Ülemaailmne tuberkuloosipäev

/in /by

 

Tuberkuloosist mõjutatud inimeste kogukond väljendab solidaarsust inimestega, keda on mõjutanud COVID-19. Tänavusel ülemaailmsel tuberkuloosipäeval World TB Day avaldame toetust võitlusele uue pandeemia vastu, jagame näpunäiteid, isiklikke kogemusi ja töövahendeid, et suudaksime üheskoos pandeemia seljatada. Tahame maailma riikide juhtidele meenutada, kui vajalikud on kiired investeeringud tervishoiusüsteemide vastupidavamaks muutmisesse. Täna mõistame selgemalt kui kunagi varem, kui oluline on viimaks ometi juurida välja endeemilised nakkushaigused nagu tuberkuloos ja COVID-19.

Järgnevalt pakume välja mõned sõnumid, mida suhtlusvõrkudes levitades aitate juhtida tähelepanu vajadusele võtluse järele nakkushaigustega nagu tuberkuloos ja COVID-19.

Võitluses COVID-19-ga saame rakendada samu meetmeid, mida on vaja tuberkuloosi leviku peatamiseks: nakkuse ohjeldamist, tehisintellekti, röntgenkiirgust, kontaktide seiret, teletervishoidu ja psühhosotsiaalset tuge. #FightCOVID19 #EndTB

Tuberkuloosivastane liikumine @StopTB kutsub maailma riigijuhte ühendama jõud, et kaitsta tuberkuloosist mõjutatud inimesi, eelkõige rahvastikurühmi, kes on #COVID19 suhtes eriti vastuvõtlikud. Aeg on tagada, et kedagi ei jäeta maha! #LeaveNoOneBehind

Aastatepikkuse alarahastamise tõttu on #tuberkuloos, eriti selle ravimiresistentsed vormid kujunenud kõige surmavamaks nakkushaiguseks, mis tapab üle 4000 inimese päevas. Me ei saa seda viga korrata ja jätta valmistumata pandeemiateks nagu #COVID19. #tuberculosis

Enamik tuberkuloosi põdenud inimestest on pidanud kogema eraldatust, hirmu, diskrimineerimist ja häbimärgistamist, mida praegu põhjustab #COVID19. Kuulakem nende hääli ja õppigem neilt säilenõtkust! On aeg teha lõpp tuberkuloosile! #ItsTimeToEndTB

Haiguste nagu #tuberkuloos või #COVID19 vastases võitluses on kesksel kohal tervishoiutöötajad. Tuberkuloosivastane liikumine @StopTB kiidab nende pingutusi ja kutsub tuberkuloosist mõjutatud inimesi neile toetust avaldama. On aeg teha lõpp tuberkuloosile! #ItsTimeToEndTB #tuberculosis

On aeg tunnistada, et tuberkuloosist mõjutatud inimesed, sh kinnipeetavad, sisserändajad, HIV-positiivsed, alatoitunud inimesed, puudustkannatavad inimesed ja teised on eriti vastuvõtlikud COVID-19-le, ning et neile tuleb tagada tuberkuloosi diagnoosimise, ravi-, hooldus- ja tugiteenuste kättesaadavus. #TB #COVID19 #HIV

Uued piirangud

/in , /by

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Aitäh Eesti Meedikud – Cпасибо Доктор – Thanks Medics Estonia

/in /by

Inimesed ei unusta Teie kangelastegusid!
Aitäh kõigile Eesti meditsiinitöötajatele töö eest, mis ei ole kerge.
Tervist ja kannatust, pidage vastu. #aitäheestimeedikud

Sellel leheküljel saab igaüks kirjutada toetamaks meie meedikuid, kes – riskides eludega – aitavad meid igapäevaselt võitluses koroonaviirusega.

Мы уже не помним, кто начал эту добрую традицию, выражать свою благодарность и поддержку врачам, докторам, тем, кто спасает наши жизни ❤️
@Eesti HIV – positiivsete vōrgustik говорит Вам СПАСИБО за Ваш труд и поздравляет с праздниками.
Доброго здоровья!

You are our heroes!

