Tule vabatahtlikuks!
ANNA ENDAST MEILE TEADA! Organisatsioonina hindame me kõrgelt vabatahtlike panust.
Kui oled huvitatud meie tegevuses vabatahtlikuna kaasa löömast, siis pane ennast kirja EHPV

2021. aasta päeva teema: “Tegutsege nüüd vabatahtlikuna parema tuleviku ehitamiseks”
Püüame inspireerida inimesi, olgu nad otsustajad või tavakodanikud, tegutsema inimeste ja planeedi parimates huvides.
Rahvusvahelist vabatahtlike päeva peetakse iga aasta 5. detsembril, et tunnustada ja levitada teadlikkust vabatahtlike, sealhulgas ÜRO vabatahtlike väsimatust tööst kogu maailmas. Vabatahtlikud astuvad iga päev samme tagamaks, et haavatavad elanikkonnarühmad osaleksid kliima kaitsmise ja säästva arengu eesmärkide saavutamise nimel.
Vabatahtlikud kaasavad kogukondi ja loovad inimkeskse liikumise, et aidata ehitada meie kõigi paremat ja turvalisemat tulevikku. Vabatahtliku tegevuse julgustamine, tunnustamine ja arendamine on kogukondade ja maailma võrdsema ja kaasavama tuleviku loomise oluline osa.

Suur tänu vabatahtlikele ennastsalgava töö ja inimeste abistamise eest.
Aidake meil neid sõnumeid levitada ja osaleda kampaanias vabatahtlikuna:
– Postitage foto, video või graafiline materjal, kus näitate, mida teete meie ühise tuleviku nimel. Sotsiaalmeedia ressursse leiate siit.
– Paluge oma sõpradel vabatahtlikuna osaleda. Selleks kasutage hashtage #passiton #volunteernow # IVD2021.
International Volunteer Day logo
Kas sa teadsid?
70% vabatahtlike tööst ei ole seotud ühegi organisatsiooniga. See töö on mitteametlik ja selle eesmärk on parandada tavaliste inimeste positsiooni oma kogukonnas.
Vabatahtlik tegevus võimaldab hoida inimestega regulaarset kontakti ja aitab luua usaldusväärse tugisüsteemi, mis omakorda kaitseb stressi ja depressiooni eest.
Uuringud näitavad, et vabatahtlik tegevus aitab teil saada ihaldusväärsemaks ühiskonnaliikmeks.

Ülemaailmne AIDSi vastu võitlemise päev aastal 2021 — lõpp ebavõrdsustele! Lõpp AIDSile! Lõpp pandeemiatele! Lõpp COVID-19-le!

AIDSi esmakordsest kirjeldamisest möödus tänavu 40 ja HIV-epideemia algusest Eestis 20 aastat. Hoolimata olemasolevatest teadmistest ja kogemustest kujutab HIV inimkonnale jätkuvalt globaalset ohtu ning riikide tõotused teha AIDSile lõpp aastaks 2030 on seni jäänud vaid eesmärgiks. Me ei olnud valmis ohtliku COVID-19-viirushaiguse esilekerkimisega seonduvaks uueks reaalsuseks sotsiaalmajandusliku kriisi taustal, nagu ka mitte kaootilisteks ja koordineerimatuteks püüdlusteks selle tagajärgi kõrvaldada.

1. detsembril — rahvusvahelisel AIDSi vastu võitlemise päeval — ühineb Eesti HIV-positiivsete võrgustik (EHPV) ÜRO üleskutsega teha ühiseid pingutusi ebavõrdsuste kõrvaldamiseks ning selle tagamiseks, et vajalikud ravi- ja tugiteenused oleksid kättesaadavad kõigile inimestele hoolimata soost, rassist, rahvusest ja sissetuleku suurusest.

