekorda – ja seegi jätab õhku mitu küsimust.
Eelmisel nädalal, teisipäeval, ehitati sotsiaalministeeriumi hoone ette takistusrada, asetati lauad, millele asetati hämmastavad prillid, viipekeele ABC , poksikindad ja läheduses kükitas juhtkoer. Kõik see nii , et inimesed saaksid kogeda, mis tunne on olla erivajadustega inimene. RusDelfi reporter külastas stseeni, rääkis aktsioonis osalejatega ja testis kõike enda peal.
Mittetulundusühing “Test Your Senses” (“Pane oma meeled proovile”) on tegelenud sellega, et see sobib kõigile tulijatele. A. simulatsioonid. Organisatsiooni juhi Christel Sohenbitzi sõnul kutsus sotsiaalministeerium nad üles näitama kõigile, kuidas puuetega inimesed end tunnevad. .
“Selliseid tegevusi pidades näitame, kuidas erivajadustega inimesed igapäevaste ülesannetega toime tulevad. Samuti on tänu sellistele simulatsioonidele võimalik jõuda lähemale arusaamisele, mida tuleks meie ühiskonnas paremaks muuta,” selgitas Sogenbitz. Ta rõhutas, et peaaegu kõik kohalviibijad on igasuguste piirangutega inimesed. Nii et selle sündmuse teine eesmärk on ületada hirmud ja stereotüübid.
Oli ka t. A. “valvurid”. Nad kindlustasid inimesi takistusraja läbimisel kiropraktikuga (manuaalne tool – õige nimi “ratastooli” asemel – umbes. RusDelfi).
Takistusrada
Sealt otsustasime alustada. See koosnes mitmest maantee maastikku jäljendavast kaldteest. Mõned valmistati väikese löögi kujul, teised olid piiride, juurte ja kaevanduste imitatsioon.
Väikese künnise ületamiseks peab kiropraktikuga inimene tagasi kalduma, ratastest mugavamalt haarama ja keha edasi liikuma. Seega rullub inertsiga üle väikese kõrguse. Kõlab lihtsalt? See pole nii. Harjumusest ei saanud seda teha ei esimesel ega kümnendal korral. Ja see ei tähenda, et tagasi kallutamine on lihtsalt hirmutav, isegi teades, et seal on inimene, kes teid kindlustab . Teel , mis simuleerib metsarada või väga halvasti tehtud kõnniteed kaevanduste ja aukudega, on jalutuskäru täielikult kinni jäänud. Võimalus , et inimene sellisest segadusest reaalses elus välja pääseb, läheneb nullile kui väsimusele ja ilmastikutingimuste halvenemisele.
Selle tulemusena sai takistusrada ületada ainult sama kindlustatu abiga, kes lükkas tagant, et aidata läbida. Reaalses elus ei ole puuetega inimesel alati sellist assistenti.
“Na troyechku”
Nagu üks kiropraktikus viibijatest meile ütles, pole tal sellises olukorras muud valikut, kui oodata möödujatelt abi või proovida end kiikuda, Et august välja saada. Mees jagas, et on olnud kiropraktikus 10 aastat. Kui küsiti , kuidas ta hindab meie linnaruumi, vastas ta – “kolmele”. See ei kõla nii halvasti, eriti viiepunktilisel skaalal. Kuid praktikas tähendab see, et inimesed on sunnitud iga päev silmitsi seisma sarnaste raskustega.
Tallinna vanalinn, mis meelitab aasta-aastalt ligi tuhandeid turiste, ei ole tegelikult piiratud liikumisvõimega inimesele absoluutselt kohanenud. “Seda saab parandada, asendades osa kõnniteest lamedate kaasaegsete plaatidega,” lisas vastaja.
Sait tallinn.ee esitab linna ligipääsetavuse kaardi, kus roheline näitab täisliiklusega teid, kollane osaline ja punane – selle täieliku puudumisega. Vanalinn, lisaks äärelinna tänavatele, on sellel kaardil mingil põhjusel hall koht ilma nimetusteta.
Tõlgitud vene keelsest allikast eesti keelde:
Ahvivähk on viirushaigus, mis esineb peamiselt Kesk- ja Lääne-Aafrika troopilistes vihmametsades. Seda eksporditakse aeg-ajalt teistesse piirkondadesse.
Ahvirõugeviirus edastatakse inimestele enamasti metsloomadelt, näiteks närilistelt ja primaatidelt, kuigi levib ka inimeselt inimesele.
Tavaliselt avaldub haigus koos palavik, lööve ja paistes lümfisõlmed.
Kokkupuude elusate ja surnud loomadega – näiteks küttimise ja metsise ulukite või põõsaliha tarbimise kaudu – on teadaolevad riskitegurid.
WHO sõnul jõudis juhtum aprilli lõpus Nigeeriasse, viibides Lagose ja Delta osariikides ning 29. aprillil tekkis lööve.
Nad naasid Ühendkuningriiki 4. mail ja läksid samal päeval haiglasse. Kuna ahvirõugeid kahtlustati, siis nad seda ka olid kohe isoleeritud.
Ulatuslik kontaktide jälgimine on tuvastanud kokku puutunud isikud kogukonnas, tervishoiuasutustes ja rahvusvahelistel lendudel. Siiani pole ükski ühilduvatest sümptomitest teatanud.
“Kuna juhtum eraldati koheselt ja viidi läbi kontaktide jälgimine, on selle juhtumiga seotud edasikandumise oht Ühendkuningriigis minimaalne. Kuna aga nakkuse allikas Nigeerias pole teada, püsib selles riigis edasikandumise oht,” teatas ÜRO agentuur.
Nigeeria ametivõime teavitati juhtumist 7. mail.
Isik ei teatanud kokkupuutest kellegagi, kellel on Nigeerias lööve või ahvirõuged. Samuti on jagatud üksikasju riigisisese reisimise ja kontaktide kohta, et vajadusel järelmeetmeid võtta.
Praegu saadaoleva teabe põhjal ei soovita WHO praegu mingeid piiranguid Nigeeriasse või Ühendkuningriiki reisimiseks ja nendega kauplemiseks.
Ahvirõugete viirus kuulub ortopoksiviiruste perekonda, kuhu kuuluvad ka rõuged.
Seda saab edasi anda kontakti ja piiskadega kokkupuutel ning inkubatsiooniperiood on tavaliselt kuus kuni 13 päeva, kuid võib ulatuda 5 kuni 21 päevani.
Sümptomid võivad olla kerged või rasked ning taanduvad tavaliselt spontaanselt 14–21 päeva jooksul. Kuid kahjustused võivad olla väga sügelevad või valulikud.
Ühendkuningriigis on varem teatatud seitsmest ahvirõugete juhtumist, mis kõik olid seotud reisimisega Nigeeriasse või Nigeeriast.
USA-s teatati eelmisel aastal ka kahest juhtumist, mis imporditi samuti Nigeeriast.
Alates 2017. aasta septembrist on Lääne-Aafrika riik jätkuvalt teatanud haigusjuhtudest, kuni selle aasta 558. aprillini kahtlustati 30 haigusjuhtu.
See arv sisaldab 241 kinnitatud juhtumit, sealhulgas kaheksa haigusest põhjustatud surma.