We are grateful to all Estonian medical workers for your hard work. We wish you patience, health and more power to combat the virus.On this page, everyone can write words of support for doctors, who are risking their lives in the fight against coronavirus every day.

 

 

 

 

Ülemaailmne AIDSi vastu võitlemise päev

/in /by

Praegune aeg on raske meie kõigi jaoks

2020. aasta jääb kõigi mällu pikaks ajaks — alates lapsest, kes pidi veetma kaua aega ekraani ees ja kuulama, kuidas ajalooõpetaja selgitab Zoomi kaudu maailma toimimist, kuni pargis koera jalutava vanadaamini, kellele me ei saa veel mõnda aega külla minna. Ajaloost teame, et viirused on alati olemas olnud ja väga sageli on neil inimkonnale kahjulikud mõjud; samuti aitab ajaloo tundmine meil märgata meie ühiskonna puudujääke ja kitsaskohti.

SARS-CoV-2 ja HIV on kaks eri nakkust, mis põhjustavad eri haiguseid, kuid tagajärjed mõjutavad ühtviisi kõiki. Hoolimata sellest teadmisest kaldub üldsus paraku HIV-pandeemia raames omandatud kogemusi eirama. Meie kogukond on õppinud viirustega koos elama. Nüüd on kõigil vaja õppida selgeks elementaarsed asjad nagu lugupidamine teiste inimeste tervise suhtes ning inimõiguste austamine hoolimata soost, east, usulistest tõekspidamistest, rahvusest, sugulisest sättumusest, ühiskondlikust positsioonist jne. Üks on siiski selge — ainult inimeste aktiivne kaasamine viiruse ja selle tagajärgedega võitlemisse saab päästa inimkonna tervikuna.

Maailma tervishoiuorganisatsioon WHO kuulutas AIDSi vastu võitlemise päeva esmakordselt välja 1988. aastal ja sellest ajast alates oleme saavutanud palju. Kõige olulisem saavutus teiste seas on asjaolu, et HIV-nakkust ei liigitata enam surmavaks, vaid krooniliseks haiguseks. Retroviirusvastast ravi õigeaegselt alustades ja kõiki arsti ettekirjutusi järgides võivad HIV-positiivsed inimesed elada pika ja täisväärtusliku elu. AIDSi vastu pole küll ravimit, kuid võimalik on pidurdada selle kulgu. Kuna Eestis on retroviirusvastane ravi kättesaadav, tuleks HIVi/AIDSi käsitleda pigem haiguse kui surmaotsusena.

Kui me mõistame, kui suur on viiruste mõju meie elule, püüame nendesse nakatumise riske vähendada. Selle eesmärgi saavutamiseks on aga vaja veel palju teha. Esiteks tuleb käivitada dialoog, mille käigus saame leida õige lahenduse. Teiseks on tarvis investeeringuid — ja mitte just väikeseid —, mis kergendaksid kõigi eestimaalaste elusid.

Ülemaailmsel AIDSi vastu võitlemise päeval soovime taas meelde tuletada, et inimeste õigus tervisele on elementaarsne inimõigus, mis kuulub meist igaühele ja mida piirata ei tohi mitte keegi! Rohkem kui kunagi varem soovime me mobiliseerida meie kõigi pingutusi eesmärgiga kõrvaldada häbimärgistamine, diskrimineerimine ja inimõiguste rikkumised ning tuua üldsuseni selge arusaamine, et me kõik oleme haavatavad.

Kuna HIV-epideemia sellega omal ajal päriselt hakkama saanud, loodame, et COVID-19-pandeemia aitab muuta üldsuse suhtumist kõigisse viirustega seonduvatesse ühiskondlikesse probleemidesse. Väga oluline on toetada inimesi, kes püüavad nende probleemidega võidelda olukorrast, east, soost jne hoolimata.

Selleks, et suurendada üldsuse arusaamist HIViga seonduvast, purustada HIViga seonduvaid müüte ja stereotüüpe ning avaldada toetust HIV-positiivsetele inimestele ja luua nende suhtes soosivat keskkonda, on Eesti HIV-positiivsete võrgustik EHPV tootnud meie elu kajastava filmi „Olen positiivne! HIV-positiivsus 2020. aastal”, milles lööb kaasa näitlejatar Tatjana Kosmõnina.