Meie hinnangul peame me selleks, et AIDSi ja COVID-19 elimineerimise ühised pingutused mobiliseerida, võitlema majanduslike, ühiskondlike ja juriidiliste ebavõrdsuste vastu. Poliitilisi, majanduslikke ja ühiskondlikke muudatusi on vaja selleks, et pakkuda kaitset eelkõige just ühiskonna marginaliseeritud, haavatavale osale — kõigile neile, kes ei suuda ennast ise kaitsta ja kannatavad pandeemia tõttu keerulistes elamistingimustes.

Meie, HIV-positiivsed inimesed, teame, kuidas AIDSile lõpp teha, nagu me teame ka, millised on need ebavõrdsused, mis pandeemiate elimineerimist takistavad.

Ebavõrdsuste, vaesuse ja teadlikkuse puudumisega võitlemiseks ning pandeemiate ohjeldamise ühise strateegia väljatöötamiseks praegu ja tulevikus soovitame rakendada meetmeid nagu tervishoiu rahastamine ja tervishoidu investeerimine, sootundlik lähenemine, hädavajalike töötajate palkade tõstmine, võrdväärne juurdepääs elu päästvatele ravimitele ja tehnikatele ning ebavõrdsuseid paljastavate andmetöötlussüsteemide juurutamine.

Ülemaailmset AIDSi vastu võitlemise päeva tähistas Maailma Tervishoiuorganisatsioon WHO esimest korda 1998. aastal ja pärast seda oleme me saavutanud paljugi. Nüüdismeditsiini edusammud on võimaldanud HIV-nakkuse surmatõvest ümber lahterdada krooniliseks haiguseks. Patsiendid, kes alustavad retroviirusvastast e ARV-ravi õigeaegselt ja järgivad kõiki arsti ettekirjutusi, võivad elada kaua ja täisväärtuslikult. AIDSile pole küll veel leitud ravi, kuid selle kulgu on võimalik pidurdada. Praegu soovime me rohkem kui kunagi varem mobiliseerida kõik pingutused ja suunata need häbimärgistamise, diskrimineerimise ja inimõiguste rikkumise väljajuurimise poole, nagu ka tõsiasja, et me kõik oleme haavatavad, selgema teadvustamise poole. Meil on vaja avatud dialoogi, võrdset juurdepääsu kõigile võimalikele ennetuse ja spetsialistide abi vormidele ning kogukonna toetust.

Kutsime teid 1. detsembril meiega ühinema ja väljendama solidaarsust HIV-positiivsete inimestega ning avaldama lugupidamist nende mälestusele, kes on AIDSi või COVID-19 tõttu surnud.

1. Läitke mälestusküünal terrassil, rõdul, aias või mujal Teile sobivas kohas.
2. Meenutage AIDSi või COVID-19 tõttu meie hulgast lahkunud pereliikmeid, sõpru ja tuttavaid ning palvetage nende eest.
3. Jagage oma mälestust koos fotoga meie suhtlusvõrkudes ja ärge unustage lisamast teemaviidet #ehpv või @EHPV – Eesti HIV-positiivsete võrgustik.

Samuti olete oodatud järgmistele avalikele kogunemistele.

TALLINN

2021. a 1. detsembril

Sallivuslindi kujuliselt pagutatud küünalde läitmine AIDSi tõttu surnud inimeste mälestuseks. Aeg ja koht: 12.00 Superministeeriumi hoone (Suur-Ameerika 1) ees.

NARVA

2021. a 1. detsembril

Sallivuslindi kujuliselt pagutatud küünalde läitmine AIDSi tõttu surnud inimeste mälestuseks. Aeg ja koht: 12.00 Peetri platsil.

JÕHVI

2021. a 1. detsembril

Sallivuslindi kujuliselt pagutatud küünalde läitmine AIDSi tõttu surnud inimeste mälestuseks. Aeg ja koht: 12.00 Keskväljakul.