HIVi ja AIDSiga seonduva suhtes salliva ja tähelepaneku suhtumisega tuntud inimeste kaasamine võib olla eeskujuks teistele ja mõjutada ühiskondlikke norme ja käitumist. Lisaks sellele, et tuntud isikud aitavad juhtida tähelepanu HIViga seonduva häbimärgistamise ja diskrimineerimise probleemidele, võivad nad olulisel määral kujundada ka üldsuse suhtumist HIV-positiivsetesse inimestesse.

Liituge meiega 1. detsembril, et näidata oma toetust viirustevastasele võitlusele ja ilmutada aupaklikkust nende suhtes, kes on AIDSi ja COVID-19 tõttu elu kaotanud.

1. Läitke mälestusküünal terrassil, rõdul, aias või muus kohas, kus Teile sobib.

2. Meenutage sugulasi, sõpru ja tuttavaid, kes on AIDSi või COVID-19 tõttu surnud ja palvetage nende eest.

3. Jagage oma mälestusi ja fotosid meiega suhtlusvõrkudes ning ärge unustage lisamast teemaviiteid nagu #ehpv või @EHPV – Eesti HIV-positiivsete võrgustik.

TALLINN
2020. a 1. detsember

Solidaarsuslindi kujuliselt paigutatud küünalde läitmine AIDSi surnud inimeste mälestuseks.
Aeg ja koht: 15.00 Superministeeriumi hoone ees (Suur-Ameerika 1).

NARVA
2020. a 1. detsember

Solidaarsuslindi kujuliselt paigutatud küünalde läitmine AIDSi surnud inimeste mälestuseks.
Aeg ja koht: 12.00, Peetri plats.

JÕHVI
2020. a 1. detsember

Solidaarsuslindi kujuliselt paigutatud küünalde läitmine AIDSi surnud inimeste mälestuseks.
Aeg ja koht: 12.00, Keskväljak.

Sündmust toetavad

• ECOM — Euraasia tervisealase, õigusliku, soolise ja seksuaalse mitmekesisuse koalitsioon, www.ecom.ngo
• Tervise Arengu Instituut, www.tai.ee
• Eurasian Harm Reduction Association (EHRA) www.harmreductioneurasia.org

Täiendav teave:
+372 5870 6070 (vene keeles)
+3725100504 (eesti keeles)
+37257816023 (inglise keeles)
ehpv@ehpv.ee

www.ehpv.ee

Põlakem häbimärgistamist, mitte inimesi!

Eesti HIV-positiivsete võrgustik EHPV

Head sõbrad ja töökaaslased

/in /by

Head sõbrad ja töökaaslased!

Ülemaailmsel AIDSi vastu võitlemise päeval 1. detsembril toimuvad sündmused iga ilmaga!
Jälgime praegu hoolega COVID-19-pandeemiast johtuvat olukorda ning riigi ja kohalike omavalitsuste soovitusi.
Esmaspäeval, 30. novembril kuulutame välja Eesti HIV-positiivsete kogukonna esindajate tänavatel toimuvate ettevõtmiste lõpliku kava. Suurem osa sündmuseid viiakse läbi veebikeskkonnas.

Täpsema teabe leiate veebilehelt www.ehpv.ee.

Euroopa HIV ja hepatiidi testimisnädal

/in /by

 

Käes on aeg muuta testimissüsteemid paindlikumaks ja uuenduslikumaks, enese- ja kiirtestimine jõukohaseks meditsiiniharidust mitteomavatele koolitatud spetsialistidele — pooltargumendid, väljakutsed ja perspektiivid.

Tervitame Euroopa HIV ja hepatiidi testimisnädala (ETW) jätkuvaid pingutusi:

1) kättesaadava ja tõhusa, kõikehõlmava, õigustel põhineva, turvalise, anonüümse ja vabatahtliku HIV ja hepatiidi testimise tagamiseks;

2) varajasele diagnostikale, ravile ja hooldusele ülemineku abistamiseks ning informeerituse suurendamiseks takistustest, millega puutuvad kokku rahvastiku võtme- ja enimpuudutatud grupid, kes otsivad ja saavad juurdepääsu HIV ja hepatiidi testimisele ja ravile.

Siiski on Eestis HIV ja C-hepatiidi raviks antiretroviirusravi saavate inimeste arv endiselt ebapiisav. Eesti HIV-positiivsete võrgustiku esindajad arvavad, et tarvis on muudatusi, mis saavad olema võimalikud vaid tänu tsiviilühiskonna ja tervishoiusüsteemi tihedale koostööle, eelkõige aga kohalikele HIV ja C-hepatiidi testimisprogrammidele, tervishoiutöötajate ja sotsiaalselt oluliste haiguste sfääris töötavate valitsusväliste organisatsioonide esindajate koolitamisele.

Eestis HIV ja hepatiidi epideemia lõpetamise ühe tingimusena tuleb tervishoiuteenused delegeerida ühiskondlikele organisatsioonidele, kaasa arvatud arstide ja tervishoiutöötajate jõupingutuste ühendamine kohapeal, samuti suurema tegevusvabaduse andmine HIVi ja muude haigustega kokku puutuvatele ühiskondlikele organisatsioonidele ja võtmeühendustele.

Loe edasi

Tere Tulemast!

/in /by

Uued näod meie meeskonnas:

 

Kadi Viljak

Vabatahtlik

Peaaegu poole oma elust ehk viimased 21 aastat olen töötanud meediavaldkonnas. Ülikoolis õppisin psühholoogiat (Akadeemia Nord ja TalTeh), erialastel koolitustel kaasaegset meediat ning digiturundust.

Töötades ajalehes Õhtuleht uudistereporterina, kirjutasin sageli ka ühiskondlikult aktuaalsetel ja sotsiaalsetel teemadel. 2001. aastal kui HIV-viirus oli meedias n-ö uus ja kuum teema, puutusingi esimest korda kokku (esialgu tööalaselt, hiljem ka isiklikumalt) ühe HIV-viirusega nakatunud noore naise ja tema perekonnaga.

Tänavu veebruaris sain teada, et seda naist enam meie hulgas ei ole. Just samal ajal asus kogu maailma võimsa hooga vallutama uus viirus nimega Covid-19 ning absoluutselt kõik meediaväljaanded hakkasid 24/7 rääkima haigusest nimega „koroona“.

Mind hakkas aga üha rohkem huvitama, mis on saanud HIV-ist ja Aidsist, kuidas elab täna HIV-viirusega inimeste kogukond? Lisaks ametlikule statistikale leidsingi internetist juhuslikult Eesti HIV-positiivsete Võrgustiku kodulehe ja siit ka inimesed, kes juba 15 aastast igapäevaselt just HIV-iga elavate inimestega ning nende lähedaste probleemide, murede ja rõõmudega tegelevad. Töötavad selle nimel, et HIV-viirust oleks Eestis vähem.

Loodan, et minu varasem töökogemus eestikeelses meediaruumis aitab EHPV meeskonnal edaspidi veelgi paremini aidata Eestis HIV-viirusega elavaid inimesi ja nende lähedasi nii kogukondlikult kui ka riiklikul tasandil.

Kui küsida vaba aja ja hobide kohta – kuna tööpäev möödub suures osas arvutis ja istudes, siis vaba aja veedan pigem vabas õhus, enamasti koos oma koeraga.

 

Jaan Pliznik

Vabatahtlik

„Minu teod on minu valik!“
Naudin elu kõigis selle vormides.
Mulle meeldib reisida ja kohata uusi inimesi, näha uusi paiku ning puutuda kokku teistsuguste
ellusuhtumiste ja ka juba tuttavate asjadega.
Olen olnud HIV-positiivne alates 2010. aastast.

Olen kogenud selle haigusega elamist nii ravimitega kui ka ilma, nii hirmude kui ka
lootustega.
Mul on sõltuvushäireliste inimestega koos elamise kogemus.
Mul on esinenud vaimse tervise probleeme ja ma tean, mis on psüühiline valu.