KONTAKTID

Tallinn

Latšin Alijev, +372 5870 6070- vene keeles

Vassili Skripkin, +372 5678 7838 ; Kadi Viljak, +372 510 0504 – eesti keeles

Viktoria Pressman, +372 58477979 – inglise keeles

Narva

Jekaterina Smirnova,  +372 5557 8131

Jõhvi

Natalja Slobožaninova, +372 5616 7097

Latšin Alijev

Direktor

E-mail latsin.alijev@ehpv.ee

Mob (+372) 5870 6070

Rävala puiestee 8-1014, 10143 Tallinn

http://www.ehpv.ee

www.facebook.com/ehpv.ee

Käes on aeg muuta testimissüsteemid paindlikumaks ja uuenduslikumaks, enese- ja kiirtestimine jõukohaseks meditsiiniharidust mitteomavatele koolitatud spetsialistidele — pooltargumendid, väljakutsed ja perspektiivid.

Tervitame Euroopa HIV ja hepatiidi testimisnädala (ETW) jätkuvaid pingutusi:

1) kättesaadava ja tõhusa, kõikehõlmava, õigustel põhineva, turvalise, anonüümse ja vabatahtliku HIV ja hepatiidi testimise tagamiseks;

2) varajasele diagnostikale, ravile ja hooldusele ülemineku abistamiseks ning informeerituse suurendamiseks takistustest, millega puutuvad kokku rahvastiku võtme- ja enimpuudutatud grupid, kes otsivad ja saavad juurdepääsu HIV ja hepatiidi testimisele ja ravile.

Siiski on Eestis HIV ja C-hepatiidi raviks antiretroviirusravi saavate inimeste arv endiselt ebapiisav. Eesti HIV-positiivsete võrgustiku esindajad arvavad, et tarvis on muudatusi, mis saavad olema võimalikud vaid tänu tsiviilühiskonna ja tervishoiusüsteemi tihedale koostööle, eelkõige aga kohalikele HIV ja C-hepatiidi testimisprogrammidele, tervishoiutöötajate ja sotsiaalselt oluliste haiguste sfääris töötavate valitsusväliste organisatsioonide esindajate koolitamisele.

Eestis HIV ja hepatiidi epideemia lõpetamise ühe tingimusena tuleb tervishoiuteenused delegeerida ühiskondlikele organisatsioonidele, kaasa arvatud arstide ja tervishoiutöötajate jõupingutuste ühendamine kohapeal, samuti suurema tegevusvabaduse andmine HIVi ja muude haigustega kokku puutuvatele ühiskondlikele organisatsioonidele ja võtmeühendustele.

http://www.testingweek.eu/ckfinder/userfiles/files/2021/FINAL%20theme%20statement%20ETW%20November2021.pdf

Vestlussaate “Svoja Pravda” 1. novembri numbris käsitleti depressiooni teemat.

Peategelased rääkisid, millise põrgu nad pidid läbi elama. Jan on haigusega võidelnud juba noorukieas. Poiss kasvas üles tavalises perekonnas, näitas välja suuri lootusi. Kuid olukord muutus ja laps jäi üksi küsimusega: “Miks ma siin olen?” Narkootikumid, mida ühel hetkel peeti antidepressandina, aeti kuristiku servale. Ta üritas mitu korda sooritada enesetappu, süstides suuri aineid, kuid abi oli alati kiirem kui surm. See sundis Jani lõpuks pilkasest pimedusest väljapääsu otsima ja ravile minema.

Irina võitles sugulase eest. Perekond elas kõike läbi, kuid viimane piisk karikasse oli lähedase enesetapukatse. Depressioonihaiget ei ole Eestis väga lihtne ravida: pole spetsialiste, napib võimalusi. Seda tunnistab ka üleminekuekspert sotsiaalkindlustusminister Signe Riisalo. Alles nüüd hakatakse välja ehitama psüühikahäirete all kannatavate inimeste abistamise vertikaalliini.

Kuidas välja ravida? Kellega peaksin ühendust võtma? Nendele ja teistele küsimustele püüdsid vastata vestlussaate “Svoja Pravda” järgmise numbri kangelased ja eksperdid.

https://rus.err.ee/1608387728/svoja-pravda-stop-depressija