Vabatahtliku kogemusnõustajana Eestis, Venemaal ja Iisraelis töötades olen aidanud inimestel
lahendada HIV-i, kõikvõimalike sõltuvushäirete ja vaimse tervisega seonduvaid probleeme.

 

Natalja Slobožaninova

HIV-kogemusnõustaja

Tervist kõigile!

Tervist kõigile!
Minu nimi on Natalja. Olen 38 aastat vana. Poolteist aastat tagasi kolisin Tallinnast Ida-Virumaale. Räägitakse, et Ida-Virumaal ei toimu arengut, et noored lahkuvad siit. Mina, vastupidi, tulin siia, jäin siia ning olin valmis töötama, looma ja paremaks muutma.

Koolis oli mu lemmikülesanne vabateemaliste kirjandite kirjutamine. 8. klassis kirjutasin teemal „Uimastisõltuvus ja tervisekahjud“, 9. klassi emakeele lõpukirjandis teemal „Raskestikasvatatavad teismelised“. Alkoholisõltuvusprobleemidega inimeste aitamine on mu unistuste töö! Alates 14. eluaastast olen töötanud kokana, ettekandjana, baaridaamina, toateenindajana ja müügiesindajana. Viimase aasta olen töötanud administraatorina autode ilusalongis. Lisaks masinate eest hoolitsemisele tegelesin reklaamiga ning klientide nõustamisega vene, eesti ja inglise keeles, mis tõi ettevõtte jaoks peagi kaasa tellimuste hulga
ja kasumi kasvu.

Minu olulisemad isikuomadused on empaatia, oskus kuulata ja kuulda, kiire õppimisvõime, lahke suhtumine inimestesse ja hea pingetaluvus. Aastatepikkune kogemus uimastite ja alkoholi tarvitamisega, korduvad kinnipidamised ja praeguseks saavutatud teadlikult karske eluviis, retroviirusvastane ravi, kaks hea tervisega tütart ning täisväärtuslik, õnnelik elu on minu hinnangul headeks täiendavateks eeldusteks teie organisatsiooni edukale arendamisele.

Mäletan, kuidas Tallinnas kliinikus käies vaatasin EHPV stende organisatsiooni töötajate
fotodega ja kadestasin neid… Ja nüüd olen ma teiega koos siin, samas meeskonnas!

„Liikuvus pakub kaitset: kiirreageerimine vaenulikkuse ilmingutele“

/in /by

Alates juulist 2020 viib Eesti HIV-positiivsete Võrgustik (EHPV) ellu oma esimest Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia piirkonna projekti „Liikuvus pakub kaitset: kiirreageerimine vaenulikkuse ilmingutele“. Projekti eesmärk on luua Eestis kaitsemehhanismid ja tagada ligipääs meestega seksivatele meestele (MSM) ja trans-inimestele kõrgeimatele võimalikele füüsiliste ja vaimsete tervisestandarditele vastavatele tervishoiuteenustele. Sealhulgas nendele HIV+, kelle vastu on esitatud SOGI-le põhinev süüdistus elukohariigi poolt Venemaal, Türkmenistanis või Usbekistanis.

Erika! Sa oled selle projekti looja. Kuidas tekkis projekti idee ja miks see projekt sinu jaoks oluline on?

Veel 2019. aasta alguses, Tšetšeenias homoseksuaalsete isikute kohtuliku menetluse teise laine ajal, hakkasime kolleegidega mõtlema, mida saaksime selles küsimuses teha ning kuidas saaksime abiks olla. Kahjuks selgus, et kavandatud arenguprogrammid, mille eesmärk oli parandada LGBTQ kogukondade heaolu EECA piirkonnas, ei mahtunud üsna kulukate planeerimata tegevuste hulka, et pakkuda piisavalt abi hädaabi vajavatele inimestele potentsiaalselt eluohtlikes keskkondades. See viis mu arusaamani, et taolistele hädaolukordadele suunatud projekt on vajalik, et saaksime eesmärgipäraselt ja õigeaegselt aidata kaasa piirkonna LBGTQ-inimeste ohutusele ja turvalisusele.

Olles töötanud kõigis Kesk-Aasia riikides või teinud nendega koostööd sotsiaalküsimustes, sealhulgas LGBTQ-ga seotud küsimustes, olin teadlik, et vaatamata enamiku vabariikide kogukondade jaoks üsna ebasoodsale õiguslikule ja sotsiaalsele keskkonnale, nagu stigma ja riigi toetatud diskrimineerimine, lisaks õiguskaitsemehhanismide puudumisele on kaks kõige raskema olukorraga riiki Türkmenistan ja Usbekistan. Seda kuna Türkmenistaini ja Usbekistani valitsused ning õigussüsteemid peavad homoseksuaalsust endiselt kuriteoks, mis viib kodanikule vangistuse määramiseni.

Seetõttu otsustasin kolleegide abiga luua projekti, mis võimaldaks projektimeeskonnal toetada neid LGBTQ-inimesi, kes elavad eriti kõrge riskiga keskkondades. Selle kontseptsiooni nüansirikkamaks muutmiseks ja selleks, et mitte ainult töötada tagakiusamist kogevate inimeste turvalisuse tagamise nimel, vaid ka kaasa aidata fookuses olevate keskkondade parandamisele, lisasime projektile huvide kaitse osa. Kavandatavate huvikaitse tegevuste abil kavatseme projekti meeskonnana toetada homoseksuaalsuse dekriminaliseerimist Türkmenistanis ja Usbekistanis ning näidata Türkmenistani ja Usbekistani ning eelkõige Tšetšeenia olukorda rahvusvahelisele üldsusele, kes suudab vastavatele valitsustele survet avaldada, et luua kaasavamad õigusaktid.

Karolin, sa oled projekti koordinaator. Palun selgita meile, kuidas projekti eesmärgid saavutatakse ja miks sa oled selle projekti meeskonna liige?

Projekti eesmärk saavutatakse nendele isikutele humanitaarkaalutlustel viisa väljastamise toetamisega Eestis ning antud isikute elukohariigist (Venemaa, Türkmenistan või Usbekistan) Eesti seaduslike rändekanalite kohta käiva informatsiooni kogumise ja jagamisega. Inimõiguste rikkumise juhtumid dokumenteeritakse Eestisse saabumisel ja informatsiooni kasutatakse kõneallolevate riikide õiguskeskkonna ja tegeliku olukorra parandamiseks, esitades ÜRO lepingujärelevalve kehamitele alternatiivseid aruandeid. Et tagada Eestisse saabunud MSM ja trans-inimeste ligipääs tervishoiuteenustele tegeletakse projekti raames kõneallolevate MSM ja trans-inimestele HIV-i ja muude tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamisega läbi nendele selge ja riigi poolt heaks kiidetud antiretroviirusravi pakkumise korra loomisega Eestis.

Küsimusele: “Miks ma olen osa projektimeeskonnast?” on üsna lihtne vastus- sest ma tahan töötada südamelähedase teemaga. Minu erialane huvivaldkond on eelkõige põgenikud. 2019. Aasta suvel lõpetasin Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) magistriõppe rahvusvaheliste suhete ja Euroopa-Aasia uuringute erialal (cum laude), kus minu magistritöö uuris ÜRO pagulasseisundi konventsiooni alusel kliimapõgenikele õigusliku pagulasseisundi andmise võimalikkust. Olen töötanud sisserändajate ja põgenikega Harku kinnipidamiskeskuses huvijuhina, Palestiinas Balata põgenikelaagris Yaffa kultuurikeskuse meediatiimis, MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskuses projekti „Meie Eesti: inimesed, kohad, helid, maitsed“ koolituste koordinaatorina ning praegu juhin MTÜ Tartu Rahvusvahelise Maja projekti „Uued lapsed koolis: uussisserändajatega seotud väljakutsed Eesti koolides ja kohanemise toetamine“. Olen mitu aastat töötanud immigrantide integratsiooniprotsessi toetamisega Eestis. Kuid soovin lisaks sisserändajate integratsiooni toetamisele Eestis keskenduda siin kehtivatele pagulase staatuse õiguslikele alustele ja menetlusele ning seista kõigi võrdselt kohtlemise eest. See projekt võimaldab mul seda teha.

Yuri, sa töötad selles projektis inimõiguste valdkonna huvikaitse spetsialistina. Palun selgita meile, miks see projekt on oluline ja miks otsustasid seda oma asjatundlikkusega toetada?

Olen töötanud üle kolme aasta ECOM-is (Eurasian Coalition on Male Health) inimõiguste ja õigusküsimuste koordinaatorina. Koos meeskonnaga töötan iga päev, et luua EECA-s õiguslikku ja sotsiaalset keskkonda, mis soodustaks õigust tervisele, kus kõik geimehed või trans * isikud saaksid oma õigusi ja vabadusi täielikult nautida. Kahjuks on riikidega, nagu Usbekistan, Türkmenistan ja Venemaa, keeruline koostööd teha ning võrreldes teiste riikidega peame tegema kahe- või isegi kolmekordseid jõupingutusi, kui soovime saavutada teostatavaid tulemusi seoses positiivsete muudatustega seadustes.
Minu kogemus näitab, et rahvusvaheline huvikaitse on projektimaades endiselt üks võimsamaid muudatuste allikaid, seetõttu otsustasin liituda meeskonnaga ja anda nõu, kuidas kasutada selliseid vahendeid nagu UPR (Universal Periodic Review) ja ÜRO asutamisorganid, et tugevdada projektimeeskonna „Kaitse liikuvuse kaudu” niigi jõulisi sekkumisi. Päeva lõpuks töötame kõik sama eesmärgi saavutamise nimel – et muuta see maailm paremaks neile, kes tunnevad end LGBTQI-na. Seetõttu olen sees.

Esimene HIV-juhtum diagnoositi Eestis 1988. aastal ja 31. detsembriks 2019 on kokku teatatud 10 079 HIV-juhtumist. Mehed, kes seksivad meestega (MSM) ja transsoolised inimesed, on WHO poolt määratletud rühmadena, kus HIV-nakkuse levik on kõige suurem. ELi / EMP riikide HIVi seire 2018. aasta andmed näitavad, et MSM moodustasid 2018. aastal kõige suurema osa uutest HIV-diagnoosidest – 40%.
Hinnanguliselt on Eestis kuni 9000 homo- ja biseksuaalset meest. Seksuaalne riskikäitumine on tavaline, näiteks pool MSM-ist ei kasuta järjepidevalt juhusuhete puhul kondoomi ja see pole viimase 10 aasta jooksul muutunud. HIV-i levimus MSM hulgas on hinnanguliselt 2–4% ja see on viimastel aastatel olnud stabiilne.

 

EHPV on HIV-positiivsete ühing — inspireeriv ja arenev ressurss HIV-positiivsete kogukondade juhtimissuutlikkuse edendamiseks ning võrdväärne ja professionaalne partner nii riiklikul kui ka Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia regiooni tasandil HIVi/AIDSi-epideemia ohjeldamise valdkonnas. Nende eesmärk on HIV-positiivsete inimeste kogukonna mõjujõu suurendamine tõhusa partnerluse ja aktiivsete huvide kaitse alaste pingutuste kaudu selleks, et parendada Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia regioonis HIViga elavatele täiskasvanutele ja lastele pakutavat õigeaegset, igakülgset ja kvaliteetset ravi, hooldust ja tuge.

 

Tere Tulemast!

/in /by

Alates juulist 2020 töötavad Karolin Kruuse (projektijuht), Erika Tšerkašina (huvikaitse spetsialist) ja Yuri Yoursky (huvikaitse spetsialist) EHPV projektis “Protection through Mobility: An Emergency Response to Hostility”. Projekti eesmärk on luua Eestis kaitsemehhanismid ja tagada ligipääs meestega seksivatele meestele (MSM) ja trans-inimestele kõrgeimatele võimalikele füüsiliste ja vaimsete tervisestandarditele vastavatele tervishoiuteenustele. Sealhulgas nendele HIV+, kelle vastu on esitatud SOGI-le põhinev süüdistus elukohariigi poolt Venemaal, Türkmenistanis või Usbekistanis.
Projekti eesmärk saavutatakse nendele isikutele humanitaarkaalutlustel viisa väljastamise toetamisega Eestis ning antud isikute elukohariigist (Venemaa, Türkmenistan või Usbekistan) Eesti seaduslike rändekanalite kohta käiva informatsiooni kogumise ja jagamisega. Et tagada Eestisse saabunud MSM ja trans-inimeste ligipääs tervishoiuteenustele tegeletakse projekti raames kõneallolevate MSM ja trans-inimestele HIV-i ja muude tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamisega läbi nendele selge ja riigi poolt heaks kiidetud antiretroviirusravi pakkumise korra loomisega Eestis. Inimõiguste rikkumise juhtumid dokumenteeritakse Eestisse saabumisel ja informatsiooni kasutatakse kõneallolevate riikide õiguskeskkonna ja tegeliku olukorra parandamiseks, esitades ÜRO lepingujärelevalve kehamitele alternatiivseid aruandeid.

Karolini erialane huvivaldkond on eelkõige põgenikud. Ta lõpetas 2019. aastal Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) magistriõppe rahvusvaheliste suhete ja Euroopa-Aasia uuringute erialal (cum laude), kus tema magistritöö uuris ÜRO pagulasseisundi konventsiooni alusel kliimapõgenikele õigusliku pagulasseisundi andmise võimalikkust. Ta on töötanud sisserändajate ja põgenikega Harku kinnipidamiskeskuses huvijuhina, Palestiinas Balata põgenikelaagris Yaffa kultuurikeskuse meediatiimis, MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskuses projekti „Meie Eesti: inimesed, kohad, helid, maitsed“ koolituste koordinaatorina ning praegu juhib ta MTÜ Tartu Rahvusvahelise Maja projekti „Uued lapsed koolis: uussisserändajatega seotud väljakutsed Eesti koolides ja kohanemise toetamine“. Antud projekti projektijuhi positsioonile kandideerimist põhjendab Karolin sooviga pealesisserändajate integratsiooni toetamise Eestis keskenduda siinkehtivatele pagulase staatuse õiguslikele alustele ja menetlusele ning seista kõigi võrdselt kohtlemise eest.

Erika on kogenud inimõiguste spetsialist, kes tegeleb inimõiguste jälgimise ja analüüsimisega erinevates regioonides: konfliktitsoonidest riikideni, kus puuduvad diskrimineerimisvastased õigusaktid, keskendudes soolisele ja SOGI-põhisele diskrimineerimisele. Ta on aidanud LGBTQ kogukonda mobiliseerida ja viimase kolme aasta jooksul seisnud LGBTQ kogukonna õiguste eest kohalikul ja rahvusvahelisel tasandil. Erikal on ülemaailmse arengu eriala magistrikraad Kopenhaageni ülikoolist ning ta tegeleb regulaarselt rände- ja soolise võrdõiguslikkuse teemade uurimisega Ida-Euroopas ja Kesk-Aasias.

 

 

Yuri Yoursky alustab tööd inimõiguste valdkonna huvikaitse spetsialistina. Tal on​ märkimisväärne taust nii akadeemiliselt kui ka erialases töökeskkonnas. Yuri on inimõiguste teema sisulise käsitlemise ekspert tehes koostööd Ü​RO​ inimõigustega​ teg​ele​vate ​or​ganitega​ nin​g SOGI põhise häbimärgistamise ja diskrimineerimise vastase võitlemise sertifitseeritud​ koolitaja.​ Tal on rahvusvaheliste suhete ja Euroopa-Aasia uuringute magistrikraad. Alates 2017. aastast töötab ta inimõiguste ja õigusküsimuste koordinaatorina ECOMis (tervise, õiguste, soolise ja seksuaalse mitmekesisuse koalitsioon), kus ta teeb tihedat koostööd Venemaa, Usbekistani ja Türkmenistani geiühendustega.